Üldpsühholoogia eksamimaterjal

Uukkivi, Annely

Üldpsühholoogia eksamimaterjal (5)

Akadeemia Nord - Psühholoogia - Psühholoogia

4 HEA

Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

326 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely Uukkivi Õppematerjali autor

1. Keel ja kõne. Kõne tekke teooriad. Suhtlemisel kasutusel märgid. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt) ning omadused (struktureeritus, loovus, mõtestatus, osutavus). Foneem, morfeem ja fraas. Kõnetegevuse liigid. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Sisekõne ja kirjalik kõne. Lapse kõne areng. Keele seotus mõtlemisega. Keelevääratused. Kõnehäired: dünaamiline, semantiline ja sensoorne afaasia. Kõne iseärasuste mõõtmine. Tekstianalüüs.

2. Mõtlemine. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Taip. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad. Mõtlemise kvaliteedi kujundajad ja näitajad. Mõtlemise abioperatsioonid: analüüs ja süntees; võrdlemine; abstraheerimine ja üldistamine; klassifitseerimine ja süstematiseerimine; otsustamine ja järeldamine; induktsioon ja deduktsioon. Mõistete moodustamine. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Kognitiivne kaart. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline; konvergentne ja divergentne; kujundlik ja verbaalne mõtlemine.

3. Fantaasia. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Fantaasia seos teiste psüühika funktsioonidega. Lapse fantaasia. Kujutlusvõime mõõtmine.

4. Õppimine. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Õppimise biheivioristlik käsitlus. I. Pavlovi koerkatsetused. Klassikalise tingituse kolm lähtealust – eristamine, üldistamine ja kustumine. Kinnistamise 4 viisi B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. Käitumise modifitseerimine. Kognitiivne õpiteooria. Vilumuste omandamise etapid. Humanistlik kogemusõppe kontseptsioon (Kolb). Kogemustest õppimise allikad. Õpistiilid. Õppimist hõlbustavad meetodid.

5. Motivatsioon ja Motivatsioon . Motivatsiooni olemus. Instinktid ja käitumise bioloogilised ajejõud. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria. A. Maslow` vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isiksuse käsitlus. Vajaduste seos isiksuse arenguga. Hoiak, harjumus, huvi, kalduvus, veendumus, usk. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Yerkes-Dodsoni seadus. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Tahtelise käitumise eripära. Tahtepingutus. Tahtevabaduse käsitlusi ajaloos (Spinoza, Camus, taoism). Tahteakti lülid. Otsustamisviisid W. Jamesi järgi. Tahteomadused.

6. Seksuaalsus ja armastus. Soorollid. Masturbeerimine. Abielueelne ja - väline seks. Seksuaalne kuritarvitamine. Homoseksuaalsus. Seksuaalkäitumise klassikalised uuringud. Armastuse liigid J. Lee järgi: ludus, mania, pragma, storge, eros, agape. E. Frommi terve ja neurootilise armastuse käsitlus. Seksuaalkäitumise psühholoogiast (T. Sudo järgi).

7. Emotsioonid. Emotsioonide teket seletavaid teooriaid – James-Lange käsitlus ja kognitiivne emotsiooniteooria. Tundmuste funktsioonid, füsioloogiline toime ja emotsioonide loetavus. Tundetuimus, kõrgenenud tundlikkus ja tundeliiasus. Tundmuste kaks mõõdet M. Argyle´i järgi. Steenilised ja asteenilised tundmused. Põhiemotsioonid ja nende kolm tunnust C. Izardi järgi. Huvi ja elevus. Rõõmu olemus ja allikad Argyle`i järgi. Üllatus. Kurbus ja kaotusevalu. Viha olemus ja talitsemise teed. Vastikustunne. Põlgus. Vaenutundmise triaad. Hirmu olemus. Häbi ja selle ületamisteed (P. Zimbardo järgi). Süütunde teke. Ängistus kui nelja põhiemotsiooni kombinatsioon. Mure. Kannatus ja selle budistlik tõlgendus. Tundmuste polaarsus, ebamäärasus, integraalsus ja ambivalentsus. Emotsionaalsed seisundid. Tundetoon. Meeleolu muutlikkust kujundavad tegurid. Afekti olemus. Kire tunnused ja liigid. Frustratsiooni ja stressi olemus. Kõlbelised ja intellektuaalsed tundmused. Emotsioonid ja enesekontroll. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsus isiksuse joonena.

8. Temperament. Temperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperamendi avaldumisviisid. Temperamendiomaduste sarnasus iseloomujoontega ja erinevus nendest. Hippokratese, I. Pavlovi ja H. Eysencki ja W. Sheldoni temperamendi käsitlused. Kretschmeri klassifikatsioon: leptosoom, atleet, püknik.

9. Võimed. Võimete erinevus teadmistest, oskustest ja vilumustest. Algmed ja nende osa võimete arenemisel. Andekus, talent ja geenius. Pärilikkuse ja keskkonna osa võimete kujundajana. Elementaar- ja erivõimed. Võimete kompenseerimine ja teadlik arendamine. Oskuste struktuur.

10. Arukus ja loovus. Andekus, talent ja geniaalsus. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Akadeemiline ja praktiline intelligentsus. Tarkuse olemus. Loovuse olemus ja loomevõimete struktuur. Arukuse ja loovuse arendamine.

11. Iseloom. Iseloomu eelteaduslikke käsitlusi astroloogias, kabalistikas, hiromantias ja grafoloogias. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Briggs-Mayersi iseloomude tüpoloogia: ekstravert, introvert, mõtte- ja tundeinimene, praktikainimene, intuitsiooniinimene, otsustaja, kohaneja. Karakteri aktsentueeritus. Karakteriomaduste vastastikune toime. Iseloomu moraalne, tahteline ja emotsionaalne külg. E. Frommi neli sotsiaalset orientatsiooni. Iseloomu avaldumine töös, õppimises, suhtlemisel. Iseloomujoonte uurimise meetodid.

12. Psühholoogia rakendamisest argielus. Enesetundmine ja psühholoogiline eneseabi. Psühholoogi pilgu arendamine. Psühhokorrektsioon ja psühholoogiline nõustamine. Psühhoteraapia põhisuunad: psühhoanalüütiline, isiksusekeskne, kognitiiv-käitumuslik ja eksistentsiaalne teraapia.

Üldpsühholoogia kõne fantaasia mõtlemine motivatsioon tahe

Sarnased õppematerjalid

doc

ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM

Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega. Kognitiivse psühholoogia järgi seisneb mõtlemise olemus sääraste kognitiivsete tehnikate või strateegiate rakendamises, mis suurendavad soovitud lõpptulemuse saamise tõenäosust. Inimesele omane mõttetöö saab teoks ainult tänu kindla tähendusega märkide, sümbolite ja mõistete kasutamisele. Niisiis võib öelda, et mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Kui aistingud, taju ja kujutlused

Psühholoogia

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia

pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU

Psühholoogia

doc

Bachmann ja Maruste

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused

docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (5)

kirjaklamber: Minu arvates aitab see väga, mul oli vaja ettekandesse ainult fantaasiat, mis on sellest tööst ainult väike osa ja juba sealt sain peaaaegu kõik vajamineva kätte.

15:12 17-10-2010

qruvi: Otsisin informatsiooni inimeste iseloomujoonte kohta. Oleks võinud pisut põhjalikum olla.

Miks see taust nii värviline on?

16:01 03-04-2011

VanNuys: Sain kah suht kõik mis vaja.

13:27 12-11-2010

Kõik kommentaarid

Üldpsühholoogia eksamimaterjal (5)

Sarnased õppematerjalid

ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM

Psühholoogia konspekt 11 klass

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Bachmann ja Maruste

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

Psühholoogia alused

Psuhholoogia alused

Psühholoogia alused konspekt

Kommentaarid (5)

Uutele kasutajatele on kõik failid 24h TASUTA