Mika Waltar "Sinuhe" (4)

Tallinna 21. Kool

• 
  

Tallinn 2010
Esimene raamat
Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ’’poeg’’, kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ’’Sinuhe ja merehädalised’’ järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ’’Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ’’Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ’’kena poiss’’ ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.’’ (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam, nahk heledam ning ihuliikmed peenemad . Ta meenutas kõrgestisündinute lapsi. Samuti hakkas ta teistest erinema õpihimus poolest, kui isa tegi talle selgeks, et sõduri amet ei ole hea ning need, kes oskavad kirjutada ja lugeda, saavad elus hästi hakkama. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks (ja Thutmosis ka) ning kasutas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana.

• Vaarao (lk 7) – sõna ’’vaarao’’ oli algselt kasutusel kui kuninglik palee . Alates 18. Dünastiast (18. dünastia vaarao oli Tutanhamon , kes sündis 1333 eKr ja suri 1324 eKr müstilistel põhjustel) hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.
  
• Baldahhiin (lk 8) – ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie –puuvillane või linane ) või brokaadist baldahhiin ( kuld ‑, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie).
  
• Amoni tempel (lk 12) - Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530 -323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa- alale . Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali. Ehitise sisse peidetud altariruumis hoiti jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste.
  
• Surnute linn (lk 20) – ehk nekropol , mis oli surnuaed ning antiikaegne matmispaik. Vanimad hauad pärinevad XV sajandist. Tänapäeval elavad inimesed seal lihtsalt oma igapäevast elu ja teevad igapäevaseid toimetusi. Nad on sinna tulnud teistest Egiptuse piirkondadest, otsima tööd ja paremat elu. Võib ette kujutada, et mõnele Tallinna kalmistule koguneb mitu miljonit inimest, kes ehitavad varemetele või olemasolevatele hoonetele kättesaadavatest materjalidest veel mõned korrused peale. Neil ei ole kommet käia surnuaias inimesi mälestamas nagu meie teeme. Kui inimene on surnud läheb nende elu edasi, see võib-olla tavaline vaatepilt kui surnuaedadel jooksevad ringi kitsed ja lapsed mängivad palli.
  

• Kandetool (lk 35) – toolikujuline kandevahend inimeste kandmiseks (tänapäeval veel idamaades ). Väiksemad kandetoolid näevad välja nagu avatud toolid või voodid, mida kannavad kaks või enam meest. Suured kandetoolid, nagu näiteks Hiina keisrite omad, võivad olla isegi väikesed ruumid platvormil, mida kannavad õlal tosin või rohkemgi meest.
  

Teine raamat
Elu majas tõmbus Sinuhe Ptahori hoiatuse tõttu teistest eemale, kuna nende hulgas võis olla salakuulajaid. Ta oli kurb ning igatses midagi, aga ta ei teadnud mida. Tuli tema kord templis valvet pidada, mis tähendas, et temast on saanud täisealine. Ta kõndis ringi templis lubatud koridorides ning kohtas seal Neferneferneferit (tema nime pidi kolm korda ütlema, sest teda peetakse ilusaks), kes oli täpselt selline, kelle eest Kipa Sinuhet hoiatas (naisel on mees ära sõitnud, viimase süda on petlik lõks ning rüpp põletab hullemini kui tuli). Tüdruk tahtis sõpruse kingitust, Sinuhe tegi talle musi , Nefer andis talle sõrmuse, milles oli roheline graveerimata kivi. Sinuhe sai teada, et Elu maja arstid teavad ainult seda, mis on kirja pandud ja ei oska asjadele seletusi anda. Ta hakkas küsimusi esitama ning tema peale hakati viltu vaatama. Ta astus templist esimest korda välja ja otsis üles vana sõbra Thotmese, kellega ta jõi too õhtu kõvasti veini. Ta kukkus öö jooksul trepist alla ja üks pahane neeger oli teda jalaga tagumikku löönud. Ta avastas, et kõik tema ümber on muutunud, riietus ja mood ning ka tema vanemad. Sinuhe hakkas rohkem armastama ööd kui päeva. Järgmine päev kohtas ta Phatorit, oli talle abiks ning õppis kõrvalt. Nad läksid suurt vaaraod abistama.

• Preestrieksam (lk 36-37) – Selleks, et saaks astuda Elu majja, tuli sooritada jumalateõpetuse teaduskonnas alama astme preestrieksam. Eksamil nõuti kirjutamis - ja lugemisoskust, pähetuubitud pühi tekste ja püha lugusid . Põhieesmärk oli sellel maha suruda õppijate iseseisev mõtlemine ja õpetada neid pimesi usaldama pähetuubitud tekstide tähendust. Pärast pimesi Amoni võimule alistumist võis õppur saada preestriks.
  
• Täisealiseks saamise päev (lk 39) – Kui Sinuhe oli küps preestriks pühitsemiseks, tuli teda täisealiseks arvata. Ta pidi nädalaks minema elama templi siseruumidesse, kus ta pidi paastuma ja puhastuma. Isa lõikas tal poisikiharad ära ning kutsus naabrid kokku, et tähistada Sinuhe täisealiseks saamise päeva.
  
• Võidmine (lk 45 ja 49) – Võidmisega seati ametisse preestreid, kuningaid ning prohveteid. Uues Testamendis mainitakse võidmist haigete ravimisel, teenimiseks õnnistamisel, Jeesuse tänamisel ja matusteks valmistumisel. Õli kasutatakse ja mitmes kristlikus sakramendis. Mõningatel juhtude võiti õliga ka tseremoonias kasutatavaid esemeid.
  
• Ravimiskunst (lk 51) – Arst ei tohi iial vigu teha, sest nii võib kaotada oma maine ja see kahjustab ka teiste arstide mainet. Nad vaikivad üksteiste eksitusi maha, et mitte kogu arstkonnale häbi teha. Ravimiskunsti aluseks, millele toetuda, on kõige tähtsam see, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.
  
• Papüüruserull (lk 56) – Papüürus oli väga habras ja õrn materjal ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, sellest ei saanud valmistada raamatuid ning selle asemel hoiti kirjutatut rullidena. Egiptuse kuiv kliima on papüüruse säilimiseks sobilik ning seetõttu on sealt leitud ka mitmetuhande aasta vanuseid papüüruserulle. Papüüruspaberi lehe valmistamiseks lõigati pilliroo vartes sisalduv säsi õhukesteks ribadeks (u 40 cm), niisutati neid veega ja asetati üksteise kõrvale kõvale alusele nii, et ribade ääred kattusid. Nende peale lisati kindla nurga all teine kiht ribasid. Veel märjad ribad tambiti üheks leheks kokku ning kuivatati seejärel pressi all. Peale kuivamist siluti papüüruslehte ümara kõva esemega (näiteks kiviga).
  

Kolmas raamat
Ptahor avas suure vaarao kolju, Sinuhe ulatas töövahendeid. Nad jäid ootama ta surma. Samal õhtul tuli Sinuhele pimedas vastu troonipärija, kes oli natukene hull. Ta tahtis minna itta oma isa järele ning Sinuhe oli nõus kaasa minema. Kõrbes vajus troonipärija kokku ning ilmus välja Horemheb koos pistrikuga, kes oli pistriku järgi minnes kõrbesse sattunud. Nad viisid troonipärija templisse. Kuninglikul emal oli hea meel, et Sinuhe oli troonipärijat valvanud ja et Horemheb andis talle oma mantli peale kui viimasel külm oli. Ptahorit, Sinuhet ja verejooksupeatajat ootas surm kuna vaarao suri. Verejooksupeataja suri lihtsalt ära, keegi ei teadnud miks, Sinuhe pidi nüüdsest oma nimele juurde kirjutama ’’Tema, kes ta on üksildane’’ ja Ptahor ’’Tema, kes ta on paaviani moodi’’. Sinuhet peeti tagasi tulles auväärseks ning ta pidi kirjutama kirjelduse koljuavamisest ja vaarao surmast ning oma nimega seda kinnitama . 70 päeva möödudes sai temast arst. Ta tahtis saada rikkaks ja kuulsaks .Ta ostis maja linnaosa piirilt ja teenriks orja, ühe silmaga Kaptahi. Ta hakkas inimesi ravima ja nende muresid kuulama. Tema juurde tuli üks päev ka Horemheb ja tuli välja et ta himustab vaarao tütart Baketamoni, mis oli aga lubamatu. Sinuhe soovitas tal Teebaks lahkuda. Horemhebi mõjutusel läksid nad Sinuhega Basteti templisse, kus nad kohtusid uuesti Neferneferneferiga. Sinuhe armus temasse nii sügavalt, et lasi kirjutaja juures lepingu teha, et kõik ta varandus kuulub neiule.

• Bastet (lk 92) - Püha päev on 31. oktoober ning püha värv on roheline. Bastet oli ilu, viljakuse ja sünnituse jumalanna ning teda kujutati kassi pea ja naise kehaga olevusena. Basteti preestrinnad olid tuntud oma erootiliste rituaalsete tantsude poolest. Ta armastas muusikat ja tantsimist. Iga aasta korraldati tema auks mitmeid festivale. Üks nendest toimus 4 saj. eKr Bubastise templis, kuhu sõitis umbes 700 000 inimest üle kogu Egiptuse. Külaliste hulgas oli ka Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos (elas u 486-425 eKr), kes oma märkmetes kirjeldas neid pidustusi.
  
• Jumalanna Basteti tempel (lk 92)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist . Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid. Tänapäevaks on säilinud ainult varemed. 
  
• Kult (lk 96) - sea isasloom . Hiinas ja Egiptuses peeti siga suisa pühaks loomaks. Vaaraode, keisrite ja kuningate õukonnas oli seakasvataja amet au sees. Rooma keisrite juures pakuti sigadele keelekasteks jumalate joogiks peetud veini.
  
• Kohi (lk 96) – suguvõimetu, kohitsetu(d). Öeldakse nii ka nende kohta, kes ei tunne naiste vastu huvi.
  
• Mürr (lk 97) - kultustalitustel suitsutamiseks, samuti rahvameditsiinis ja farmaatsias kasutatav palsamilõhnaline (mürripuu) kummivaik. Mürri kasutatakse krambivastaste ja ergutavate ravimite komponendina, eelkõige aga parfümeerias idamaist tüüpi parfüümide valmistamisel. Mürri lõhn tugevdab roosi lõhna sensuaalsust. Antiikajal oli ta väga hinnatud ning kuulus juba siis parfüümide ja viiruki koostisse. Piiblis on mürr üks püha võideõli põhikomponente. Vana-Kreekas kasutati mürri palju, sellega lõhnastati isegi veini.
  

Neljas raamat
Hommikul läks Sinuhe Neferneferneferi juurde, kes nõudis Sinuhelt ta isa varandust. Sinuhe ei suutnud ta ilule vastu panna ning loovutaski kõik. Nefer lasi oma teenritel Sinuhe majast välja visata ning läbi peksta. Hommikul ärgates ta läks kolmeks päevaks kõrkjatesse varjule. Ta sai teada, et ta vanemad olid vahepeal surma saanud ning viis nad Kaptahi varanduse eest (nii palju kui seda oli) Surma majja, kuid varandust ei olnud piisavalt, niisiis pidi ta seal tegema 33 päeva ja 33 ööd tööd, et võlg tasa teha. Oma vanemate majas olles tuli talle vastu kirjutaja, kes andis Sinuhele ta vanemate kirja. Surma majas sai Sinuhe Ramose abiliseks, kes teda õpetama hakkas. Ta palsameeris seal oma vanemad, viis nad Keelatud orgu ning mattis suure vaarao kõrvale liiva sisse. Samal ajal leidis ta punasest kivist nikerdatud püha mardika, kaetud pühade märkidega ning silmadeks olid punased vääriskivid. Ta jäi kõrjatesse magama. Ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu. Nad läksid koos Surnute linna ning varastasid Anukise hauast kulda ja hõbedat. Müüsid need maha, jagasid vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse.

• Parukas (lk 113) – parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed , kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks . parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus , et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni.
  
• Paise (lk 113) - pindmiste selgepiiriliste mädapõletike rahvapärane nimetus. Furunkul - karvanääpsust või naha rasunäärmest lähtuv mädapõletik, koeranael; Karbunkul - laiema ulatusega furunkul; Abstsess - mädanik, põletiku tagajärjel kudedes tekkiv piiratud mädakogum).
  
• Nõidus (lk 117) – ehk nõidumine on kujutelm, et eriliste võimetega inimene, nõid suudab oma hingejõuga või teatavate toimingute ning vahenditega mõjutada kaasinimesi, loodust ja üleloomulikku maailma.
  
• Pitser (lk 123) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat , millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid.
  
•  Palsameerimine (lk 127) – surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate antiseptiliste ainetega. Selle täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja paljude loomade korjused palsameeriti. Nende palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi puhul tühjendati pealuu ja see täideti aromaatsete ainetega, eemaldati kogu siseelundkond, immutati aromaatsete ainetega ja keha õõnsused täideti lõhnavate vaikudega või maavaiguga. Surnukeha leotati naatroni soolades ja lõpuks mähiti õhku mitteläbilaskvasse ja aromatiseeritud kangasse.
  

Viies raamat
Sinuhe elas Smürnas kaks aastat ning õppis ära seal babüloonia kirjakunsti ja keele. Ta teenis seal, tänu Kaptahi heale mõttele, arstina suure varanduse kokku ning teda austati. Kaptah tõi ükspäev majja orjatüdruku, kes lõbustaks Sinuhet, kuid aja möödudes hakkas see tüdruk neile närvidele käima. Õnneks tuli Amori kuningas Azirus hambaravile ning talle hakkas Keftius meeldima ning Sinuhe kinkis selle talle sõpruse märgiks. Azirus oli nii tänulik, et lubas teha suuri tegusid Sinuhe jaoks kui tal ainult tarvis on (näiteks kedagi tappa ilma, et Sinuhe nime kuskile segatakse). Süürias oli puhkenud sõda ning Sinuhe tahtis seda kogeda, ta kohtus seal sõbra Horemhebiga. Sõja lõpul ravitses Sinuhe sõdalasi ning teenis Horemhebi silmis suure au. Horemheb andis Sinuhele hästi palju kulda, nii palju kui tal anda oli, kuna tahtis, et Sinuhe läheks teistesse maadesse arsti valdkonnas uusi asju õppima ning samal ajal oleks ka Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks. Ta tahtis teada, millised on sõjariistad teistes maades, kas hetid nõidusid maast välja uue metalli, mida kutsutakse ‘’rauaks’’ ning millised on juhid ja muid vastuseid küsimustele.

• Templineitsid (lk 151) – nende amet oli templi lõbud, mida peeti jumalale meelepäraseks teoks. Naised võistlesid omavahel kunstis meestele mitmel moel meeldida. Neid kasvatatigi lapsest peale meestele mitmel moel meeldima, et mehed nende pärast Astartele palju kulda ohverdaksid, kuna mida rohkem hõbedat või kulda külaline templile kinkis, seda meelepärasem oli see jumalale.
  
• Baal (lk 151) - mis tähendab “ isand ”, “valdaja” või ‘’omanik.” On kasutatud ka  epiteete  “tugev”,  “võimas.” Ta  võib  olla  identne  ka  piksejumal   Hadadiga, sest  Baali kohta  on  öeldud, et  “ta  pilvedel   ratsutab.”
  
• Garnison (lk 157) – teatud asulas või kindlas piirkonnas paiknevad sõjaväeosad ja sõjaväeasutused; Teatud tugipunkt või ala (varem kindlust ) kaitsev allüksus või üksused. Garnisoni moodustamise eesmärgiks võib olla ka antud piirkonna sõjalise kaitse juhtimise korraldamine. Garnisonile määratakse kõrgema ülema poolt garnisoniülem.
  
• Horemheb (lk 159) – Horemheb oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Ta valitses umbes 1321 –1293 eKr. Horemheb ei olnud kuningikku päritolu, ta oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodžme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemhebi haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
  
• Eesel (lk 167) - Egiptuses maksis hea eesel rohkem kui hobune. Kuuma kliimaga maades on eeslil hobusega võrreldes tööloomana palju eeliseid : ta on vastupidavam, toidu suhtes vähenõudlikum, tugevama tervisega ja elab kauem. Inimesed on alati hinnanud eesli oskusi ja töökindlust, tema jõudu ja vastupidavust . Kergete koormate vedamisel ja väikemajapidamistes pole eesel tähtsust minetanud ka tänapäeval.
  
• Sõjavanker (lk 168) – sõjavankrit kasutati sellelt sõdimiseks ning esemete vedamiseks oli see juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks. Neid vedas kaks kaitsmata hobust. Vankrid olid tagant avatud ja küljed kaitsesid 2-mehelist meeskonda vaid põlvini. Egiptlased olid sõjavankrite abil väga edukad vallutajad, kontrollides piirkondi Nuubiast Süüriani.
  

Kuues raamat
Sinuhe tuli Smürnasse tagasi ning käskis Kaptahil asjad valmis panna pikaks teekonnast. Esimene linn oli Kades, kus Sinuhe õppis uusi ravitsemise viise ning tõestas koljuavamise teel Mitannimaa elanikele ja arstidele oma oskusi. Teda hakati seal väga hindama . Teine koht oli Babüloonia, mis oli suur ja rikas maa. Seal ta tegi noore kuninga valudele lõpu. Ta sai seal kuulsaks nagu igal pool mujalgi. Preestrid õpetasid teda maksa pealt ennustama ning ütlesid talle, et ta ei olegi egiptlane vaid kuningas Sargon, kes on sündinud jumalatest. Tuli valekuninga päev, kus ühe päeva sai elada kõige rumalam mees kuningana ning kes õhtul tapetakse , selleks valiti Sinuhe teener Kaptah. Samal päeval pidi Sinuhe maha rahustama äsja ostetud orjatüdruku Minea , kes ei andunud kuningale ning käitus nagu metslane, nuga käes. Sinuhe sai teada, mis päris kuningal plaanis oli Minea ja Kaptahiga teha. Ta lavastas mõlemad surnuks ning põgenes nendega Babülooniast. Selle eest pidi ta kõvasti maksma.

• Savitahvel (lk 180) - savist plaadike, millele vajutati kirjamärke, jooniseid vms. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Savitahvleil oli palju halbu omadusi (näiteks olid need haprad ja neid rikkus ka kergesti vesi). Savitahvlile kirjutati pulgaga.
  
• Sõudelaevad (lk 189) - aerude abil liikuv (sõja) laev. Juba III aastatuhandel ning II aastatuhande algul e.m.a. olid puust purje - ja sõudelaevad, mis kaugusi ületasid. Ees- Aasia laevameistriteks olid foiniiklased. Neil oli käes suurepärane ehitusmaterjal – Liibanoni seedrid, millest nii merelaevad kui ka palju Egiptuse jõelaevu ehitati. Vaaraod pidasid lakkamatuid sõdu, et seedrimetsi enda kätte saada ja ära laastada.
  
• Madruk (lk 190) - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia . Enne seda oli Marduk tähtsusetu jumal. 90 meetrine Paabeli torn, mis asus Babüloni linna südames, rajati Marduki auks. Ta oli kõige tähtsam Babüloonia jumal. Tema relvaks olid piksenooled.
  
• Seth (lk 193) – Ta on kõrbe, kurjuse ja surma jumal, öö ja kuritegude jumal, tormi ja äikese jumal. Teda võib kohata ka pantrikujulisena. Sarnasus kaameli ja okaapiga. Tema loomad on eesel (rumal ja himur loomus), siga ja jõehobu. Kurjuse vastu võitleja oli jõehobu. Seth saadab surmatõbesid inimestele ja loomadele. Teeb nii, et Niiluse üleujutus on kas liiga väike või liiga tormiline. Kuumal ajal kannab liivapilvi. Osirise legendis raius ta oma venna tükkideks. Sõdurid austasid teda. Seth oli jumal, kel polnud lapsi, ent samas peeti kõiki vees või kõrbes elavaid loomi, kõiki pikakarvalisi või punanahalisi olevusi (ka punapäiseid inimesi) Sethi lasteks.
  
• Kalliskivid (lk 193) - olulised omadused on ilu, vastupidavus/kõvadus, haruldus . Vanad egiptlased kasutasid glasuuritud fajanssi imiteerimaks vääriskive, mis olid rikkuse ja võimu sümboliks. Neid tohtisid kanda vaid äravalitud. Valitsejad kasutasid juveele oma ülima võimu ja rikkuse näitamiseks. Neid kanti kui amulette või talismane kaitseks pahade vaimude , saatana, haiguste ja õnnetuste vastu. Kalliskivid muutsid valitsejaid lahkemaks ja juhatasid rändureid koju.
  
• Valekuninga päev (lk 219) – igal aastal valitakse valekuninga päeval kõige rumalam ja naljakam mees välja ja ta saab valitseda ühe päeva koidust päevaloojanguni kuninga kogu võimuga, ja ka kuningas ise peab teda teenima . Päevaloojakul tapetakse ta niisama kiiresti, kui ta hommikul krooniti. Üks kord olevat juhtunud nii, et õige kuningas suri valekuninga päeval ära, sest tõmbas purjus peaga kuuma leent hingekurku, ja valekuningas jäi valitsema 36-ks aastaks.
  

Seitsmes raamat
Sinuhe, Kaptah ja Minea jõudsid linnast välja. Sinuhele hakkas Minea meeldima, kuid kui ta kuulis kuidas tüdruk oma jumalat austab, siis ta hakkas selles kahtlema. Nad hüljasid oma paadi, riietusid vaesteks ning asusid maad pidi teele linna, et Hetimaale saada. Seal olles teenis Sinuhe jällegi kulda oma arstimisoskustega. Šuppiluliuma arhivaar külastas teda samuti ning rääkis talle Hetimaast peaaegu kõike. Ta ravis sadamavahiülema terveks, kes pakkus talle palju kulda, kuid Sinuhe tahtis ta vöölt hoopis nuga, mida vahiülem alguses keeldus andmast, kuid pärast ikkagi andis. Tegelikult ei olnud lubatud võõramaalastele nuga müüa või anda (kuna see oli metallist tehtud). Minea näitas härja ees tantsides ning härjaselga saltodega hüpates oma annet . Ta pälvis palju tähelepanu, sai kulda ning ühe imelise karika, millele oli punase ja mustaga maalitud härgade pilte. Nad valisid välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Mineas saaks oma kodumaale tagasi.

• Sokud (lk 237) – isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega . Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased . Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
  
• Härg (lk 237) – Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda.
  

• Mardikas (lk 240) – tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema kujutisi raiuti välja kivist.
  
• Hattuša linn (lk 248) - asus Väike-Aasia keskosas. Hattušast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Linna ümber olid tugevad müürid, mille taga asus suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga nii suur kui seda oli vaaraol. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli käsitöölisi ning ebameeldivamad tööd jäeti orjade jaoks. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Nad austasid taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli.
  
• Metall (lk 249) – Sulamistemp. - 1535 Celsiuse kraadi. Hetiidid olid esimeste rahvaste seas, kes õppisid töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu ( katlaid , mõõku, odasid, kilpe, nooleotsi). Nende käest levis see teistesse maadesse ja pronksi ei kasutanud peagi enam keegi. Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Aafrika hõimude naistel oli tavaks ennast raudvõrudega ehtida. On leitud Assüüria turuplatsidelt tahvlid, millelt on aru saada, et rauda peeti hõbedast 40 korda ja kullast 5 korda kallimaks.
  

Kaheksas raamat
Nad jõudsid Kreeta rannikule , kuid Sinuhel oli kurb meel kuna pidi Minea sinna jätma. Ta märkis ära, et Kreeta on väga ilus koht, kus on silmas peetud eelkõige mugavust ja luksuslikkust. Ka naised pöörasid oma välimusele suurt tähelepanu. Minea viis Sinuhe hoonesse, kus elas ülempreester Minotauros, kellega nad rääkisid jumalatest ja pimedast majast. Sinuhet hakkas huvitama nende jumal ja pime maja, kust pühitsetud iial tagasi ei pöördu, kuigi nad tohivad seda teha. Paljud meresaared pidid isegi võistlema sellepärast, et võiksid oma kõige ilusamad neiud ja parimad noormehed härgade ette tantsima saata. Kaptah tõi õlikannu Sinuhe soovil, Sinuhe ja Minea purustasid selle ühekskoos ning neist said mees ja naine. Kaptah oli selle tunnistajaks. Järgmine päev läks Minea jumala majja, mis asus inimtühjas kohas. Kolm päeva polnud mingit elumärki, kuni Sinuhe ja Kaptah varastasid Minotaurose värava võtme ning läksid sinna Minea järele. Kaptah kasutas lõngakera, et nad väljapääsu hiljem üles leiaksid. Nad leidsid Minea surnukeha. Sinuhe oli veendunud, et ta suri Minotaurose mõõga läbi ja et too ta vette ka veel viskas . Sinuhe oli ülimalt masenduses ning kaotas usu jumalasse. Nad alustasid sõitu Smürnasse.

• Merineitsid (lk 263) – olid kalasabadega naisterahvad, kes varitsesid meremehi, et nõiduda neid endaga lõbutsema.
  
• Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp.
  

• Minotauros (lk 273) – Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti ) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele.
  
• Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli ligikaudu 22 000 ruutmeetrit. Pole ime, et tekkisid legendid labürindist. Palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevas linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Palee 18 laoruumis säilitati üle 2 meetri kõrgustes saviastjates õli, veini, viigimarju, herneid ja ube. Üks nõu mahutas umbes 185 liitrit.
  
• Tõrvikud (lk 294) - pidulikel juhtudel kasutatavad (käes hoitavad) lahtise tulega valgusallikad , mis tekkisid umbes 400 000 aastat eKr. Tõrvik oli ühtlasi esimene kantav lamp. Tõrvikut tehti väga peenikestest okstest. Alguses võidi kasutada lihtsalt puujuppi, mis oli tõrvaga kokku tehtud ning põlema pandud. Päikesejumala Heliose kuju (Rhodose koloss , 32-34m kõrgune) täitis näiteks tuletorni ülesannet, kuna tõrvik kuju käes põles.
  
• Sõnnik (lk 295) - põllumajandusloomade väljaheited. Sõnnikuga väetasid meie esivanemad mulda juba kauges minevikus. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.
  
• Lõbumaja (lk 302) - Vana-Kreeka ühiskonnas olid prostituudid sõltumatud ning sageli mõjukad naised. Vana-Roomas oli sarnane süsteem. Impeeriumi laienedes arenes välismaalt toodud orjade kasutamine prostituutidena. Üldiselt peetakse prostitutsiooni siiski üksnes inimkultuuri juurde kuuluvaks nähtuseks.
  

Üheksas raamat
Sinuhe pöördus tagasi Smürnasse, kuid olukord oli seal muutunud (vihati egiptlasi), niisiis otsustas ta seal lahkuda. Enne seda kogus ta haigeid ravides raha. Äkitselt saabus Azirise käskjalg ning käskis Sinuhel tema juurde minna, kuna viimase poeg pidavat haige olema. Azirise pojal oli kõigest piimahammas tulnud ning tal oli palav , kuna ta oli villasesse tekki mässitud. Öeldes Azirisile, milles probleem oli, jäid nad veel juttu rääkima. Sinuhe tundis, et kõik mida ta vana sõber räägib on temale vastuolus . Ta otsustas sealt lahkuda. Smürnasse tagasi jõudes tahtis ta Egiptusesse minna ning laskis Kaptahil kõik asjad ära organiseerida. Kaptah oli neile ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi raha polnud. Niisiis andis ta lastega emadele söögiraha. Kaptah paigutas tema olemas oleva raha sinna, kus ta heaks arvas ning Sinuhe polnud sellele vastu. Tuli välja, et selle raha eest, mis Kaptah oli Sinuhe tagant natukene aeg-ajalt võtnud, oli ta ostnud endale vanadusepõlveks kõrtsi nimega ’’Krokodilli saba’’. Kõrtsis ’’Krokodilli saba’’ oli selline vägijook, mis võis ka kõige tugevama mehe maha niita. Seal kohtas Sinuhe Meritit, kes oli ilus, sale ning erines teistest naistest. Järgmisel päeval jõudis Horemheb Teebasse tagasi.

• Meekook (lk 306) - Seda kooki tuleks enne söömist hoida umbes 12 tundi külmikus, siis on kook kõige maitsvam. Kes on väga suur meesõber, võib mett rohkemgi lisada.
  

Põhjaks on vaja: 2 muna, 60g void, 2dl suhkrut, 0,5 dl mett, 7dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit
Vahele tuleb panna: 1,5kg hapukoore + 3dl suhkru segu.
Koogi tegemine võtab küll aega, kuid lõpptulemus on seda väärt!

• Rinnaturvis (lk 311) - kaitsev kate (näiteks plaat) või kaitsev rüü, turvistik.
  
• Ümberlõigatu (lk 316) - suguti eesnaha äralõikamine rituaalse tavana (juudi‑ ja islamiusulistel, ka paljudel loodusrahvastel). Vastav toiming tehti ka naistel - eemaldati kliitor .
  
• Horemheb (lk 319) – valitses umbes 1321–1293 eKr ning ta ei olnud kuningikku päritolu. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodžme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemheb oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
  
• Skorpion (lk 327) - soojamaine ämblikulaadne putukas , kes surmab saagi tagakeha tipus oleva mürgiastlaga, koolutades saba üle selja ettepoole . Skorpion on ka tähtkuju.
  
• Sükomoor (lk 324) – sükomoorviigipuu - kõva, mädanemiskindla puiduga viljapuu troopilises Aafrikas.
  
• Püloon (lk 332) – Vana‑Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost .
  
• Malahhiit (lk 352) – vasemaagina tarvitatav roheline mineral, poolvääriskivi. See tekib vasemaagi murenemisel. Malahhiit kaitseb kurja silma, nõiduse ja kurjade vaimude eest ning on võimas tundekeha puhastaja . Malahhiit on vasemaak , mille liigne kogus võib osutuda mürgiseks. Kuid lihvitud kivi kandmine on täiesti ohutu, seega on toksilise annuse saamine välistatud.
  
• Šaakal (lk 349) - Edela‑Aasias, Põhja‑Aafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja .
  

Kümnes raamat
Horemheb oli Kušimaalt tagasi jõudnud. Sinuhe läks tema juurde ning sai teada, et vaarao oli Horemhebi asemel pisikese priske poisi pealikuks teinud. Nad läksid Krokodilli saba kõrtsi ning ka Horemhebil võttis ’’krokodillisaba imejook’’ jalad alt. Järgmine päev kuulutas vaarao ennast Ehnatoniks, Atoni soosikuks, et kõrvaldada oma nimest Amoni neetud nimi. Toimus suur mäss, kus tapeti üksteist ja lõpuks oli Teeba taevas tulekahjude lõõmast punane. Laibad jäeti templi ette väljakule, nende lehk mürgitas linna ja ka vesi jões oli mürgitatud. Linnas hakkasid möllama tõved. Sinuhel said juba kolmandal päeval arstirohud otsa. Horemheb sai kolmeks päevaks vaarao võimu ning linna saabus kord. Sinuhe lasi Neferneferneferi enda juurde tuua, kui ta vastu hakkab, siis ütles ta, et käskjalad lööksid teda oda kepiga pähe, niisiis oli naine teadvusetu. Sinuhe viis ta Surma majja kättemaksuks. Horemheb sai pealikuks tänu oma teole ning ta rääkis vaaraole ka Sinuhest. Tekkisid uuesti rahutused ning haige vaarao läks mööda jõge alla, jättes Teeba seljataha ning valitsedes linna laeva pealt. Ehnaton laskis ehitada väljapoole linna Surma maja, et nende surnukehad, kes surid Ahet -Atonis, ei häviks iialgi. Nii kohtus Sinuhe uuesti Ramosega, kes ütles talle, et Nefernefernefer oli surnupesijatelt kogu varanduse oma iluga välja petnud ning neid üksteise tagant varastama pannud .

• Sülelema (lk 360) – kellegi või millegi ümbert kallistades kinni võtma, embama, kaisutama.
  
• Pepitamon/Pepitaton (lk 367; lk 368) - oli kuninglik ülempealik, kes määrati ametisse Horemhebi asemele. Nime vahetas ta Pepitatoniks, kuna tahtis jumal Atonile meelepärane olla.
  
• Ramses (lk 407) – Ramses oli Vana-Egiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 1293– 1291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest.
  
• Obelisk (lk 397) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega.
  
• Jeruusalemm (lk 406) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas.
  
• Gasell (lk 412) - Euraasia ja Aafrika sihvakas , kitse või hirvetaoline kiire jooksuga antiloop. Abu Dhabi linna asustamise kohta räägitakse gaselli legend, kus gasell põgenes araablastest jahimeeste eest kaua aega kõrbes, suundudes lõpuks Pärsia lahe rannikule, kus ta ujus läheduses asuvale saarele . Jahimehed jälitasid teda ikka veel ning gasell juhtis väsinud jälitajad imeilusa puhta veega allika juurde. Tänutäheks kinkisid jahimehed talle elu. Allika lähedusse loodud asula nimetasid nad aga Abu Dhabiks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab 'gaselli isa'.
  
• Palavik (lk 407) - Palavikuks nimetati peamiselt kehatemperatuuri tõusu, millega kaasnes peavalu, uimasus, nõrkus ja külmavärinad. Vanasti ei olnud kraadiklaasi, palavikku sai kindlaks teha käe abil ja kui pea oli väga raske. Veel võidi palavikuks nimetada põletikku, näiteks haava ümber. Keskajal usuti , et salve (neid söödi) aitab leevendada palavikku ja külmetust. Inimesed uskusid ka, et eukalüptus aitab võidelda malaariapalaviku ja teiste palavikulise nähtudega.
  

Üheteistkümnes raamat
Sinuhe elas mingi aeg vaaraoga Ahet-Atoni linnas. Seal üritati vaaraole meelejärgi olla, kuid Sinuhe rääkis talle asju nii, nagu tegelikult oli. Kuningale oli see vastumeelt. Nefretite sünnitas neljanda tütre, kuigi tahtis väga poissi. Kui vaaraol läks peavalu üle, siis haigestus tema üks vanematest tütardest. Vaarao arvast, et jumal Aton tahabki nii. Sinuhe läks Meriti juurde tagasi ning avastas, et Egiptus on muutunud tühjemaks ning seal valitses nälg. Ta kohtus Krokodilli saba kõrtsis Kaptahiga, kes oli rikas, priske ning kandis kuldketti kaelas. Kaptahi sõnul oli teda kõiges selles mardikas aidanud. Ta kirjutas Sinuhe vara teiste orjande nimele, kuna orjadelt nõuti vähem maksu. Sinuhe läks kuningkliku ema (Teje) jutule ning märkas seal, et naine sõlmis kõrkjatest kõrkjavaipa. See tuletas talle meelde tema kõrkjalootsikut, millega ta Senmuti ja Kipa juurde sattus. Tal tekkisid sellest suured kahtlused, et äkki ta on kuningliku kojaga seotud. Teje suri liivamao nõelamisest ning Sinuhe hakkas vana ja inetu naise käest küsima informatsiooni, jootes naise enne täis. Ta sai teada, et tema arvatatav pärisema oli Mitanni printsess Tadukhipa, Teje oli kõrjalootsiku teinud ning Sinuhe jõest alla saatnud, kuna ta tahtis ise poisslapse sünnitada, et vaarao naiseks saada. Mitanni printsessi peeti hulluks kuna ta ütles, et ta sünnitas kindlasti poja, kuid sünnitusel oli Teje talle näidanud surnud tüdrukut. Egiptuse vaarao Ehnaton palus Sinuhel osta rahu Aziruse käest kogu Egiptuse kullaga.

• Veekell (lk 416) - kahest ühendatud veeanumast koosnev kell, kus aega mõõdab aeglaselt voolav või tilkuv vesi. Veekell näitas täpset aega.
  
• Rehepeks (lk 426) - (omaaegne) viljapeks. Rehepeks oli talumehele üks raskemaid töid, kuid ka terast jahu saamine oli vaevanõudev. Rehi - kuivatatav ja pekstav vili. Pekstud vilja puhastati tuule abil. Tuulamisele minev vili tõsteti sarjale ja seda raputades sorteerus vili raskuse järgi. Puhastatud vili mõõdeti kottidesse ja kanti aita, kus seda hoiti salvedes, kirstus või ummikus (puutüvest õõnestatud silindriline viljakumm). Tera rohkemat kuivatamist enam ei vajanud.
  
• Amon (lk 464) –oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus , kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai ( kuning )riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega Re ja Ptah-iga moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".
  
• Baketaton (lk 457) – sündinud Malakal ning oli 18. dünastia printsess. Ta oli Amenhotep III tütar. Arvatavasti suri ta 12 või 13 aastasel, kuna peale seda pole temast midagi kirjas.
  
• Niisutuskraav (lk 428) – Taimekasvatusele mõjus soodsalt 6000 aastat tagasi alanud niisutuskraavide ehitamine. Niisutuskraavide süsteem võimaldas pinnase viljakaks muuta. Vanad araablased kasutasid niisutuskraavi tegemiseks kõblast. Kaevati pikki , rööpseid  niisutuskraave, mille vahele külvati vilja. Kraavidesse istutati veetaimi.
  
• Preester Eje (lk 418) - Amoni preester. Ehnatoni kõrge ametniku Eje hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kiri, kus teda nimetatakse “maa isandaks ”, “selleks, kes elab igavesti ”, “selleks, kes valgustab maad”, see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn.
  

Kaheteistkümnes raamat
Sinuhe sõitis vaarao saadikuna Memphisesse, kus Horemheb ta vastu võttis. Rääkides, mis eesmärkidel ta Süüriasse minna tahab, Horemheb vihastas, kuna ta oli nii palju vaeva näinud ja salakuulajaid ohverdanud. Sinuhe läks Süüria poole sõjavankriga, kus keset teed tulid vastu Süüria sõjavankrid ja röövisid ta paljaks, sidusid vankri taha ning lasid tal terve tee Süüriasse seal taga joosta. Hiljem aga tema seisusest kuuldes, anti talle tema asjad tagasi ning viidi Aziruse telki, kus mitu päeva nad vaidlesid rahu lepingu pärast. Lõpuks oli Azirus nõus rahu sõlmima. Horemheb ülistas Sinuhe läbirääkimisoskusi. Sinuhe valvas öösel vaaraod, kuni väike koer ulguma hakkas, vaarao püsti tõusis ja hakkas jooksuga mööda tube käima, Sinuhe jooksis järgi. Nad jõudsid haige printsessi Meketatoni tuppa , kes oli öösel köhima hakanud, tema kopsudest oli verd pursanud. Väike printsess suri, olles kõigest kümne aastane. Mõne aja pärast suri ka tema koer kurvastusse, nad mõlemad palsameeriti. Ehnaton läks üks hommik jalutama , kuid talle tungisid kallale salamõrtsukad, kes talle noa õlga lõid, teda päästnud poiss suri, Sinuhe parandas vaarao haava. Sinuhe reisis Teebasse, läks Krokodilli saba kõrtsi ja nägi, et Kaptah on veelgi jõukamaks saanud, samuti ka tema ise. Seal oli ka Thot , kelle ema oli vahepeal ära surnud ning Sinuhe võttis ta enda juurde ja haris teda. Ta tahtis, et Merit ja Thot temaga Ahet-Atonisse, tema majja, elama tuleksid, kuid Merit polnud sellega nõus. Niisiis läks Sinuhe üksi Ahet-Atonisse.

• Pigi (lk 518) –  tõrva ja õlide destilleerimisel saadav tumepruun või must tahke, sitke , veniv ja kleepuv jääkaine. Pigi sisaldab kantserogeene, mis on vähkitekitavad ühendid. Pigi oli ka üks tähtsamaid laevatööstuse komponente.
  
• Elevandiluu (lk 516) - elevandi suurtest lõikehammastest saadav väärismaterjal. Elevandi kihv võib kaaluda üle 30 kg. Valkjaskollakas (seest) materjal, tihedus 1900 kg/m3 (tihedam kui luukude), hõlpsasti töödeldav. Ajalooliselt omanud tähtsust töö-, jahi- ja sõjariistade valmistamiseks. Tänapäeval dekoratiivmaterjalina ( nikerdused ). Kihv on kihilise struktuuriga, tingituna hamba põhikoe erinevast kasvukiirusest eri aastaaegadel (“aastarõngad”).
  
• Gaza (495) - Viimase 3500 aasta jooksul on Gaza ajalugu kujundanud tema asend Põhja-Aafrikat Levandi viljaka maaga ühendaval teel. Ta oli strateegiliselt tähtis Egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele, mis piirkonda valitseda tahtsid. Gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus Aafrika, Aasia ja Euroopa piirialal. Seetõttu on ta korduvalt olnud suurte sõjakäikude keskmes.
  
• Nofretete (lk 492) - oli Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa. Tema nime võiks tõlkida kui "ilus (perfektne) naine on sündinud". Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Egiptuse muuseumis Berliinis. Selle ligi poole meetri kõrguse kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt . Nofretete haud avastati Kuningate orust, kuid veel pole kindel, kas ka tema keha seal on. Nofretete keha asukohast on käibel mitmeid legende ning selle üle on palju spekuleeritud.
  
• Thotmes (lk 492) – oli Sinuhe lapsepõlve sõber, kes oskas hästi joonistada ja maalida. Ta tegi Sinuhe raamatus Nofretete, Horemhebi ja Sinuhe kuju.
  
• Thot (lk 554) – Thot on vanaegiptuse mütoloogias tarkuse- ja kuujumal . Teda kujutati iibise- või paavianikujulisena. Thot esines kohtukirjutajana. Näiteks arvutas ta välja jumalate ja inimeste eluaja pikkust. Kreeklased samastasid Thoti Hermesega, sest ta esines jumalate saadikuna. Raamatus võtsid Sinuhe ja Merit ta enda hoole alla.
  

Kolmeteistkümnes raamat
Sinuhe jõudis Ahet-Atonisse, vaarao oli haige, kuid sügiseks paranes ära. Vahepeal oli Nofretete jõudnud sünnitada vaaraole viienda lapse, jälle naissoost . Nofretete pettis vaaraod teise mehega. Vaarao kanti rahva ette troonile ning ülistas Atonit. Ehnaton keelas Horemhebil sõja pidamise. Sinuhe andis Horemhebile poole ja Ehnatonile poole temale kuuluvast viljast, aga mitte tervenisti. Thotmes ja Sinuhe läksid Teebasse Krokodilli saba kõrtsi ning seal oli Kaptah oma juuksed mudaga kokku määrinud ja selga pannud vaese halli rõiva, et teistega võrdväärne olla. Rahvas kannatas nälja ja puuduse all. Kaptah rääkis Sinuhele, et tal oleks parem põgeneda, kuna Amoni preestrid plaanivad mässu. Kolm päeva ja kolm ööd võideldi Teebas , lugematu arv inimesi vahetasid pooli ja rohkem kui pool viskasid relvad nurka ning läksid peitu . Sinuhe maja oli põlema pandud ja Mutit noaga torgitud. Tungiti Krokodillisappa ’’Atoni pesasse’’ sisse, Sinuhe ees löödi Thotil pea lõhki ja Merit tapeti odadega. Sinuhe ise sai sarvega pähe, kaotas teadvuse ja ärkas põleva Krokodillisaba maja ees. Sinuhe (ja mina ka) sai teada, et Thot oli tema lihane poeg. Templisse püstitati rõõmsalt jälle Amoni kuju ja öeldi, et rahu on saabunud. Aga sellegi poolest oli igal pool nuttu, naiste kallal kasutati vägivalda, lapsi müüdi orjadeks . Sinuhe läks preester Ejega tagasi Ahet-Atonisse vaarao juurde ning rääkis talle, mis kõik toimunud oli. Horemheb ja Eje mõtlesid, et Sinuhe võiks tappa vaarao, tema kolju avades. Sinuhe aga andis talle jooki , mis ta surmas. Tal oli seda lihtne teha Meriti ja Thoti pärast. Troonile sai Sekenre, kes aga järgmisel päeval kalu püüdes krokodilli söödaks sai. Vaaraoks sai nüüd Tutanhammon. Sinuhe ei olnud enam kuninglik koljuavaja ja ta läks Horemhebi laevale ning nad sõitsid Memphise poole.

• Tut/Tutanhamon (lk 560) - oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr. Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon suri umbes 17-aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Ta suri tõenäoliselt malaariasse. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust.
  
• Kaksikkirves (lk 560) – Kreeta mütoloogias kohtab kaht kultussümbolit: härga (tähendus seitsmendas raamatus) ja kaksikkirvest. Kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus “kaksikkirve maja”. Knossoses on olemas ka “Kaksikkirve saal”.
  
• Sirp (lk 569) – Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad. Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri (viljajumalanna) atribuut.
  
• Sau (567) - on iseenesest on puu küljest murtud ese – ehk tavaline kepp . Iisraeli laste suguharude peamehed olid kohtunikud ning sau oli nende ametitunnus. Paljudelt piltidelt on näha, et mütoloogilistel jumalatel või muudel tegelastel on sau käes (näiteks Kreeka jumal Hermesel). Kepp, mille ümber on põimunud kaks madu , mõnikord on selle ülaosas ka tiivad, tähendavad praegusel ajal meditsiini või äritegevust.
  
• Siinai kõrb (lk 564) – moodustab suurema osa Siinai kolmnurgakujulisest poolsaarest Vahemere ja Punasemere vahel. See kuulub Egiptusele ning asub Aasias.
  

Neljateistkümnes raamat
Horemheb koondas sõjaväge ja varustust Memphisesse ning hakkas sõda. Sinuhe ravis viga saanuid ja Horemheb kiitis teda takka, sest too armastab oma pasakärssaid nii väga. Hommiku saabudes oli tõkete ees ümberläinud vankreid , surnud hobuseid ja sõdalasi, kelle ümber raisakotkad tiirlesid. Sõda jätkus kuni lõpuks osad hetid alla andsid, Horemheb laskis nad kinni siduda. Hetid olid kavalad, kuid Horemheb oli nendest kavalam. Ta marssis vägedega Gaza poole, hetiidid seda nähes koondasid oma sõjaväe ühele lagendikule, kust Horemhebil oli hea rünnakuvankreid kasutada, mida ta muidu kasutada ei saanud maastiku pärast. Päeval, mil Horemhebile avati võitmatu Gaza väravad nimetatakse Egiptuses pidupäevana. Ta kinkis igale ellujäänud Gaza sõdurile kuldkee. Gaza pealik oli paanikas, kuna tal oli nelisada eesli sabarihma ära kadunud, ta palus Sinuhel minna vangikoopasse, et too tooks sealt Süüria salakuulaja, kes arvatavasti need ära varastas . Sinuhe avastas, et see salakuulaja oli Kaptah, keda ta arvas surnud olevat. Kaptah oli rääkinud vanale mehele, kes oli pime, et ta tunneb arsti, kes oskab ta nägijaks teha ning vana mees hoidis teda sellepärast elus. Sinuhe tegi Kaptahi korda ning viis ta Roju Küürselja juurde, kus viimane ütles, et need olid Roju oma sõdurid, kes sabarihmad ära varastasid ning too oli nüüd puhta südamega, kuna teadis, kus need kadusid ja teadis, mida vaaraole aruandeks öelda. Sõda kestis veel kolm aastat ning siis tuli katk. Azirus oli vangi võetud ning tänu Sinuhele sai ta kergema surma, kuid tema perekond hukati samuti ja visati surnuauku metsloomadele söögiks. Tutanhammon oli surma saanud, kuna teda valdas mingi haigus. Pöörduti Teebasse tagasi, Sinuhe otsustas igaveseks Teebasse jääda.

• Roju Kühmkukal (lk 643) – oli sõjapealik ning Kaptahi sõber. Horemheb kinkis talle rohelistest kalliskividest kuldse , emailitud kaelakee ja kuldse piitsa.
  
• Keftiu (lk 668) – oli orjatüdruk, kelle Kaptah Sinuhele ostis. Ta hakkas Kaptahile ja Sinuhele närvidele käima. Üks päev saabus Sinuhe juurde ravi saama Azirus, kes armus Keftiussee, kuna ta oli teistsugune kui teised – natukene paksem , heledam nahk.
  
• Veski (lk 655) - peamiselt mehaanilisel jõul töötav teravilja jahvatamise seade; ehitis, kus toimub teravilja jahvatus .
  
• Kukkur (lk 659) – rahakott ; väike kotike rahaga. Vanasti oli see väljend enam levinud.
  
• Ori (lk 659) - teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui saadused . Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos on jälgitavad perioodid, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).
  
• Nooletupp (lk 655) - noolte hoidmiseks ja kandmiseks torujas, silindri kujulises kotis . Valmistatud käsitööna, kus materjalideks on kasutatud bambust ja naturaalset nahka (ka karusnahka) ning linnusulgi.
  
• Unenägu (lk 659) - une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted, mis näivad magajale reaalse elamusena. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne (varjatud, peidetud) sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.
  
• 
  

Viieteistkümnes raamat
Pärast Tutanhammoni surma pidi Eje, tema ja Horemhebi, lepingu kohaselt vaaraoks saama, kuid enne seda pidi Baketamon Horemhebile naiseks minema. Nofretete rääkis Baketamonile igasugu jutte , et tüdruk seda ei teeks . Horemheb ja Eje läksid Sinuhe majja, mis Muti oli korda teinud ning palusid abi prints Šubattu mürgitamisel, et ta ei läheks meheks Baketamonile ja ei hakkaks Egiptuse üle valitsema. Sinuhe tegi seda ning Eje sai vaaraoks. Ajapikku muutus Eje umbusklikuks ja julmaks. Baketamon sünnitas Horemhebile poja, kuid laps peideti ta eest ära, et ta ei teeks poisile halba. Horemheb kasutas uimastavaid rohte, et Baketamon talle anduks. Niisiis sünnitas Baketamon talle teise poja. Baketamon sai vihaseks ning otsustas mehele tasuda selle eest. Ta käis Aedvijlaturul ja Söeturul ja muudeski kohtades mehi lõbustamas ning tahtis igalt ühelt nii suurt kivi kui suur oli meeste lõbu temaga olles. Asi levis nii kaugele, et kogu Teeba teadis sellest ning mehed käisid kivid käes ringi, kuid keegi Horemhebile ei julgenud midagi öelda. Naine lasi nendest kividest aiamaja ehitada. Sinuhe hakkas jälle haigeid ravima. Eje oli surnud vahepeal nälga, sest ta ei julgenud midagi hamba alla võtta, kuna kartis, et teda mürgitatakse ja troonilt tõugatakse. Horemhebi ja Sinuhe vahel tekkis tüli kuna Sinuhe tahtis, et Horemheb tooks tagasi Ationi usu, kuid see oli viimane asi, mida uus vaarao kuulda tahtis, nad ei olnud enam sõbrad. Baketamon näitas Horembhebile aiamaja, mees sai vihaseks, kuid naist ta tappa ei saanud, kuna muidu ta oleks võimu kaotanud. Horemheb oli hea valitseja ning ka Kaptahil läks hästi. Horemheb saatis Sinuhe Egiptuses välja Puntimaale, kus Sinuhe elas rahulikult ning kirjutas 15 raamatut.

• Basilisk (lk 689) – troopilise Ameerika pika ja peenikese sabaga (isastel seljal kõrge hari) sisalik; Aardeid valvav mürgise hinguse ning surmava pilguga koletis idamaade folklooris. Basiliskide välimust on kirjeldatud erinevalt - hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad. Allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada ning nende hingeõhk võib olla mürgine.
  
• Osiris (lk 763) - on Vana-Egiptuse viljakuse ja taimeriigi jumal (andis inimestele veini ja vilja), hauataguse maailma jumal ning kohtumõistja surnute üle. Võis olla inimpäine jäär. Esindas jõe loovat ning toitvat väge.
  Tema värvid on valge – muumiasidemed;must – surnuteriik ;roheline - ülestõusmine, taaselustumine.
  

"Osirise väljad" - surnute riik, kus õiglased surnud künnavad, külvavad ja koguvad saaki. Osiriseks muutusid kõik surnud (algselt ainult vaaraod) ja said sel viisil surematuks. 

• Niuded (lk 705) - allosa keha piirkond vöökohast allpool, peensoole allosa.
  
• Odraiva (lk 707) – odratera ; Odraivaks nimetatakse silmalau serva higi- ja rasunäärmete ägedat mädast põletikku, mida tekitavad mikrovigastuse kaudu lauserva sisse tungivad bakterid . Lauserv hakkab punetama, tekib valulik sõlmeke, kuhu koguneb mäda; paari päeva jooksul mädasõlmeke avaneb ning haigus paraneb . Odraiva raviks varases staadiumis on haige koha soojendamine või viinasse kastetud vatitikuga määrimine, mädasõlmekese tekkimise järel antibiootikumisalv. Rahvameditsiinis on levinud soovitus tekkivat odraiva kuldsõrmusega hõõruda.
  
• Puntimaa (lk 739) – oli koht, kust toodi Egiptusseviirukit ja mürri ja see asus tänapäeva Jeemenis. Jeemeni suured kaubalinnad kauplesid Ida-Aafrika, India, Indoneesia jt piirkondadega.