Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg
Metskits on paigatruu loom. Harilikult jääb tema tegutsemisraadius viie kilomeetri piiresse. 2 Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. (Eesti imetajad) Mai lõpus sünnivad kitsel 1..
näiteks Alutaguse põlistes metsades madal, kuid samas on nende arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast. Toidunappuse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid. ELUVIIS Metskitse paaritumisaeg on Juuli lõpust kuni Augusti lõpuni. Sellel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega,
Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube.com/watch?v=4pvw3K1g3yA Temperatuur, kuuma ja põuase suve tõttu võib välgulöögist tulekahju tekkida ja kitsed surevad. Põuasel suvel on vett raske leida ja veepudus suur, ka siis võib metskitsede arvukus kahaneda
Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu. Näiteks teelehed, kassikäpp, angervaks. Loomade seas konkureeritakse toidu, elukoha või paarilise nimel. Põdrad konkureerivad kobrastega, et talvel paju süüa. Isased sokud võitlevad omavahel kitsede pärast. Vahel võib võitlus lõppeda sokkude haavumise vahel harva isegi surmaga, enamjaolt ikka jõudemonstratsioon Taimtoidulisus Taimtoidulisus ehk herbiooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Metskits toitub rohttaimedest, puude ja põõsaste võrsetest ja okstest. Kobras sööb suvel rohttaimi ja talvel puude koort ning noori oksi. Click to edit Master text styles Second level Third level Kobras
kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda ja järglasi oodata
Antiikne traditsioon nimetab Ateena esimeseks traagiliseks poeediks Thespist ja mainib 534. aastat esimese tragöödia lavastuse daatumina "suurte dionüüsiate"ajal. Zanri nimetus ise "tragöödia" (tragoidia) täpses tõlkes tähendab "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). VI ja V sajandi piiril oli tragöödia Ateenas juba teoseks kreeka müüdi kangelaste kannatuste teemal, ja koor ei kandnud mitte "sokkude" või saatürite maski, vaid isikute maski, kes olid süzheeliselt seotud nende kangelastega. Tragöödia muundumine ei toimunud mitte ilma vastupanuta traditsioonilise mängu pooldajate poolt; kostis kaebeid, et Dionysose pidustustel kantakse ette teoseid, "mil pole midagi tegemist Dionysosega", kuid uus vorm sai võidu. Vana tüüpi koor ja mängu vastav lõbus iseloom säilitati (või taastati mõne aja järel) erilises näidendis, mida kanti ette pärast tragöödiaid
emased on väiksemad. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama
see oli tehtud metallist). Härja ees tantsides pälvis Minea palju tähelepanu ning ta sai selle eest kulda ning imelise karika millel oli peal musta ja punasega maalitud härjad. Seejärel valisid nad välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Minea saaks oma kodumaale naasta. · Sokud (lk 229) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Mai lõpus sünnivad kitsel 1-3 hästiarenenud talle.
tehtud). Minea näitas härja ees tantsides ning härjaselga saltodega hüpates oma annet. Ta pälvis palju tähelepanu, sai kulda ning ühe imelise karika, millele oli punase ja mustaga maalitud härgade pilte. Nad valisid välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Mineas saaks oma kodumaale tagasi. Sokud (lk 237) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
annaabi.ee 
