SINUHE (0)

Tallinna 21. Kool
SINUHE
Kaspar Erik Lind
10C
2013
I Raamat: Kõrkjalootsik
‘’Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.’’ - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet.
’’Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ’’kena poiss’’ ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.’’ – Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna.
‘’Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.’’ – Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda.
II Raamat: Elu hoone
‘’Vahest soovin, et sõpradena lahkume. Sinuhe. Seepärast ütlen sulle ka oma nime ja see on Nefernefernefer, sest mind peetakse ilusaks ja mitte keegi, kes kord on ütelnud mu nime, ei saa seda jätta kordamata teist ja kolmatki korda.’’ – Väga huvitav lause seetõttu, et Nefernefernefer peab ennast justkui iluideaaliks ning ülistab ennast.
‘’Arsti õppimis- ja praktika-aeg oli andekailegi pikk. Me pidime läbi võtma õppekursuse arstirohtudest ja tundma kõik taimed, õppima neid noppima õigel ajal, neid kuivatama, neist ekstrakte tegema, sest arst pidi tarbekorral oskama ise oma rohtusid valmistama.’’- Seda oli tore lugeda, sest see kirjeldab meditsiiniõpet, mis on nüüdseks arenenud juba väga kõrgele tasemele , ent baas on siiski võrdne lauses olevaga.
‘’Aegade algusest on määratud, kuidas kujutatakse püstiseisvat inimest ja kuidas istuvat. Aegade algusest on kindlaks määratud, kuidas hobune jalgu tõstab ja kuidas härb tõmbab rege. Aegade algusest on kindlaks määratud, kuidas kunstik peab soorimata oma töö, ja kes sellest kõrvale kaldub , see ei kõlba templisse ja tal keelatakse kivi ja peitli tarvitamine ära.’’ – Ideaalid, ühiskonnanormid, mis on tänapäeval kehtivadki (kuigi tänapäevastunud.)
III Raamat: Teeba kirg
‘’Ta elab koiduvalgeni, kui ta jumal seda tahab.’’ – Inimene on valmis kõigeks, kui tema iidol seda sooviks.
‘’Armastust pole olemas. Mees on kurb, kui tal pole naist, kellega võiks magada . Aga kui ta läheb ja magab naisega, on ta pärast seda veel kurvem. Nõnda on olnud ja nõnda on alati.’’ – Huvitav mõtlemine armastusest, lause kirjeldab iseennast .
‘’Mida iganes ka teen, seda ma enam kunagi ei hakka kahetsema, sest sellest päevast alates vaatan vaid ettepoole , aga mitte kunagi tahapoole.’’ – Kõik minevikuvead tuleks selja taha jätta ning neid vigu mitte uuesti korrata , muidu võib minevikku toppama jääda.
IV Raamat: Nefernefernefer
‘’Homset päeva ei tea keegi.’’ – Tõepoolest, tulevikku ei ole võimalik ette ennustada ning me ei tea, mis meiega võib järgneval hetkel juhtuda.
‘’Eile oli eile ja täna on täna.’’ – See, mis eile juhtus, on eilne mure. Me ei peaks elama minevikus, vaid muretsema tänase pärast.
‘’Surm väldib inimest, kes surma igatseb, ja et surm püüab ainult niisugust, kes on elus kinni.’’ – Fantastiline lause, mille täiuslik sõnastus räägib enda eest.
V Raamat: Habiirid
‘’Kuid üha edasi olin üksildane ja ma ei saanud elust mingit rõõmus. Tüdisin ka veinist, sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid tegi mu näo mustaks kui nõgi, nii et ma tahtsin suura, kui olin veini joonud. Sellepärast suurendasin oma teadmisi ja õppisin ära babüloonia kirjutamise ja keele, nii et mu päevas polnud ühtki tegevuseta hetke, ja öösel magasin sügavas unes . Sest kui olin tegevuseta, hakkas mu süda pakitsema ja teda sõi leelisest kibedamini valus kurbus mu enese ja mu tegude pärast.’’ – Kui inimene suudab end tegevuses hoida ning hajutada halvad mõtted raskeil hetkedel, siis on tal võimalik edasi rassida ning elada.
‘’Horus on minu jumal ja mul ei ole midagi Ammoni vastu, sest Teebais olen ma õppinud palju suurepäraseid vandesõnu tema nimega ja neil on sõduritele tõhus mõju.’’ – Polütooniline mõtlemine ei tee kellelegi halba.
‘’Egiptusel pole vaenlasi , selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev.’’ – Tänapäevalgi levinud, et rikkamad ja tugevamad rigid kontrollivad maailmas toimuvad ning suudavad oppositsiooni purustada.
VI Raamat: Valekuningapäev
‘’Tõesti ma sooviksin, et ma kunagi ei oleks sündinud siia maailma. Ka sooviksin ma, et ma kunagi ei oleks lihunud ja näinud häid päevi, sest mida parem on inimesel olla, seda raskem on tal heast loobuda .’’ – Toob välja inimese harjumise mugavustega, mida ei tohiks kunagi teha, sest elu on ettearvamatu jada sündmusi.
‘’Mu süda ütleb, et sa ükskord veel ripud müüril, pea alaspidi, oma jultumuse pärast.’’ – Inimese pidev jultumus võib viia tema hukani.
‘’Jälle ülistas rahvas suuresti kuninga tarkust ja kaebaja läks norus päi minema.’’ – Juhtub tänapäevalgi, kus enamuse ideaal ning arvamus jääb peale ning teiste arvamused tehakse maatasa.
VII Raamat: Minea
‘’ Topi oma suu kinni, sa neetud naine, sest mõteldes, mida kõike sa oled pannud mind tegema, läheb süda mul täis ja parema meelega viskaksin sind jõkke, kus vesi sind vististi puhtaks peseks, nagu näid soovivat.’’ – Armastuse ja iha tõttu tehtud teod on tihtipeale mõtlemata tehtud.
‘’Säärast valetajat ei ole me kunagi kuulnud. Tema keel on pikk ja libe kui jõgi.’’ – Kirjeldus vilunud valetajast.
‘’Ometi on kõik suured linnad lõppeks ühesugused ning rikkad ja kõrged inimesed kõigis maades on lõppeks samasugused.’’ – Tõsi ta on, see kehtib ka nüüdisaja ühiskonna ning maailma kohta.
VIII Raamat: Pime maja
‘’Tea siiski, et me kreetlased teenime elavat jumalat, selles suhtes erinedes mandrirahvastest, kes teenivad surnud jumalaid ja puust tehtud kujusid.’’- Tõesti tore lause, mis pani mõtlema, et miks inimese ikka siiski jumalaid, kes on üldiselt vaid mütoloogilised, usuvad või on uskunud.
‘’Ma ei või näha, et sa haledasti määgid nagu kits ja lähed lahjaks mu silme ees ja su juuksed muutuvad takuseks nagu isase kassi kasukas jooksuajal.’’ – Lause meelitas oma kirjelduse osavuse ning leidlikkusega.
‘’ Isand , süütame tõrvikud, sest valgus ei paista siit välja ja see pimedus on koledam kui allmaailma pimedus, millest keegi ei pääse, aga sellesse pimedusse oleme vabatahtlikult astunud .’’ – Väga huvitav lause, isiklikult leidsin võrdluse masendusega, mis on tihtipeale samasugune väljapääsu otsimine pilkases pimeduses.
IX Raamat: Krokodillisaba
‘’Olin nii palju reisinud ja näinud nii paljusid maid, et ta tundis vajadust hoobelda oma kuninglikkusega ja rääkis mulle palju niisugust, mida ta vahest pärastpoole kahetses.’’ – Inimeste kadedus paneb neid vahel hooplema enda saavutustega, sest eks inimesed ole konkureerivad.
‘’Mul on kahtlus , et sa tõesti oled suur oinapea .’’ – Erilist põhjust pole, see oli lihtsalt hetkeks nii muigama panev lause!
‘’Ori jääb orjaks ka kallistes villastes riietes.’’ – Kui inimene on elanud vaesuses , siis isegi rikanedes jääb ta mõtlemine sarnaseks.
‘’Sa tead, mida ma jumalaist mõtlen, ja ma ei usu, et jumalail, keda sa leiad erivärvilistest õllekruusidest, on suuremat väärtust.’’- Ülekajastatud persoonid ning kuulsused ei ole tihti peale eriti hinnatud ühiskonnaliikmed.
‘’Iga inimene sünnib alasti siia maailma ja haiguses ei ole vahet rikka ja vaese , egiptlase ja süürlase vahel.’’ – IGA INIMENE SÜNNIB SAMASUGUSENA (olenemata sünnidefektidest, perejõukusest jms).
X Raamat: Taevakõrguse linn
‘’Ta süda jookseb ta mõistuse eel, nagu lind lendab teost mööda. Sellpärast ei olta ta sõnadel mingit tähendust, vaid sa pead mõtlema omaenese mõistusega ja verd valama mõistlikult ning järelekaalutult, kuigi see on ka egiptlaste veri.’’ – Taaskord lause, mis leidis minu silmad tänu oma kirjeldusvõimele.
‘’Elu on külm nagu öö, aga kindlasti on ilus, kui kaks üksildast soojendavad üksteist külmal ööl, kuigi nende käed ja silmad valetavad üksteisele oma sõpruse pärast.’’ – Tõetruu lause, mille sõnastus kirjeldab ennast ise.
‘’Tõde ei tee sugugi inimest õnnelikuks.’’ – Tõde võib olla tihtipeale külm ja karge, mis võib inimese kurvaks muuta.
XI Raamat: Merit
‘’Igaüks on näinud, kuidas vesi jookseb vesikellast. Samal kombel möödub inimese aeg, kuid inimese aega ei või mõõta vesikella järele, vaid ainult kõige selle järele, mis inimsele juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inime saab sellest täiesti aru alles oma vanaduse päevil, kui ta aeg tühja jookseb ja talle enam midagi ei juhtu, kuigi ta arva üsna palju juhtuvat ja alles tagantjärele märkab, et midagi ei ole juhtunud.’’ – Ei pea vajalikuks midagi lisada, taaskord suudab imetlusväärne sõnakasutus võtta mind pahviks ning suu ammuli jätta oma filosoofilisuse ja tõetruudusega.
‘’Masendusin ta sõnadest, sest ta rääkis tõtt, ent tõde masendab sageli inimesi.’’ – Juba puudutasin varasema lausega, kuid kordan, et tõde võib olla tihtipeale negatiivse tagajärjega.
‘’Jää seisma oma jooksus, vesikell, ja vesi lakka voolamast, sest see tund on mõnus ja ma ei tahaks, et aeg edasi voolaks, vaid et see hetk kunagi ei mööduks.’’ – Kes meist siis ei oleks soovinud elada mingis hetkes igavesti ..
XII Raamat: Veekell mõõdab aega
‘’Inimesele on kõige parem täpselt läbi kaaluda oma soove, mida ta välja ütleb, sest valjusti väljaüteldud soovidel on halb kalduvus täide minna ja kõige hõlpsamini need lähevad täide, kui soovitakse halba teisele inimesele.’’ – Sõnadel on jõudu rohkem, kui võiks arvata ning alati peaks enne ütlemist mõtlema.
‘’Aga ta ütles, et joonistades ja maalides kunstnik ei või olla kellegi sõber, vaid et kunstnik peab järgima ainult omaenese silma.’’ – Kunstnik peaks oma teose kujutama nii, nagu tema soovib, mitte nagu seda soovib teine.
‘’Miks me sõuame seda rammusat siga, kui kord kõik inimesed on üheväärsed ta jumala ees. Sõudku ta kord ka ise, siis ta teaks , kuidas sõudmine maitseb.’’ – Iga inimene peaks elama võrdset elu, ei tohiks olla kindlaid liidreid – maailm peaks olema võrdne.
XIII Raamat: Atoni kuningriik maa peal
‘’Ka kunstnikele nakkas see imelik kirg ja nad joonistasid ja maalisid ning raiusid innukamalt kui kunagi enne, nagu oleksid nad tunnud aja oma sõrmede vahelt ära libisevat ja tahtnud tühjendada kogu oma oskuse enne oma aja lõppemist.’’ – Kuigi lauset saab ka tõlgendada teistmoodi, mõistsin mina lauset sedasi, et vahel hakkame ajanappuse tõttu enda võimalusi ahnelt ära kasutama, et jumala eest ei läheks midagi raisku.
‘’Aga nõnda rääkis ta purjus peaga, olles veini joonud juba hommikupoolikul, ja maandsin talle andeks ta sõnad, sest hingepiin paistis ta näost ja ta silmist ma nägin, et ta oli õnnetu.’’ – Kuigi ma ütleks vastu, et purjuspäi öeldud sõnad on kaine pea mõtted.
‘’Sõnad, mis ütlesin, tõid surematuse mu nimele kõigiks aegadeks ja mu valitsusvõim elab inimeste südameis igavesest ajast igavesti.’’ – Inimest defineerivad tema teod. Kui tema teod muutavad elu ning ajalugu, jääb ta alatiseks meie huultele.
XIV Raamat: Püha soda
‘’Kui kord lööd, siis löö esimesena ja löö tugevasti!’’ – Enesestmõistetav.. väga vahva lause, kui lause oleks poksijale mõeldud.
‘’Pea oma kuld enesele või jaga see neile oma vaestele kärssadele, et nad vähemalt silmapilgu enne oma surma end tunneksid rikkad olevat.’’ – Konkreetne lause, mille kaudu mõistame, et rikkuseid tuleks tegelt teistega jagada, sest enamusel meist ei ole seda.
‘’Tahaksin kirjeldada kuivanud inimesenahku, mis müürilt alla rippusid, ja tumenenud inimkolpi, mida raisakullid müüril nokkisid. Tahaksin kirjeldada põlenud majade koledust ja loomade tahmunud luid mahavarisenud majaseintega täidetud änavail. Tahaksin kirjeldada ümberpiiratud linna õudset lehka, surma ja katku haisu, mis Horemhebi sõdureid pani sõrmedega sulgema oma ninasõõrmeid.’’ – VAPUSTAV KIRJELDUS!
XV Raamat: Horemheb
‘’Mul oleks kerge ennast vabandada ja ütleda, et kõik, mida teen, teen Egiptuse pärast, kuid inimeste tegude seletused pole nii lihtsad ja tegude viin pole kunagi puhas viin, vaid segatud viin.’’ – Tihti valetavad inimesed ning siluvad enda tehtud tegusid, öeldes, et nad tegid seda millegi nimel.. kuigi tõelisus on see, et nende egoism pani tegema seda enda pärast.
‘’Ometi olen vanemaks mines aru saanud, et kõik valitsejad on lõppeks samasugused ja kõik rahvad on lõppeks samasugused ega ole suurt vahet, kes valitseb jam is rahvas teist rõhub, sest et vaene rahvas niikuinii lõppeks jääb kannataja osasse .’’ – Otsekohene ja tabav lause, mis räägib enda eest.
‘’Kui inimene on küllalt nõrk, siis laseb ta end teise tahtmisest juhtida kohutavamalegi teole pigemini kui ise valib oma teed. Tõepoolest, kui inimene on küllalt nõrk, laseb ta ennast meelsamini surma talutada kui katsub katkestada köie, millest teda talutatakse, ja ma arvan, et paljud inimesed on nõrgad ja mitte mina üksi.’’ – Paljud inimesed leiavad, et nad ei jaksa enam eluga toime tulla ning võtavad selle endalt, kuna see on lihtsam, kui raskustele vastu minna.

Teoses esinevad nimed, kohanimed ja jumalad (järjekord ei ole esinemise ega tähestikulises järjekorras):

• Sinuhe
  
• Senmut
  
• Kipa
  
• Teeba
  
• Horemheb
  
• Amon
  
• Surnute linn
  
• Puntimaa
  
• Nefernefernefer
  
• Babülon
  
• Osiris
  
• Amenhotep III
  
• Siidon
  
• Horemheb
  
• Burraburiash
  
• Sargon
  
• Bastet
  
• Gaza
  
• Anukis
  
• Minos
  
• Smürna
  
• Kaptah
  
• Jeruusalemm
  
• Habirud
  
• Madruk
  
• Hattuša
  
• Pime maja/Knossose pale
  
• Pepitamon/Pepitaton
  
• Byblos
  
• Isis
  
• Baal
  
• Inteb
  
• Keelatud org
  
• Surma maja
  
• Thutmosis
  
• Oneh
  
• Thotmes
  
• Tagapalgeline
  
• Egiptus
  
• Ptaho
  
• Liibanon
  
• Nofretete
  
• Siinai
  
• Roju Kühmkukal
  
• Keftiu
  
• Minea
  
• Naharan
  
• Sehkmet
  
• Hetimaa
  
• Kreeta
  
• Babüloonia
  
• Süüria
  
• Minotaurus
  
• Aziru
  
• Ištar
  
• Ahet-Atoni
  
• Ehnaton
  
• Heliopolis
  
• Ra-Herakht
  
• Ramos
  
• Mitann
  
• Jehou
  
• Tadukhip
  
• Thot
  
• Seth
  
• Baketaton
  
• Memphis
  
• Sekenre
  
• Tutanhammon
  
• Siidon
  
• Eje
  
• Kadesh
  

Karakterite võrdlus teiste raamatute tegelastega
Sinuhe ja Väike Prints (Antoine de Saint-Exupéry samanimeline teos)
Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele. Ta kohtas väga erinevaid inimesi ja loomi. Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel.
Kaptah ja Sganarelle (‘’Don Juan ’’)
Kaptah ja Sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud
don Juan ja Sinuhe (‘’Don Juan’’)
don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi , et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele. Nende puhul olid need siis Kaptah ja Sganarelle.
Minea ja Carmen (,, Carmen’’)
Ka Minea ja Carmen ei olnud üldsegi sarnased. Carmen oli üks igavene petis ja valetaja.Ta kasutas mehi ära.Tal olid ka väga muutlikud tujud mitte nagu mineal. Minea oli aga oma armsamale ustav. Ta oli aus. Nende ühine joon oli see, et nad mõlemad olid suhteliselt ilusad.

OMA ARVAMUS!

Kui raamat mu käte vahele jõudis, siis ma pidin kreepsu saama: kas tõesti üle 600 lehekülje? Ent ma ei lasknud sellel enda lugemisnaudingut segada, töö oli vaja siiski esitada.
Sinuhe lugu oli minu jaoks üsna huvitav. Meeldisid eriti sõjastseenid, oli toodud ilusaid kujundeid ja toodud väga ehedalt olukord lugejani. Arstimismeetodid, mis tol ajal kasutusel olid samuti ääretult huvitavad ja põnevad, vahepeal pidin isegi silmad kinni pigistama suurest hirmust, mis näiteks kolbapuurimisel juhtub. Pisut häiris see, et tihtipeale kordusid tegevused ja kahjuks polnud ka aega raamatut nii palju nautida, kui oleksin soovinud.
Sinuhe elus oli palju salapärast, näiteks see, et ta oli vaaraoga niivõrd tugevas suguluses ja et Thot oli olnud tema poeg, millest Sinuhe alles hiljem teada sai. Sinuhe teekond oli raske ja lõpes õnnetult, aga ta oli inimene ja elas eelkõige enda eest. Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin. „Sest mina, Sinuhe, olen inimene ja inimesena olen elanud igas inimeses, kes enne mind on elanud ja inimesena elan igas inimeses, kes pärast mind tuleb. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ta kurbuses ja hirmus ma elan, ta headuses ja kurjuses, ta õigluses ja ülekohtus, ta nõrkuses ja vägevuses. Inimesena saan inimeses elama igavesti ega sellepärast vaja ohvreid oma hauda ja suremattust oma nimele. Seda kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes elas üksildasena kõik oma elu päevad.“ Peale selle lugemist jäin ma lausa pikalt mõttesse. Tegelikult me ju elamegi kõigis inimestes, anname seda edasi teistele ja saame seda teistelt ja see, kuidas Mika Waltari seda väljendanud on, meeldis mulle väga. Tegelastest meeldisid mulle kõige enam Kaptah ja Sinuhe. Kaptahi olek just ja see, et ta hiljem ikka veel oli truu Sinuhele, kui ta veel rikkamaks sai ja Sinuhe oli Teebaist ära saadetud .
Ei kahetse hetkeksi, et raamatut lugesin. Raamat pakkus ülimalt sügavaid filosoofilisi lauseid , mis jätsid nii mõnekski päevaks nende üle mõtisklema. Minu jaoks veidike raskeks kujunes see, et raamatusse pidi üsna tugevalt süvenema, et saaks kõigest aru mis seal toimus. Lõpuks, kui ennast kokku võtta, oli raamatut üsna kerge lugeda. Ma ei soovitaks seda raamatut noortele lugemiseks, sest see võib alguses tunduda igav ja Sinuhe lugemiseks on vaja kannatust.