Sinuhe Mika Waltari (0)

Tallinna 21. Kool
Mika Waltari
,, Sinuhe ’’
Raamatu analüüs
Tallinn 2011
Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK
Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ’’ pojana ’’. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada.

• Vaarao (lk 7) – sõna ’’vaarao’’ oli algselt kasutusel kui kuninglik palee . Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse valitsejaid.
  
• Baldahhiin (lk 8) – ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie – puuvillane või linane ) või brokaadist baldahhiin ( kuld ‑, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie).
  
• Ammoni tempel (lk 12) - Ammoni tempel on ehitatud aastatel 1530 -323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa- alale . Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali. Ehitise sisse peidetud altariruumis hoiti jumal Ammoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste.
  

• Süüria (lk 20) – Süüria on riik Lähis-Idas. Ta piirneb läänest Vahemerega ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga.
  
• Kopeerima (lk 17)- koopia ehk jäljendi tegemine
  

Teine raamat: ELU HOONE
Sinuhe igatses midagi, kuid ta ei teadnud mis see on. Ta hoidis omaette , kuna Elu hoones võis olla salakuulajaid. Tal tuli templis valvet pidada ning see tähendas seda, et temast on saanud täisealine. Ta Kohtas seal Nefernefernferit. Ta astus templist esimest korda välja ning otsis üles sõbra Thotmese, kellega ta jõi palju veini. Ta avastas, et kõik tema ümber on muutunud, riietus ja mood ning ka tema vanemad. Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis temalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama.

• Tempel (lk 39) – Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "mošeedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks.
  
• Paastumine (lk 45) – Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem.
  
• Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis- Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri .
  
• Vein (lk 56) – Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju.
  
• Odraiva (lk 51) - Hordeolum (lad.k) Stye (ingl.k). Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik. Odraiva puhul lauserva tekkiv rasu - ja higinäärmete põletik väljendub punetava ja valuliku sõlmekesena ripsmete juures. Odraiva esineb sagedamini lastel. Vahel võib sõlm põletiku arenedes avaneda ning sealt väljub mäda.
  

Kolmas Raamat: TEEBAI KIRG
Peale suure vaarao kolju avamist koos Ptahoriga jäid nad ootama ta surma. Samal päeval õhtupimeduses tuli Sinuhele vastu hull troonipärija, kes vajus kõrbes kokku. Ptahorit, Sinuhet ja verejooksupeatajat ootas surm kuna vaarao suri. Sinuhet peeti tagasi tulles auväärseks ning ta pidi kirjutama kirjelduse koljuavamisest ja vaarao surmast ning oma nimega seda kinnitama . 70 päeva möödudes sai temast arst ning ta tahtis saada rikkaks ja kuulsaks . Ta hakkas inimesi ravima ja nende muresid kuulama .

• Nõidumine (lk 92) - Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). Nõiduseks nimetatakse vahel ka nõidumise konkreetset rakendust või nõidumise tulemust.
  

• Basti tempel (lk 89)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist . Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid. Tänapäevaks on säilinud ainult varemed. 
  
• Keemine (lk 96) – Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon . Keemine on võimalik temperatuurivahemikus , kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm.
  
• Süda (lk 101) - Süda on vereringeelund , mis tagab vere ringlemise.
  
• Sudaan (lk 82) - Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul . Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV, Uganda ja Kenyaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas. 20 aastat kestnud kodusõja järel on Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia . Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.
  

Neljas raamat: NEFERNEFERNEFER
Neferneferneferi nõudis Sinuhelt ta isa varandust kuid Sinuhe ei suutnud ta ilule vastu panna ning loovutaski kõik, peale seda lasi Nefer oma teenritel Sinuhe majast välja visata ning läbi peksta. Ta sai teada, et ta vanemad olid vahepeal surma saanud ning viis nad Kaptahi varanduse eest Surma majja kus ta pidi tegema 33 päeva ja 33 ööd tööd, kuna tal polnud piisavalt varandust. Ta palsameeris oma vanemad, viis nad Keelatud orgu ning mattis suure vaarao kõrvale liiva sisse. Kõrkjates ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu ning läksid Surnute linna Anukise hauast kulda ja hõbedat varastama. Kui need oli maha müüdud, jagasid nad vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Simüra sadamasse.

• Parukas (lk 106) – parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks . parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus , et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni.
  
• Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.
  
• Kõrkjad (lk 120)–Kõrkjal on tumerohelised varred. Vars on: sile,  sõlmedeta, lehtedeta, seest valge ja pehme. Varre tipus asub pruunikas õisik.
  
• Pitser (lk 118) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat , millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid.
  
•  Balsameerimine (lk 124) – surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate antiseptiliste ainetega. Selle täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja paljude loomade korjused palsameeriti. Nende palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi puhul tühjendati pealuu ja see täideti aromaatsete ainetega, eemaldati kogu siseelundkond, immutati aromaatsete ainetega ja keha õõnsused täideti lõhnavate vaikudega või maavaiguga. Surnukeha leotati naatroni soolades ja lõpuks mähiti õhku mitteläbilaskvasse ja aromatiseeritud kangasse.
  

Viies raamat: HABIIRID
Sinuhe elas Simüras kaks aastat ning õppis ära seal babüloonia kirjakunsti ja keele. Ta teenis seal arstina. Süürias kohtus ta sõbra Horemhebiga. Sõja lõpul ravitses Sinuhe sõdalasi ning teenis Horemhebi silmis suure au. Horemheb andis Sinuhele hästi palju kulda, kuna tahtis, et Sinuhe läheks teistesse maadesse arsti valdkonnas uusi asju õppima ning samal ajal oleks ka Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks.

• Mardikas (lk 148) – Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 5–8 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos (' tupp ', 'kate') ja pteros ('tiib').
  

• Baal (lk 147) - mis tähendab “ isand ”, “valdaja” või ‘’omanik.” On kasutatud ka  epiteete  “tugev”,  “võimas.” Ta  võib  olla  identne  ka  piksejumal   Hadadiga, sest  Baali kohta  on  öeldud, et  “ta  pilvedel   ratsutab.”
  
• Sõjavägi (lk 157) – Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon , mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu. Sõjavägi koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema sõjaväelise juhtimise ja tagalaorganitest. Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart .
  
• Horemheb (lk 157) – Horemheb oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Ta valitses umbes 1321 –1293 eKr. Horemheb ei olnud kuningikku päritolu, ta oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodžme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemhebi haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
  
• Sitakärsad (lk 164) – Egiptuse sõdurit, kes pole sõda näinud. Armetumad ja pelglikumad kui habiirid.
  
• Jeruusalemm (lk 167) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas.
  

Kuues raamat: VALEKUNINGA PÄEV
Sinuhe tuli Simürasse tagasi ning käskis Kaptahil asjad valmis panna pikaks teekonnast. Kadesis õppis Sinuhe uusi ravitsemise viise ning tõestas koljuavamise teel Mitannimaa elanikele ja arstidele oma oskusi. Babüloonias tegi ta noore kuninga valudele lõpu. Preestrid õpetasid teda maksa pealt ennustama ning ütlesid talle, et ta ei olegi egiptlane vaid kuningas Sargon , kes on sündinud jumalatest. Valekuninga päeval valiti valekuningaks Sinuhe teener Kaptah. Sinuhe sai teada, mis päris kuningal plaanis oli Minea ja Kaptahiga teha. Ta lavastas mõlemad surnuks ning põgenes nendega Babülooniast, mille eest pidi ta kõvasti maksma.

• Savitahvel (lk 174) - savist plaadike, millele vajutati kirjamärke, jooniseid vms. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga.
  
• Sõudelaevad (lk 182) - aerude abil liikuv (sõja) laev. Juba III aastatuhandel ning II aastatuhande algul e.m.a. olid puust purje - ja sõudelaevad, mis kaugusi ületasid. Ees- Aasia laevameistriteks olid foiniiklased. Neil oli käes suurepärane ehitusmaterjal – Liibanoni seedrid, millest nii merelaevad kui ka palju Egiptuse jõelaevu ehitati. Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada.
  
• Marduk (lk 183) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia . Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. 90 meetrine Paabeli torn, mis asus Babüloni linna südames, rajati Marduki auks. Ta oli kõige tähtsam Babüloonia jumal. Tema relvaks olid piksenooled.
  
• Seth (lk 186) – Ta on kõrbe, kurjuse ja surma jumal, öö ja kuritegude jumal, tormi ja äikese jumal. Teda võib kohata ka pantrikujulisena. Sarnasus kaameli ja okaapiga. Tema loomad on eesel (rumal ja himur loomus), siga ja jõehobu. Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks.
  
• Niilus (lk 173) - Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse jõgikond on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk Aswānis 2600 m³/s. Niilus algab Ida-Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis suubub Victoria järve, sealt väljub Victoria Niilusena, läbib Kyoga järve ja suubub Alberti järve (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Baḩr al-Ghazāli suudmeni Baḩr al-Jabaliks, sellest allavoolu Valge Niiluseks ehk Al-Baḩr al-Abyaḑiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinine Niiluse suuet Hartumis Niiluseks. Suured lisajõed on ka ‘Aţbarah' jõgi Põhja-Sudaanis ja Sobat Lõuna-Sudaanis. 'Aţbarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia delta . Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena.
  

Seitsmes raamat: MINEA
Sinuhele hakkas Minea meeldima , kuid kui ta kuulis kuidas tüdruk oma jumalat austab, siis ta hakkas selles kahtlema. Nad hüljasid oma paadi, riietusid vaesteks ning asusid maad pidi teele linna, et Hetimaale saada. Seal olles teenis Sinuhe jällegi kulda oma arstimisoskustega, samuti õnnetus Sinuhel vahiülema vöölt nuga saada(seda ei tohtinud teelt võõramaalastele anda, kuna see oli tehtud metallist). Härja ees tantsides pälvis Minea palju tähelepanu ning ta sai selle eest kulda ning imelise karika millel oli peal musta ja punasega maalitud härjad. Seejärel valisid nad välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Minea saaks oma kodumaale naasta.

• Sokud (lk 229) – isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga , tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased . Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
  
• Härg (lk 229) – Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda.
  

• Jumal (lk 237) – Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks).
  
• Babülon (lk 244) - Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka Βαβυλών (Babylon), araabia باب (Bābil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas. Babülon oli Vana-Babüloonia ja Uus-Babüloonia muistne pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus. Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad. Samuti rajas Assüüria kuningas Nebukadnetsar II Babüloni umbes 610 eKr Babüloonia riigijumalale Mardukile pühendatud tsikuraadi nimega Etemenanki, mida tänapäeval peetakse Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüübiks.
  
• Vihm (lk 246) – Vihm on sademed, mis langevad maapinnale pilvedest vedela vee piiskadena. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest.
  

Kaheksas raamat: PIME MAJA
Kreeta rannikule jõudes, oli Sinuhel kurb meel kuna ta pidi Minea sinna jätma. Minea viis Sinuhe hoonesse, kus elas ülempreester Minotauros, kellega nad rääkisid jumalatest ja pimedast majast. Kaptah tõi õlikannu Sinuhe soovil, Sinuhe ja Minea purustasid selle ühekskoos ning neist said mees ja naine. Järgmine päev läks Minea jumala majja, mis asus inimtühjas kohas. Kolm päeva polnud mingit elumärki, kuni Sinuhe ja Kaptah varastasid Minotaurose värava võtme ning läksid sinna Minea järele. Nad leidsid Minea surnukeha ning Sinuhe oli veendunud, et ta suri Minotaurose mõõga läbi ja et too ta vette ka veel viskas . Sinuhe oli masenduses ning kaotas usu jumalasse, peale seda alustasid nad sõitu Süüriasse.

• Minotauros (lk 263) – Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti ) hakkas allilmas surnute üle valitsema . Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele.
  
• Pime maja/Knossose palee (lk 284) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli ligikaudu 22 000 ruutmeetrit. Pole ime, et tekkisid legendid labürindist. Palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevas linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Palee 18 laoruumis säilitati üle 2 meetri kõrgustes saviastjates õli, veini, viigimarju, herneid ja ube. Üks nõu mahutas umbes 185 liitrit.
  
• Tõrvikud (lk 284) - pidulikel juhtudel kasutatavad (käes hoitavad) lahtise tulega valgusallikad , mis tekkisid umbes 400 000 aastat eKr. Tõrvik oli ühtlasi esimene kantav lamp. Tõrvikut tehti väga peenikestest okstest. Alguses võidi kasutada lihtsalt puujuppi, mis oli tõrvaga kokku tehtud ning põlema pandud. Päikesejumala Heliose kuju (Rhodose koloss , 32-34m kõrgune) täitis näiteks tuletorni ülesannet, kuna tõrvik kuju käes põles.
  
• Sõnnik (lk 285) - põllumajandusloomade väljaheited. Sõnnikuga väetasid meie esivanemad mulda juba kauges minevikus. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.
  
• Laev (lk 292) - Laev on veetiheda kerega veesõiduk. Laevad kuuluvad aluste hulka. Eesti vabariigi seaduste järgi on laev ujuvvahend, mille üldpikkus on 24 meetrit ja rohkem. Erijuhuseks on 12–24 meetri pikuse ujuvvahendi omanikule antud võimalus registreerida ujuvvahend registris, kas laeva, kaatri või paadina. Saksa "Lloyd" annab laeva sertifikaadi välja alates 100. brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass.
  

Üheksas raamat: KROKODILLISABA
Kaptah oli neile Egiptuses ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi polnud raha. Tuli välja, et selle raha eest, mis Kaptah oli Sinuhe tagant aeg-ajalt võtnud, oli ta ostnud endale vanadusepõlveks kõrtsi nimega ’’Krokodilli saba’’. Seal kohtas Sinuhe Meritit erines teistest naistest. Järgmisel päeval jõudis Horemheb Teebasse tagasi.

• Kuningas (lk 307) - Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea . Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna , kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung , soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikštisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees . Moodsat kuningat kutsutakse karalis, vürsti knazs. Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps, esimene) isandate-senioride seisusest valitud juhti. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks.
  

• Horemheb (lk 307) – valitses umbes 1321–1293 eKr ning ta ei olnud kuningikku päritolu. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodžme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemheb oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
  
• Kõrv (lk 321) – Kõrv on selgroogsete elund , mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia).
  

• Akaatsia (lk 326) – Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.
  

• Kurjategija (lk 341) – Kurjategija on kuriteo toime pannud isik. Õigusriigis omaks võetud põhimõtte kohaselt rakendatakse kõigi inimeste suhtes süütuse presumptsiooni, mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses. See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista. Süütuse presumptsioonist ei tulene, et isik muutub kurjategijaks alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus üksnes kinnitab, et tegemist oli kuriteoga ning antud isikut saab käsitleda kurjategijana juba alates tema teo sooritamise hetkest.
  

Kümnes raamat: TAEVAKÕRGUSE LINN
Vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Ammoni neetud nimi. Toimus suur mäss, kus tapeti üksteist ja lõpuks oli Teeba taevas tulekahjude lõõmast punane. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua ning viis ta kättemaksus oimetuna surma majja. Tekkisid uuesti rahutused ning haige vaarao läks mööda jõge alla, jättes Teeba seljataha ning valitses linna laeva pealt. Sinuhe kohtus uuesti Ramosega, kes ütles talle, et Nefernefernefer oli surnupesijatelt kogu varanduse oma iluga välja petnud ning neid üksteise tagant varastama pannud.

• Manifest (lk 354) – riigipea või kõrgeima riigiorgani pidulik kirjalik pöördumine rahva poole tähtsate (poliitiliste) sündmuste puhul.
  
• Aton (lk 393) – Aton, "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna .
  

• Ramses (lk 389) -. Ramses oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 1293– 1291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest.
  

• Kreeta (lk 388) - Kreeta on Kreeka suurim saar. Ta asub Egeuse mere lõunaosas liikluseks soodsas kohas, 100 km Peloponnesosest ja 170 km Põhja-Aafrikast (kunagisest Kürenaikast). Saare pikkus idast läände on umbes 260 km, väikseim laius 12 ja suurim 57 km. Saar on mägine ja asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. Kreeta saar moodustab põhiosa 1. järgu haldusüksusest Kreeta piirkonnast ja seal paikneb ka selle keskus Irákleio.
  

• Täht (lk 382) - Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha , mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad . Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles). Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor ).
  

Üheteistkümnes raamat: MERIT
Sinuhe elas mingi aeg vaaraoga Ahet -Atoni linnas. Sinuhe läks Meriti juurde tagasi ning avastas, et Egiptus on muutunud tühjemaks ning seal valitses nälg. Ta kohtus Krokodilli saba kõrtsis Kaptahiga, kes oli rikas, priske ning kandis kuldketti kaelas. Sinuhe läks kuningliku ema Teje jutule, kus ta sai teada, et tema arvatatav pärisema oli Mitanni printsess Tadukhipa. Mitanni printsessi peeti hulluks kuna ta ütles, et ta sünnitas kindlasti poja, kuid sünnitusel oli Teje talle näidanud surnud tüdrukut. Egiptuse vaarao Ehnaton palus Sinuhel osta rahu Aziruse käest kogu Egiptuse kullaga.

• Veekell (lk 398) - kahest ühendatud veeanumast koosnev kell, kus aega mõõdab aeglaselt voolav või tilkuv vesi. Veekell näitas täpset aega.
  
• Preester Eje (lk 399) - Amoni preester. Ehnatoni kõrge ametniku Eje hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kiri, kus teda nimetatakse “maa isandaks ”, “selleks, kes elab igavesti ”, “selleks, kes valgustab maad”, see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn.
  
• Teebai (lk 399) - Põhja pool üks Egiptuse suurimaid linnu. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe . Selle linna nimetus meenutas kreeklastele nende kodumaise linna Teebai (TEEBA) nimetust, ning hakkasid Tepet nimetama Teebaiks. Kreeklased nimetasid Egiptuse Teebaid, mis neile Homerose ajastul (11-9 ss.) tundus rikkaima linnana, erinevalt oma setsmeväravalisest Teebaist – sajaväravaliseks Teebaiks. Teebai oli tõesti suur linn. Rida tema templeid on säilinud kuni meie päevini. Teebais kummardati jumal Amon ’it, keda hiljem kõrvutati päikesejumal Ra’ga.
  
• Obelisk (lk 408) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega.
  
• Peeker (lk 409) anum , millest joodi.
  
• Mesilane (lk 398) - Mesilane ( Apis ) on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast. Mesilasi on neli liiki:
  

Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades.

Kääbusmesilane (Apis florea) elavad samuti Aasia troopilistes metsades.

India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga.

Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.
Kaheteistkümnes raamat: VESIKELL MÕÕDAB AEGA
Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse. Teel Süüria poole rööviti ta paljaks, seoti vankri taha ning ta pidi terve tee Süüriasse seal taga jooksma . Ehnaton läks üks hommik jalutama , kuid talle tungisid kallale salamõrtsukad, kes talle noa õlga lõid, teda päästnud poiss suri, Sinuhe parandas vaarao haava. Sinuhe reisis Teebasse, läks Krokodilli saba kõrtsi ja nägi, et Kaptah on veelgi jõukamaks saanud, samuti ka tema ise. Seal oli ka Thot ,kelle Sinuhe enda juurde elama võttis kuna tema ema on ära surnud.. Ta tahtis, et Merit ja Thot temaga Ahet-Atonisse, elama tuleksid, kuid Merit polnud sellega nõus. Sinuhe läks Ahet-Atonisse.

• Asunik (lk 464) - seni ülesharimata maale majapidamise rajaja.
  
• Ghaza (lk 469) - Viimase 3500 aasta jooksul on Gaza ajalugu kujundanud tema asend Põhja-Aafrikat Levandi viljaka maaga ühendaval teel. Ta oli strateegiliselt tähtis Egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele, mis piirkonda valitseda tahtsid. Gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus Aafrika, Aasia ja Euroopa piirialal. Seetõttu on ta korduvalt olnud suurte sõjakäikude keskmes.
  
• Thotmes (lk 483) – oli Sinuhe lapsepõlve sõber, kes oskas hästi joonistada ja maalida. Ta tegi Sinuhe raamatus Nofretete, Horemhebi ja Sinuhe kuju.
  
• Kuld (lk 466) - Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall . Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C.
  
• Kirp (lk 477) - Kirp kuulub tõeliste parasiitide hulka, elades oma "peremehe" verest. Ta ei suuda ellu jääda ega paljuneda ilma selle suhteta. Teatakse , et kirbud on eksisteerinud juba üle 50 miljoni aasta. Praeguseks on teada üle 2200 liigi kirpe. Kuigi erinevaid kirbuliike on palju, omavad loomapidaja jaoks olulist tähtsust vaid vähesed neist.
  

Kolmeteistkümnes raamat: ATONI KUNINGRIIK MAA PEAL
Sinuhe jõudis Ahet-Atonisse, vaarao oli haige, kuid sügiseks paranes ära. Thotmes ja Sinuhe läksid Teebasse Krokodilli saba kõrtsi ning seal oli Kaptah ning ta rääkis Sinuhele, et tal oleks parem põgeneda, kuna Ammoni preestrid plaanivad mässu. Sinuhe maja oli põlema pandud ja Mutit noaga torgitud, tungiti Krokodillisappa ’’Atoni pesasse’’ sisse, Sinuhe ees löödi Thotil pea lõhki ja Merit tapeti odadega. Sinuhe sai teada, et Thot oli tema lihane poeg. Sinuhe tappis vaarao ning tal oli seda lihtne teha Meriti ja Thoti pärast. Sinuhe ei olnud enam kuninglik koljuavaja ja ta läks Horemhebi laevale ning nad sõitsid Memphise poole.

• Tutanhamon (lk 556) - oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr. Tema valitsusajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon suri tõenäoliselt malaariasse umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust.
  
• Leelis (lk 543) - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
  
• maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut.
  
• Sükomoor (lk 549) - viigipuu (Ficus sycomorus)
  
• Lõbumaja (lk 523) -Lõbumaja on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Teisi nimetusi: bordell , avalik maja, hooramaja, litsimaja jne.
  
• Memfis( lk 556) – Vana-Egiptuse linn. Memfis oli iidse Aneb-Hetchi pealinn. Selle varemed asuvad Helwani linna ja Lõuna- Kairo lähedal.
  

Neljateistkümnes raamat: PÜHA SÕDA
Horemheb koondas sõjaväge ja varustust Memphisesse ning hakkas sõda. Sinuhe ravis viga saanuid ja Horemheb kiitis teda takka, sest too armastab oma pasakärssaid nii väga. Päeval, avati võitmatu Gaza väravad, nimetatakse Egiptuses pidupäevana. Gaza pealik palus Sinuhel minna vangikoopasse, et too tooks sealt Süüria salakuulaja, kes arvatavasti nelisada eesli sabarihma ära varastas . Sinuhe avastas, et see salakuulaja oli Kaptah, keda ta arvas surnud olevat. Sinuhe otsustas igaveseks Teebasse jääda.

• Öö (lk 567) - Öö on ajavahemik , mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane ) pinnase kindla punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike, täht) horisonti allpool. Öö kestvus sõltub laiuskraadist, telje nurgast orbiidi pinna suhtes ning nurgast telje ja tähele suuna vahel. Öö vastand on päev, taevakehade öö- ja päevakülge eraldab terminaator. Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed kevadisel ja sügisesel pööripäeval, sest Maa telg on ekliptikale perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on talvise ja suvisel pööripäeval, kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes. Pärast talvist pööripäeva muutub öö põhjapoolkeral lühemaks ja lõunapoolkeral pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö.
  

• Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole . Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
  

• Nui (lk 585) - Nui on vahend materiaalse objekti pinna löömiseks, tampimiseks või tagumiseks võimaliku eesmärgiga objekt lömastada, purustada, pehmendada, peenendada, vormida vms. Nui oli inimese üks esimesi tööriistu ja relvi . Nuia töö eesmärgiks on olnud tavaliselt objekti mõjutamine objekti pinna mõjutamise kaudu, mitte objekti penetratsioon (vrd. kirves ). Nuial ja vasaral on sarnane ehitus, tööpõhimõte ja funktsioon.
  

• Katk (lk 604) - Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku nimetatakse ka mustaks surmaks.
  

• Siinai kõrb (lk 562) - moodustab suurema osa Siinai kolmnurgakujulisest poolsaarest Vahemere ja Punasemere vahel. See kuulub Egiptusele ning asub Aasias.
  

Viieteistkümnes raamat: HOREMHEB
Pärast Tutanhammoni surma pidi Eje, tema ja Horemhebi, lepingu kohaselt vaaraoks saama, kuid enne seda pidi Baketamon Horemhebile naiseks minema. Ajapikku muutus Eje umbusklikuks ja julmaks. Sinuhe hakkas jälle haigeid ravima. Eje oli surnud vahepeal nälga, sest ta ei julgenud midagi hamba alla võtta, kuna kartis , et teda mürgitatakse ja troonilt tõugatakse. Horemhebi ja Sinuhe vahel tekkis tüli kuna Sinuhe tahtis, et Horemheb tooks tagasi Ationi usu, kuid see oli viimane asi, mida uus vaarao kuulda tahtis, nad ei olnud enam sõbrad. Horemheb oli hea valitseja ning ka Kaptahil läks hästi. Horemheb saatis Sinuhe Egiptusest välja Puntimaale, kus Sinuhe elas rahulikult ning kirjutas 15 raamatut.

• Liiv (lk 660) - Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm
  
• Mürk (lk 627) - Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka,vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Terminoloogiliselt on kasutusel ka sõna " toksiin ", millega väljendatakse elusorganismide eritatud mürkaineid.
  
• Abielu (lk 629) - Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Abielu laiemas mõttes võib olla kahe inimese vaheline suhe (monogaamia, sealhulgas ka homoseksuaalne suhe) või ka kolme ja enama inimese vaheline suhe (polügaamia, grupiabielu vms). Kitsamas mõttes peab abielu olema kahe vastassoost isiku vaheline suhe. Läänemaailmas on abielu traditsiooniliseks struktuuriks ühe mehe ja ühe naise suhe ja selle funktsioonid hõlmavad seksuaalset suhtlemist, ühist vastastikust sõltuvust ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Vabaabieluks nimetatakse sageli ametlikult registreerimata kooselu.
  
• Lammas (lk 673) - Lammas ehk kodulammas (Ovis aries ) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi. Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa , ta sünnitab korraga 1-3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma. Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest muflonitest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases Mesopotaamia kultuuris: sumerikeelseis tekstides tähendas planeetide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnistähtedele, kes püsisid paigal ja keda võrreldi kodulammastega).
  
• Tanis (lk 637) - Linn Kirde- Niiluse deltas, Egiptuses. Ammu üles mudastunud.
  

Oma Arvamus
Raamat ,,Sinuhe’’ on Waltari määratu looming. Antud Waltari teos ning muud ajaloolised teosed ei olegi kiiresti loetavad. Oleneb kõik sellest, mida Sa raamatust otsid.
Tollest teosest on minule jäänud meelde 2 head ütlust, näiteks:
"Su jutt on nagu kärbsesumin mu kõrvus..." (väga hea kasutada kui keegi närvidele käib). Teine oli veinijoomisest: "Joo veini mu sõber. Joo veini, kui sa oled kurb, sest vein teeb su rõõmsaks ja sa naerad jälle. Joo veini mu sõber, joo veini, kui sa oled rõõmus, sest vein teeb su kurvaks ja paneb su nutma..."
,,Sinuhe’’ on hea raamat, sest seal on väga palju väärt materjali Egiptuse ajaloost ja mütoloogiast, ning teoses on sees mõnusat elufilosoofiat.
Sellele, kes otsib raamatust kergestiseeditavat actioni, võib see igav tunduda, kuid kui Sa suudad pisutki süveneda ja ennast selle raamatu rütmis hingama panna, on lugemisnauding ja mõtlemisaine garanteeritud. Samuti arvan, et selle raamatu jaoks on vaja "kasvada". Ei soovitaks seda väga noortele inimestele, sest siis võib tunduda tõesti, et teos on igav.
Lisaks meenub mulle Kaptahi arutlus armastuse üle: "Ei ole olemas midagi sellist, mida ka kõige tavalisem orjatüdruk sulle anda ei suudaks..."
Üks asjaolu, millest ,,Sinuhe’’ puhul mööda ei tohiks vaadata, on fakt, et see ilmus 1945. aastal, sestap ei räägi see ainult vanast Egiptusest, vaid sisaldab tuntavaid paralleele 2. maailmasõja aegse maailmaga : totalitarism , ühe valitseja piiritu kultuse juurutamine jne... Just seetõttu oli see raamat omaaegses Nõukogude Liidus sisuliselt keelatud.
Lugema hakates ongi selline meeleolu, et hakkad hooga lugema ja ootad , et midagi kähku juhtuks, kuid kahjuks ei juhtu. Kui Sa suudad tempo maha võtta ja süveneda, pakub see teos palju.
Waltari tekst meenutab piltlikult öeldes ,,oja vulinat’’ – see on tema pealispind . Jutustamine on sujuv , seisundite ja sündmuste kirjeldused haaravad lugejat märkamatult endasse, nii nagu muinasjutuvestja juhatab kuulajad vahendatavasse maailma. Jutustuse teine plaan on pihtimuslik. Waltari usaldab lugejat, avab end tema ees kõigis läbielamistes. Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse – see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan.
Ahmisin süžeed, romaani seikluslikku pealispinda ja ekslesin vaaraode, preestrite , kuningate, tapluste ja orgiate, riikide ja rahvaste ning nende kommete rägastikus, mis jäigi lõpuks tabamatuks.
Nüüd, täpsemalt sellesse romaani end sisse lugedes avastan aga, kui sügavale ulatuvad eksistentsiaalse elutunnetuse juured.  Õpikutes eksistentsifilosoofia hälliks peetud varase kristluse eelmänguks tuleb pidada ainujumala Atoni kummardamist poolteist tuhat aastat enne Kristuse sündi.
Mulle meeldib see, et üldiselt on teos kirjutatus lihtsas ja otseses proosavormis, kuid esineb ka osaliselt luule –ja retoorikavormi. Seda on tehtud just parema kirjeldamise huvides. Sõnavara on suur, kordamisi ei ole eriti kasutatud ning valik tundub olevat kaalutletult tehtud, leides kõige paremini sobiva sõna. Tolle ajastu muudab eriti kirjanduslembeseks fakt, et kasutatakse palju metafoore ja et ei ole lausetes piirdutud loomuliku sõnastusega, vaid on lähtutud ka ilust . Tundelisust näitab ka see, et julgetakse puhtalt kirjanduse huvides liialdusi kasutada, mis on igati terve nähtus. Väga huvitav on piltliku huumori kasutamine. Problemne on Sinuhe teekonna täpne kirjeldus, kuna osadest kohtadest pole suuremat midagi teada.
Peale pikka arutlust raamatu üle soovitan raamatut kindlasti lugeda, sest seal on väärt materjali Egiptusest, Sinuhe elust ning õpetlikku elufilosoofiat.
Võrdlus
Waltari kirjutas ,,Sinuhesse’’ ka omaenda elutunnetuse, oma rahuldamata kire, oma kujutlused ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas.
Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe’’ filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel , üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri’’ motiiv , samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus.
,,Sinuhe’’ romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine’is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine’i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka süütut Mineat ja Sinuhe poja ema Meritit. Muuseas hoiatab van Brooklyn , nagu hoiatasid Sinuhe vanemad – õieti küll need, kes lapse vanu­igi otsekui Jumala kingitusena leidsid  lootsikus Niiluse kõrkjastikust –, et ,,see on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju nõidust. Tunded tumestavad uurija pilku ja siis vangistavad deemonid ta igaveseks’’.
Muidugi ei käinud ei van Brooklyni ega ka Sinuhe vanemate hoiatus ainult selle konkreetse maa kohta, vaid elu enda kohta. Ja kui van Brooklyn õhutab minajutustajat tundma end pigem turistina, ,,kes täna tuleb ja homme läheb’’, pigem suvitajana, keda on palju ja kellele meri ja liiv ei tee halba, siis kõlab selles soovituses eksistentsiaalses elutundes nii tähtis ,,igavese ränduri, teelolija’’ motiiv, mille olemasolu ju Sinuhu ka enda puhul tunnistab .
16