Tallinna
21. Kool
SINUHE
Kaspar
Erik Lind
10C
2013
I
Raamat: Kõrkjalootsik
‘’Üksnes
vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.’’ - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet.
’’Ole
ettevaatlik naisega, kes ütleb ’’kena poiss’’ ja meelitab
sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp
kõrvetab hullemini kui tuli.’’ – Liigselt ihadele
järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna.
‘’Rõõmutse,
noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja
balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.’’ – Nooruse
elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda.
II
Raamat: Elu hoone
‘’Vahest
soovin, et sõpradena lahkume. Sinuhe. Seepärast ütlen sulle ka oma
nime ja see on Nefernefernefer, sest mind peetakse ilusaks ja mitte
keegi, kes kord on ütelnud mu nime, ei saa seda jätta kordamata
teist ja kolmatki korda.’’ – Väga huvitav lause seetõttu, et
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tundmatu Tuvi
Õppematerjali autor
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste:
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine
Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub ka edaspidi. Need, kes tulevad pärast
Sündmustik leiab aset umbes 1390- 1335 eKr. Sinuhe sattus Senmuti ja Kipa hoole alla läbi juhuse. Senmut ja Kipa olid ammu endale last igatsenud, aga jumalad polnud neid õnnistanud. Ühel päeval leidis Kipa jõelt korvi seest pisikese imiku ning võttis lapse endaga kaasa. Senmut, kes oli Teebas vaestearst sai kerge vaevaga nimetada leitud imiku enda lapseks ja lasta kanda tema nime sündinute raamatusse. Sinuhe sündis suure kuninga, vaarao Amenhotep III valitsemisajal. Sinuhe lapsepõlvesoov oli saada sõduriks, kuid Senmut, näitaks Sinuhele, milline oli elu sõdurina ning poiss loobus sellest mõttest. Sinuhe oli tark laps, ta õppis kiirelt kirjutama ja lugema. Koolis sai tema suureks sõbraks Thotmes, kes oli sõjavankrite rühma pealiku poeg. Senmut viis ühel päeval oma poja ja tema sõbra Thotmesi kokku kuningliku koljuavaja Ptahoriga, kes oli ammusel ajal olnud Senmuti õpingukaaslane. Tänu Phatorile said Sinuhe ja Thotmes õppima Elu majja,
Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). (lk.9)
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18.
...........................................5 Kokkuvõte.................................................................................................6 Lapsepõlv Ta kasvatasid üles kasuvanemad, kuna ta tuli mööda Niilust korvi sees alla. Ta erines juba väiksena teistest, ta oli väiksemat kasvu, ja heledama nahaga ning justkui pärit ülikkonnast. Ema Kipa ja isa Senmuti armastasid oma poega väga, ja nad suutsid naabrid uskuma panna, et Sinuhe on nende enda laps. Aga vanemad ei varjanud Sinuhe eest seda. Nime sai poiss muinasjutu järgi. Kui Sinuhe oli väike, siis tema isa küsis talt, et kelleks ta saada tahab, ja poiss ütles et sõjameheks. Isale see mõte ei meeldinud ja ta viis ta ühe enda tuttava sõjamehe juurde, kes suutis Sinuhe ümber veenda. Ta pandi kooli kirjutamist õppima. Senmut kohtus oma kunagise sõbra kolbapuurigaja, kellel oli elus väga hästi läinud ja see külstas neid. Siis otsustas Sinuhe, et tahab artiks saada. Noorukiiga. Arstiks õppimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid