Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja Vaestehoolekanne kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid Talitaja valla juht Eestimaal 1816. a. Riiklikud koormised koormised riigi heaks Vallavanem valla tähtsaim ametimees Vallavalitsus selle moodustas vallavanem koos abilistega Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks
Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10
Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6. Vaestehoolekanne – kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid 7. Talitaja – valla juht Eestimaal 1816. a. 8. Riiklikud koormised – koormised riigi heaks 9. Vallavanem – valla tähtsaim ametimees 10. Vallavalitsus – selle moodustas vallavanem koos abilistega
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu
· 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks. Teotööle lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikuteks koormistest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha
juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks. 3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad.
algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele. 19.sajandil said talupojad endale piiratud liikumisevabaduse, selleks pidi olema talupojal pass. 1863.a võeti Balti kubermangus passikorralduse seaduse. Passi sai 21 aastane talupoeg, kellel pole olnud seadusega probleeme,ning ta võis kolida ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passi
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas, haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine
1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaja pidi muu hulgas ka loomade seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust jõudis Jan töö-tada veel trükkali ja pottide-pannide müüjana. Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus
talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa
6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde. Pandi perekonnanimed. 7. Talurahva omavalitsus kes juhtis, ülesanne, mõju talupojale. Vallakogukond, talurahva seisuse omavalitsus XIX sajandil; Eestimaal juhtis seda talitaja abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit; Ülesanneteks oli vaestehoolekanne, magasivilja varumine ja kohtupidamine; Talupoja elu mõjutas see nii, et tõi juurde ühiskondlikke töid (teede ehitus, magasivili), samuti tõstis talupoja eneseteadvust, suurenes ühtekuuluvustunne. 8. Talurahva koormised Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöö ajaliseks abitööks;
viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia, füsioloogia, Sõjaväelane, loomade talitaja, etoloogia, psühholoogia skulptor, kunstnik, tuletõrje, jahimees, rätsep, kingsepp Populatsioon ja liigi tase Ornitoloogia, ihtüloogia ja algoloogia Ökosüsteemi ja koosluse tase Botaanika, zooloogia, mikroloogia biosfääritase Organismi tase:
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
a) Vallakohtud, mis loodi 1804.aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemehed Sulasrahvas Vabadikud
Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama vallakogukondi, mille ülesandeks oli vallaelu korraldamine. Eestimaal oli vallatalitaja, Liivimaal- vöörmunder. - Vallakohtud koosnesid: mõisnikust, peremeeste esindajatest ja sulaste esindajatest. - Vallavalitsejad,vallavanem tegelesid ka sotsiaalsete probleemidega. - Magasiait- kollektiivselt kogutud vilja ladu kriisi aegadeks. Samuti anti sealt vilja
Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimine klassikalise tingituse toimel Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras,
aasta talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. b) Magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse. c) Vaestehoolekande korraldamine. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, pannes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad. Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused ja omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabanes vallakogukond 1866 vallareformiga. 1.3. Talurahva koosseis 19.sajandil: Mõisarahvas Külarahvas Mõisas teenistust Taluperemeh Sulasrahva Vabadikud
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla
külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest. Need lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid üleastumiste eest. Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. See oli viljavaru,kust tp said hädaaegadel laenu võtta. Sinna pidi iga a teatud viljakogus panema. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Pidi toetama töövõimetuid ja puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist
Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa maa hinna kasvu, koos rahvaarvu suurenemisega soodustas see eestlaste väljarännet Venemaale. Talumaa väljaostmine toimus kiiremini Liivimaal. Saaremaale jõudis 20.saj. alguses. Valla omavalitsus Vald – ühe mõisa võimkond Valla omavalitsus kujunes seoses 19. s alguses (1804. a, 1816./19.a talurahvaseadused) Eestimaal juhtis valda talitaja koos vallakirjutajaga ja Liivimaal kaks vöörmündrit Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17
· 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Talurahva koormised: · Mõisakoormised 1)teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks. 2)Vakuraha rahamaks mõisa jaoks.
· 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla)
mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju. Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19
sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud
kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada. Kogukonna üle neil ka politsevõim. Aadli kontrolli alt vabanes omavalitsus 1866a.vallareformiga. talurahva koormised-mõisakoormistest tähtsamaks teotöö, jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades ning jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile
a) Talupojad said talu edasi pärandada ja seda ei võinud neilt ära võtta. Hakkasid korralikumalt tööd tegema. b) Ilma kohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega välja tõsta ja ilma maata müüa. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tülisid; eneseteadvus tõusis. c) Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes. Mõisnike roll vallaelus: Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Ühe vallakohtu liikme. Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga.
Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal. Nüüdki on see täitsa toimiv majapidamine – põldu küll enam ei harita, aga laut on täis tragisid lambaid, vaibakunsti vägevat villast toormaterjali. Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus. Teisel korrusel on ka külalistoad, Anu Raua juurest voorib läbi tudengeid ja õpilasi, kes siin Heimtali keskuses rahvakunsti uurivad. Natukene Anust Anu Raud sündis sõja ajal Moskvas – luuletajast isa Mart ja tõlkijast ema Valda olid tagalas. Juba järgmisel aastal pääsesid nad sõja pöördumise tuules Eestisse tagasi, ja kuigi pere elas rohkem Tallinnas, veedeti suved alati Heimtalis.
tangusid. Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 4 Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail
Vallakohtud eksisteerisid Eestis 1817. aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja(viljavaru, kust talupojad hädaaegadel laenu said võtta) varumisel ning vaestehoolekanne (kogukond, pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid neid saadeti külakorda ehk talust talusse. Hiljem hakati ehitama ka valla vaestemaju). Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Talurahva koormised Koormised jagunesid 3 alaliiki: Mõisakoormised, riiklikud koormised ja kogukondlikud koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem
Varasem Harjumaa keskmine oli 580 päeva. Kuna vahe oli umbes abiteo päevade arv ja seda seaduses ei mainita (küll on seaduses mitmeid erinevaid reaalselt mitteeksisteerinud rendivorme), tegid talupojad sellest järelduse, et abitegu enam tegema ei pea. Põhimõtteliselt oli talupoegade nõudmistel vale asetus võis nõuda teopäevade vähendamist, mitte abiteo kaotamist. SÕDA. Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
dBA. Söötmine Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga (märkuandev tuluke või helisignaal talitaja ruumis), et selle seiskumisel oleks võimalik koheselt reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem (lülitada sisse teine kunstliku ventilatsiooni süsteem, avada õhutus ahtid, ventilatsioonikorstnad, aknad). Hea muneja tunnused Käitumine vitaalsus Hea muneja on aktiivne, liigub palju, ärkab varakult ja lahkub õrrelt ning otsib pidevalt toitu, õhtul läheb õrrele alles hilja. Üldine loidus ja sage tukkumine viitavad võimalikule haigestumisele. -Välimus üldiselt
- vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima. Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk). NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli: - mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused. - omas politseivõimu kogukonna üle. Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga! 2. Talurahva koosseis 19.sajandil: MÕISARAHVAS KÜLARAHVAS Mõisas teenistust taluperemehed koos sulasrahvas saunikud
küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse
küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks isegi kärkis temaga, et sa oinas ei oska maakeeltki, milleks sul venekeelset vaja on. Ants käis ka krediidikassa teenri nõu küsimas, kuid see vastas, et ta räägib ainult mõisnikutega. Kahjuks ei aidanud ka Antsu sugulane, üks kaupmees. Ta (kaupmees) ei tahtnud, et kummalegi neist pahandusi tekiks. Ants tuli sama targalt linnast tagasi. Järgmisel õhtul tuli talitaja (Antsu) juurde palju rahvast. Nad ei olnud nõus enam mõisale sõnnikut vedama. Seega läks ants härra von Helffreichi jutule. Härral oli kiire, seda oli näha sellest, et ta sõrmedega laul koguaeg klõbistas. Ants rääkis talle, et talupojad tahavad sõnnikuveo poolest kergendust. Härra küsis, et kas Ants ise ka soovib ning ants ütles, et see paha küll ei teeks. Härra von Helffreich ütles, et Mahtras jääb niikaua vana seaduse järgi kuni kästakse
Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, ,,tühi" - ,,täis" süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada ,,tühi-täis" põhimõttel
vadaku jaoks. Söödaköögi juurde ehitatakse olmeruumid, katlamaja, remonditöökoda ja sigade tapapunkt. Seafarm piiratakse võrkaiaga, mis välistab soovimatu kontakti ümbrusega. Sigalad (sektsioonid) jagunevad vastavalt otstarbele järgmiselt: poegimissigala, sugusigade sigala, võõrdepõrsaste ja kesikute sigala ning nuumikute sigala. 15. Sigade isoleeritud pidamine, „tühi“ - „täis“ süsteem. Isoleeritud pidamisviisi puhul talitab iga vanuserühma eri talitaja. Sellega spetsialiseeruvad inimesed ühe kindla searühma söötmisele ja pidamisele. Olenevalt seafarmi suurusest võib farmis osa töid planeerida kindlatele nädalapäevadele, nagu sigade lihakombinaati saatmine, sigade ümberpaigutamine jne. Erinevate vanuserühmade isoleeritus on vajalik selleks, et vanemad sead ei annaks haigusi edasi noorematele, selleks peab kõik sead ühest sigalast viima korraga teise. Sigalaid (sektsioone) tuleks kasutada „tühi-täis“ põhimõttel
tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei
kogus vilja. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talist välja tõsta. Hiljem muutusid need Kogukonnakohtuteks, aga need likvideeriti kohtureformiga. Tegeleti ka vaestehoolekandega, milles toetati vaesemaid ja töövõimetuid inimesi. Pärisorjuse kaotamine nõudis ka omavalitsuse selgepiirilist eristumist. 1816. ja 1819 seadusega sõltus omavalitsus suuresti veel mõisnikust. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade hulgast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. Aadel säilitas endiselt politseivõimu. Mõisakoormistest olid endiselt teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööks, arvestati eraldi rakmepäeva ja jalapäeva, lisaks lisandusid veel naturaalandamid, rahamaksud mõisale. Sajandi keskpaigal mindi üle raharendile. Talurahva õlul olid ka veel riiklikud maksud, pearaha ja nekrutiandmine. Tavaliselt
ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni
1840ndatel talurahva "käärimine" rahutused, usuvahetusliikumine Omavalitsusorganite kujunemine: · Vallakogukondade kujunemine 19. saj. algul Vallakohtud (1804) · 3 liiget (mõisnik nimetas, peremeeste ja sulaste esindaja) · Lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi Magasivilja kogumine Vaestehoolekanne Vallakogukondade eesotsas talitaja (Eestimaal) või 2 vöörmündrit (Liivimaal) mõisnike eestkoste all · 1866 vallaseadus Vabanemine mõisnike eestkoste alt Valla omavalitsuse struktuur: · Valla täiskogu (päris- ja rendiperemehed) · Vallavolikogu (3-24 liiget) (täiskogu valib) · Vallavalitsus (vallavanem + abilised) (palkas abiks erinevaid
Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg
lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
