enesetapu. Kui Sinuhe sellest teda sai, siis ta otsustas, et laseb nad siiski balsameerida, kuigi tal polnud üldse raha. Ta laenas oma endiselt orjalt Kaptahilt ja viis nad Surma hoonesse, kuid kuna raha ei olnud piisvalt, siis ta lubas töödata koos balsameerijatega. Seda ta tegigi. Ta õmbles oma vanemad härjanaha sisse ja viiis nad surnute maale, kus ta leidis mardika. Tutvus ühe mehega, kellega koos nad hauda rüüstasid. Naasedes tagasi oma endise maja juurde, kus ka Kaptah oli, maksis ta ära oma võla ja nad otsustasid põgeneda Simürasse. Mardikat hakkasid nad oma Jumalaks pidama. Elu välismaal ja reisimine Süürias kogus Sinuhe palju kuulsust ja tänu sellele ka palju varandust. Seal kohtus ta vana tuttava Horemhebiga, kes oli austatud mees. Sinuhe tahtis sõda näha ja liitus Horemhebi ja tema meestega, sest arsti vajati ka seal. Kui sõda läbi sai, siis sõdalane palus Sinuhet reisida,
Sinuhe töö. Teebai öö 4 ptk Kuninglik ohvitser Horemheb. Vaarao tütar Baketamon. Basti tempel. Sinuhe ja südameõde Nefer kohtuvad. Kreetlane Kefta. 5 ptk Matuferi surm. Muinasjutt Setne Khemvesest ja Tabubuest, Basti preestrinnast. Veinist erutumine. Neferi tuba ja elevandiluust voodi. Ebaõnnestunud koosviibimine. 6 ptk Sinuhe ja olemine naisega, seletus Horemhebile. Sõduri ülesandeks on truudus. Kuninganna lauba ehe. Taaskordne kirepuhang. Tohman, ori, logard või varas Kaptah. · Surnud vaarao, uhkes baldahhiinvoodis, inimeste reaktsioonid · Horemhebiga tutvumine, tema kavatsused · Sinuhe karjääri tõus Elu Hoones · Horemhebi ja Sinuhe vestlus armuhaigusest, naistest ja meestest, Nefer. · Neferi ja Sinuhe aeg koos, üksteise lummusesse vajumine. IV Raamat NEFERNEFERNEFER I ptk Nefer petab Sinuhet. Nefer saab laubaehte. Nefernefer nõuab Sinuhelt varandust. Senmuti maja sadama vaeste linnaosas. Sinuhe kirjutab maja Neferi nimele
kus neid õpetasid preestrid. Sinuhe ja tema sõbra teed läksid lahku, Sinuhest sai esimese astme preester ning arst. Thotmes õppis aga kunstnikuks ja skulptoriks. Sinuhe veetis palju aega Elu majas preestrite seltsis kuni varsti oli temast saanud juba mehehakatis. Ta avas oma arstimaja eemal oma vanemate kodust. Temast sai üpris varsti tuntud arst kogu Teebas. Nagu sellistel suursugustel meestel kombeks oli, võttis ka Sinuhe endale orja. Selleks sai Kaptah, kes oli juba vanem ning ühe silmaga mees. Vahepeal oli jõudnud aga Amenhotep III surra ning valitsema hakkas tema naine Teje, kuigi õiguspäraselt oleks pidanud valitsema hakkama nende poeg, kes oli sündinud umbes samal ajal kui Sinuhe. Tulevane kuningas oli veel liiga noor ning teda valmistati selleks eluks ette. Ükskord olles templis kohtas Sinuhe vanemat naist nimega Nefernefernefer. Naise rohelised silmad särasid kui kassil ja Sinuhe kaotas kogu oma jõu naisele vastu panna
Kuna Sinuhele meeldis väga Nefernefernefer, siis ta oli ka nõus talle loovutama oma isa varanduse. Sinuhe sai teada, et ta vanemad on surnud, aga kuna tal ei olnud piisavalt raha, siis pidi ta surma majas tööd tegema, et nad plasameerida. Lõpuks mattis ta oma vanemad suure vaarao kõrvale. Sinuhe kohtas meest, kellega ta röövis Anukise hauda. Kui saak oli maha müüdud ja kasum pooleks tehtud, läksid nad lahku. Kui Sinuhe naasis oma vana maja juurde, siis seal liitus temaga Kaptah kellega nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse Geograafiline mõiste: -Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Mõisted: -Kõrkjad (lk 120)Kõrkjal on tumerohelised varred.Vars on sile, sõlmedeta, lehtedeta ning seest valge ja pehme. Kõrkja varre tipus asub pruunikas õisik.
Ta palsameeris seal oma vanemad, viis nad Keelatud orgu ning mattis suure vaarao kõrvale liiva sisse. Samal ajal leidis ta punasest kivist nikerdatud püha mardika, kaetud pühade märkidega ning silmadeks olid punased vääriskivid. Ta jäi kõrjatesse magama. Ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu. Nad läksid koos Surnute linna ning varastasid Anukise hauast kulda ja hõbedat. Müüsid need maha, jagasid vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse. Parukas (lk 113) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole
lihtsam, kui raskustele vastu minna. Teoses esinevad nimed, kohanimed ja jumalad (järjekord ei ole esinemise ega tähestikulises järjekorras): · Sinuhe · Senmut · Kipa · Teeba · Horemheb · Amon · Surnute linn · Puntimaa · Nefernefernefer · Babülon · Osiris · Amenhotep III · Siidon · Horemheb · Burraburiash · Sargon · Bastet · Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale · Pepitamon/Pepitaton · Byblos · Isis · Baal · Inteb · Keelatud org · Surma maja · Thutmosis · Oneh · Thotmes · Tagapalgeline · Egiptus · Ptaho · Liibanon · Nofretete · Siinai · Roju Kühmkukal · Keftiu · Minea · Naharan · Sehkmet · Hetimaa · Kreeta · Babüloonia · Süüria · Minotaurus · Aziru · Istar · Ahet-Atoni
lauseid küll jagus kuid tõin välja ühe neist lausetest, mil pidin lihtsalt silma kinni pigistama ja üle kere värisema ning soovima, et ma poleks kunagi seda lauset lugenud. “Aga,” ütlesin mina, ,,kui tähtedesse on kord kirjutatud kõik, mis meiega juhtub, siis ei saa mardikas karvavõrdki meie saatust muuta ja mardikal ei saa olle mingit väge selle suhtes, mis meiega juhtub.” Selle peale solvus Kaptah väga ja ütles: ,,See on loll jutt ja haiseb nagu seasõnnik. Sest kui on nii, nagu sina ütled, siis on kindlasti tähtedesse kirjutatud, et mardikas toob meile õnne, ja täpselt üles loetud kõik need suured ja väikesed sündmused, milles mardikas meile õnne toob, sest ilma mardikata ripuksime juba ammu, pea alaspidi, müürilt alla või pleegiks su pealuu surnuteväljal
varanduse eest Surma majja kus ta pidi tegema 33 päeva ja 33 ööd tööd, kuna tal polnud piisavalt varandust. Ta palsameeris oma vanemad, viis nad Keelatud orgu ning mattis suure vaarao kõrvale liiva sisse. Kõrkjates ärgates nägi ta meest, kellel polnud nina ega kõrvu ning läksid Surnute linna Anukise hauast kulda ja hõbedat varastama. Kui need oli maha müüdud, jagasid nad vara pooleks ning läksid lahku. Sinuhe läks oma vana maja juurde, Kaptah liitus temaga ning nad läksid laeva peale, et sõita Simüra sadamasse. · Parukas (lk 106) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole
nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). (lk.124.) 5.raamat Sinuhe jutustab Süüriast, sellest kuidas ta seal elas ja mida ta seal tegi. Sinuhe võrdleb ka Egiptust ja Süüriat. Sinuhe uurib ka Süüria kultuuri,jumalaid. Kaptah soovitab Sinuhel osta endale orja-tüdruku, kuid Sinuhe keeldub ja Kaptah ostab ise talle. Sinuhele ei meeldi see naine ja ta müüb ta teisele mehele. Süüria ja habiiride vahel tekib sõda. Sinuhe osaleb sõjas. Astate (kreeka.k. , Astárt) oli Kreeka naisjumal. Temast oli teada Piibli kaudu. Baal - (baal) see on semiidi tiitel ja aunimi, mis tähendab isandat ja mida on tarvitatud mitmete vana Lähis-Ida jumalate, vaimude ja deemonite kohta. (lk.165)
Kuid kui Jumal ära suri, siis seda rahvale ei öeldud ning elati edasi nii nagu koguaeg. Kokkuvõtte Mika Waltari ajalooline teos ,,Sinuhe" räägib ühe ühe arsti läbielamistest Egiptuses vaaraode võimu vahetuse ja monoteismi kehtestamise ajal. Sinuhe on vaestearsti perest pärit arst, kes tänu oma lahkele iseloomule ja oskustele saavutab lausa rahvusvahelise tuntuse. Tema truuks kaaslaseks kogu tema ettevõtmiste käigus on vaba ori ja sõber Kaptah, kes on elukogenud, sõnaosav ning rikkust taganõudev inimene. Peategelane sõbruneb Horemhebiga, kellest saab pärast kuningliku väejuhi ametit lõpuks vaarao ning kelle otsusel Sinuhe saadetakse oma elu lõpu päevil üksindusse. Mulle raamat eriti ei meeldinud, kuna seal oli palju vägivalda, ning reetmist. Kuid tollal oli elu niisugune, ning sellega peab lihtsalt hakkama saama. Positiivsest küljest jällegi meeldis mulle Sinuhe tegelaskuju, mis oli ülesehitatud hästi