Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed.
...................................................................11 2 Sissejuhatus Kolmkümend neli sajandit tagasi iidses Egiptuses elanud ja noorena surnud vaaraod Tutanchamonit polnud mainitud üheski ürikus, ei papüürusrullidel, savi tahvlitel ega raidkirjadega kaetud kividel, mille avastasid ja inimkonna kultuuri hüvanguks desifreerisid ülemöödunud sajandi teadlased Jean Francois, Champolion, Vaarao Tutanhamonist on väga palju räägitud mitmeid aastaid. Valitsejana oli ta tundmatu ning tema valitsemisajast ajalugu eriti ei kõnele. Kuid kuulsust kogus ta palju aastaid pärast oma surma, kui Kuningate Orust leiti tema haud. Tema hauda on palju uuritud, seal on palju erinevusi teistest vaaraode haudadest.[1: 28] Ma valisin selle teema, sest kui oleme Vaarao Tutanchamoni teemat kunstiajaloo tunnis käistlenud, oli see minu jaoks väga huvitav ning kaasa kiskuv teema ning
VAARAO LEIDMINE Kirjanik: Margit Sarapik Tegelased: Rasmus - väikest kasvu, tagasihoidlik poiss, keda huvitas ajalugu, astus ebaõigluse vastu välja. Kaksikud Gert ja Ragnar kaks kaaki, Ragnar oli liider ja Gert oli jooksupoiss. Elasid vanaema juures. Ema oli Soomes ja isa teadmata kadunud Elina ja Mari-Liis kandisd gooti stiilis riideid ja koolis kutsuti emodeks, head sõbrannad, pealehakkajad, abivalmid, ei sallinud ebaõiglust. Loo moraal: ära tegele selliste asjadega, mis sulle ja teistele kahju toovad Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus. Rasmus läks teise kooli, kus oli alguses päris tore. Tema elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad vennad Gert ja Ragnar. Nad valivad just Rasmuse oma sihtmärgiks, keda kiusata, ka ülejäänud klassi poisid keeratakse R...
Milles väljendub Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda.
1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatsepsutiga, kuna kuninglikku
Vaarao Ramses II ja esimene naisvaarao Hasepsut ning nende matusetemplid. Kuningate org ja Tutanhamoni haud. Kevin Kalmus 10D Ramses II Elas (umbes 1300 eKr 1224 või 1213 eKr) Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandist eKr Oli umbes 100 last Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval.
Uue võimsa riigi pealinnaks sai Memfis. Riigi valitsejat nimetati vaaraoks ja ta valitses riiki enda poolt määratud ametnike ja väepealike abiga. Vaaraol oli piiramatu võim. Vana Egiptuse üldine ajalugu Kõigepealt tekkis Vana riik 2650-2100 a. e.Kr. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, Userkaf, Sahura, Unas, Teti, Pepi II ja teised. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis. Vana riigi lagunemise järel tekkis Keskmine riik 1950 1650 a. e.Kr. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi
võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli
Liibüa kõrbe vahel. Veerohkuse tõttu on kliima orus pehmem ning taimekasvuks soodsam. Just seepärast asusidki inimesed väikeste rühmadena Niiluse kaldale elama. Ilma üleujutusteta ei saaks inimesed sealkandis elada. Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane. Tõepoolest: kui vesi liiga vähe tõusis, jäi saak napiks ja nisu võis sootuks ikalduda, liiga kaugele ulatuv vesi kippus egiptlastele külasid laastama. 2. Vaarao Jumalik kuningas Vaarao oli egiptlaste meelest korraga inimene ja jumal. Ta valitses kuningana Egiptuse riiki ja oli samas kõigi templite ülempreester. Teda peeti ühtviisi nii
Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust
Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi. Temaga kõnelemine oli suur au, mis sai osaks vaid vähestele. Vaaraod pidid riietuma, sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid,
püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com
Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna)
aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema varastel eluaastatel pandi kõik lootused uue dünastia osas tema peale.
e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele
Vana-Egiptus- Kes oli vaarao?- Kuidas periodiseeritakse Egiptuse ajalugu?-vaaraode dünastiate järgi,dünastia valitsejad.matmisehitised-vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati matma astmikpüramiididesse,valitsejad hakkasid matma kitsastesse ja sügavatesse orgudesse,looduslikku kaljusse raiutud hauakambrisse.(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimeta...
ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täisvoliline vahendaja inimeste ja jumala vahel, kellel oli piiramatu võim. Teda peeti jumalikuls ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstis ta teistest inimestest, ka ülikutest kõrgemale jumalate tasemele. Samuti osales ta riigi kõige olulisematel religioonsetel pidustustel. Kui kuningas oli nõrk, siis tõusis preesterkond võimule. Valitsemine pidi tagama loomuliku korra riigis
ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas
3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi periood, millest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. 3
käes. 525a. ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla. Ühiskonnas rõhutati traditsioonile,rangelt herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja, preestrid, väepealikud, nemoste asevalitsejad, kes omakorda viisid ellu vaarao korraldusi, kogus. Makse, juhtisid elukorraldusi, kuts. Kokku sõjaväe. Olenemata sellest, et vaarao võis ametisse määrata suvalt, arvestati siiski tarditsioone. Nt
Giza püramiididevälja tutvustus turistidele Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustusid astmikpüramiidid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asubki siin samas, Giza püramiidide väljal ning on nime saanud kunagise Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.
säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt
Nad ei kartnud surma, selleks polnud põhjust. Võiks isegi öelda, et nad tahtsid surra, sest kogu elu nad elasid selleks, et surra. Iga egiptlane püüdis elada võimalikult tublilt ja eeskujulikult, kuna uskumuse kohaselt jätkus maapealse eluga sarnane elu ka surmariigis. Pealegi pidi iga egiptlane (välja arvatud vaaraod) jumal Osirise kohtu ette astuma, kus nende südant sule raskusega võrreldi. Iga vaarao alustas kohe pärast valitsejaks saamist korraldama oma hauakambri ehitamist, mis loomulikult pidi olema suurem ja uhkem teiste vaaraode hauakambritest. Nende ehitamiseks kulus väga palju aega, vahendeid ja tööjõudu. Keegi ehitajatest ei arvanud, et püramiidide ehitamine on imelik või mittevajalik. Esiteks sellepärast, et vaarao oli andnud käsu see ehitada ning vaarao sõna oli seaduseks. Üldse olid valitsejad jumalatega võrdsed.
pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud. Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s.h arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiplaste usk surmajärgsesse ellu. Vaarao oli nende jaoks üks jumalatest ja seepärast nad mumifitseeriti Arhitektuur Haudeleitised Mastaba ja Astmikpüramiid Suurim neist on ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Giza väljal(surnute linn) ainuke säilinud maailmaime. Surnute linnas asus ka templeid ning sfings. Templid- tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast teadlatud, osaliselt peal lahtinine ehitis. Templite juures asusid ka obeliskid, mis olid püstitatud päikesejumala auks. Nelinurkne kõrge kivisammas, püramiidia. Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm,
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool
süv end relje Vanas Egiptuses sätiti surnute juukseid soengusse juuksegeeliga (2300 3500 a. ) ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Sambad kaunistatud reljeefidega ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni süv end relje Horose tempel ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni r süv end relje Vaarao kaarikuga( 2700100 a.eKr ) ef Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Vär vilin e süv end relje Surnutejumal Anubis muumiaga ef Kasutatud kirjandus Englii.wikispaces.com Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele" Tln. 1984.a. www.birgy.tln.edu.ee web.zone.ee/marjukodukas/0/VanaEgiptuskunst.pdf. AITÄH!
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Sinuhe oli teistest erinev. Savikuju
Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao. Temal oli 3 naist ja 7 last. Ahmos I suri 1525. aastal. Amenhotep I oli 18. dünastia teine vaarao. Ta oli Ahmos I poeg. Tal endal oli 2 last. Kellest üks suri lapsena. Amenhotep I suri 1504. aastal. Thutmosis I oli 18. dünastia kolmas vaarao. Tema isa pole kindlalt teada. Arvatakse, et see oli Amenhotep I. Tal oli 2 naist ja 5 last. Thutmosis I suri 1493. aastal. Thutmosis II oli 18. dünastia neljas vaarao
Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED täitsid ülikute tellimusi. TALUPOJAD maaharimine, osalesid teplite ja püramiidide ehitamisel. KIRJUTAJAD
Iseloomusta seda. Vanim on hinduism, usundid: budism, hinduism, dzainism. Hiinamüür, 9m kõrgune, 5,5 laiune ja pikkus on 8851.8 m 3Miks tekkis Hiins juba varakult graafika? 27Kuidas nimetati Hiina esimest keisrit, hiina riigi ühendajat? Kuna seal leiutati paber shi huangti 4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomusta. Vana-egiptuse vaarao. Skulptuur oli dünaamiline ja pemine vorm oli reljeef. 5Mida ütleb sulle nimi Horyuji? Kirjelda seda. 29Millise tänapäeva riigi pealinna kohal asus asteekide pealinn 7 sajandil Jaapani usu klooster mis on vanimaid puitehitisi tenochtitlan? maailmas. Mehiko 6Millal jõudsid Jaapanisse budism ja hiina kunsti mõjud? 30Kuidas nimetatakse hieroglüüvide maalimist
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis,
· Ülem-Egiptus, mis asus lõunapool Niiluse deltast kuni esimese kärestikuni. Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes, kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis. Egiptlased ei käinud võõrmaalastega hästi läbi, sest suured kõrbed eraldasid neid teistest maadest. Mõned kaubaretked siiski võeti ette, mida korraldati vaarao ja ametnike range valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja
11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid. 2 TUTANHAMON Tutanhamon oli VanaEgiptuse 18. dünastia vaarao. Tutanhamon valitses Egiptuses umbes aastatel 13361327 eKr. Tema ajal lõppes Enhatoni ainujumalakultus. Ta muutis oma teisel valitsusaastal oma nime Tutanhamoniks (varem Tutanhaton). Tutanhamon ehk kuningas Tut abiellus juba 10aastasena. Tutanhaton suri umbes 19aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Surma põhjus pole teada. Tutanhamon sai tuntuks aastal 1922. Sellel aastal leidis Briti arheoloog Howard Carter Kuningate orust tema hauakambri. Mõni aeg pärast hauakambri
heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid
3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda. Pootifari naine tahtis, et Joosep tema juures magaks, kuid Joosep keelas. See solvas naist ja ta laskis Joosepi kinni võtta ja vangi panna. Samasse vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar. Joosep seletas neile unenägusid ja käskis neil seda meeles pidada. Kahe aasta pärast nägi vaarao kahte unenägu
Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID:
eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Hiiglasuur hauakamber on raiutud kaljusse. Pikk koridor viib ruumi, kus asub massiivne graniitsarkofaag. Edasi tuleb aaretekamber. Mõlemate seintel müstilised maalingud ja arusaamatud tekstid. Kuningate orust Niilusele lähemal paiknev hiiglaslik Hatshepsuti terrassitempel on samuti raiutud välja kaljust.
Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda lahingu võitu lasi ta kujutada paljudel kujudel ja seinamaalidel. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi kuulutati jumalaks.Ta elas ligikaudu 90 kuni 99 aastaseks
inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse. Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks
kaubavedusid. Lääne ja ida Egiptuses olid suured ja laiad kivikõrbed ning lõuna pool asetsesid Niiluse kärestikud. Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgemate aukandjate kaudu. Ülemkihi moodustasid preestrid, kirjutajad, korravalvurid, järelevaatajad, ametnikud ja sõjaülemad. Alamkihti kuulusid aga talupojad, kes rentisid endile maatükke. Kõige madalama kihi moodustasid orjad
selline loominguline tüüp . Sõda ei pidanud. Luuletas ja lõi laule . Kaotas templitelt katused, kuna Päike oli ainujumal. Tema naine oli imekaunis Nofretete. Vaieldakse , kas ikka tegelikult ka oli. Ilu on vaataja silmades, mu meelest väga ilus. Hästi pika kealaga (mulle meenutab Audrey Hepburni). Eriliseks peavad kunstiajaloolased Ehnatoni perepilti Ema-isa- tütred. Vaarao ja pereidüll. Kodune, intiimne ja mänguline atmosfäär. Enamasti on ju kõik vaaraod kujutatud sõjakas poosis. Ehnatoni büst- 1375 152 cm liivakivi. · Tutmosis III võit Egiptuse vaenlaste üle -1450. · Süvendreljeef. Nimekiri alistatud rahvastest, linnadest
Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik
Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hilis-Egiptuse perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid , milledest kõige silmapaistvamateks on nn suured püramiidid , mis pärinevad Vana riigi ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda , kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid , kes pidid: 1. viia kohapeal ellu vaarao korraldusi 2. koguda makse 3. korraldada ehitustöid 4. vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Ka nemad valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikadesv- templite-s.
Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Vana-Egiptuse kunsti võib jagada nelja ajaloo perioodi: Vana riigi ajastu kunst - 2778-2263 a. eKr. Keskmise riigi ajastu kunst - 2040-1730 a. eKr. Uue riigi ajastu kunst - 1562-1085 a. eKr. Hilis-Egiptuse ajastu kunst - 1085-332 a. eKr.
18. Mida teame Mesopotaamia ühiskonnakorralduse kohta Hammurapi seaduste põhjal? Silm silma,hammas hamba vastu! (kui keegi pimestas kellegi teise silma,siis tuli ka tema silm pimestada) 19. Miks on vanaaja kultuuriloo seisukohalt olulised ,,Sinuhe jutustus" ja eepos ,,Gilgames"? See koondab ja arendab edasi mitmes varasemas Sumeri poeemis jutstatud lugusid 20. Milles seisneb järgmiste isikute tähtsus: Menes - esimene kuningas e. vaarao Thutmosis III - 18.dünastia 6.vaarao Ramses II - Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Ehnaton - oli Egiptuse 18. dünastia vaarao. Peamiselt on ta tuntud Egiptuse traditsioonilise usundi hülgamise ja Atoni kultuse kehtestamise poolest. Nofretete - arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. Hammurapi - oli Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja
................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 10 SISSEJUHATUS Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni. Nende järglane oli esimene vaarao Menes e. Narmer, kelle nimi tähendab ’’Püsiv’’. Olles saanud korraga Ülem- ja Alam-Egiptuse, seega ühendatud maa kuningaks, oli just tema see nurgakivi, kellest lähtus pikk rodu kolmekümnesse dünastiasse jagunevaid vaaraosid. Nii kaua, kui Vana-Egiptus eksisteeris, tunti seal ainult üht 2 valitsemisvormi- vaarao ainuvõimu. Niisugune lausa uskumatuna tundub stabiilsus, mida pole
Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao
Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale – vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja –elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
