Sinuhe referaat (0)

Sisukord

Sisukord……………………………………………………………………………………………………………………………………………..2
Sisukord 1
Sissejuhatus 2
1. Autori elu 3
2. Autori looming 5
3. Ülevaade teosest 6
4. Tegelaskonna iseloomustus 9
5. Teose stiil 10
6. Oma arvamus 11
7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

“ Sinuhe ” on Mika Waltari kirjutatud ajalooline novell , mida peetakse auroti kõige tuntumaks ja edukamaks teoseks novellide seas. Raamatu põhjal tehti Ameerikas 1954. aastal film , kus näitlesid nimekad tähed. Teos on saanud palju kuulsust ning pälvinud tähelepanu.
Valisin raamatu, sest selles kajastub väga palju ajaloolist informatsiooni Egiptuse kohta. Samuti mainitakse paljusid teisi maid, sealhulgas Kreetat ja Babülooniat. Ootasin “Sinuhe” raamatust õppida palju uut ning luua endale kujutluspilt aastatetagusest elust kaugel maal. Enne raamatu lugemist üritasin leida selle kohta informatsiooni Internetist, kuid kahjuks leidsin ainult inglise keelset materjali.
Minu töö eesmärgiks on tutvustada Mika Waltari elu ning loomingut, anda edasi lühiülevaade valitud raamatust. Tuua välja teose põhiprobleem ning lahti mõtestada autori idee oma looming kohta. Iseloomustada peategelasi ning kirjeldada teose stiili.

1. Autori elu

Mika Toimi Waltari, kes sündis 19.september 1908 Helsingis ning suri 26.augustil 1979 Helsingis, oli soome kirjanik ja tõlkija. Tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos on 1945. aastal ilmunud romaan "Sinuhe". Mika Waltari kasutas ka pseudonüüme Kristian Korppi, Leo Rainio (koos Armas J. Pullaga), Leo Arne ja Nauticus. 1
Mika Waltari vaimulikust isa Toimi Waltari suri, kui Mika oli viieaastane. Tema ja kahe venna kasvatamisel oli emale Olga Johanssonile teiste seas abiks Toimi vend, teoloogiadoktor Toivo Waltari, kes hiljem ka Mika Waltarilt tema esimese jutu tellis . Ilmselt lapsepõlvemälestuste tõttu on paljudel Waltari tegelastel väga lähedane suhe oma emaga.
Aastal 1926 asus Waltari Helsingi Ülikoolis teoloogiat õppima, kuid muutis õpingute käigus meelt ning lõpetas 1929. aastal ülikooli filosoofia kandidaadina. Ta õppis mõnda aega ka Pariisi Ülikoolis.2
Aastal 1931 abiellus Waltari Marjatta Luukkosega. Nende tütar, tulevane kirjanik ja tõlkija Satu Waltari (Satu Elstelä), sündis 1932. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja Suomen Kuvalehti toimetajana ja Yleisradio ajakirjanikuna.3
Mika Waltari mõistmine ja hindamine on Soomes läbi aegade olnud väga heit­lik. Soome kirjanikest on just tema teoseid avaldatud kõige suuremates ti­raažides üle maailma. Nimelt seda — viljakust ja kommertsedu — panid tal­le pahaks soome modernistid, kui lük­kasid Waltari loomingu pikemalt kom­men­teerimata ajaviitekirjanduse hul­ka.4
2008. aasta sügisel tähistati Soomes suu­rejooneliselt Waltari 100. sünni­aas­ta­päeva. Modernistlik esteetika on unus­tatud, raamatu väärtus ei ole enam pöörd­võrdelises sõltuvuses tema ma­huga ja soomlased on otsustanud olla oma suurmehe üle uhked. On ka põh­just — „Sinuhest”, „ Mikael Karva­jalast” ja „Mikael Hakimist”, „Jo­han­nes Angelusest” ja „ Turms , surematust” on ilmunud tõlked kõigis suuremates keeltes, esimesest on Hollywoodis teh­tud suurejooneline film, Waltari lüh­i­ romaanid on olnud menukad Kesk-Euroopas, tema stsenaariumide järgi val­minud soome filmid võlusid ini­me­si mitmel sõjajärgsel kümnendil, tema näidendeid on mängitud aastakümneid ja tema elust on saanud mitte ainult le­gend, vaid terve legendide kogum. 5

2. Autori looming

Kirjutamist alustas Waltari 17-aastaselt usuteemalise jutustusega "Jumalaa paossa". Ta kirjutas ka luulet ja novelle ning pidas ise ennast tollal eelkõige luuletajaks.
1930. aastatel kirjutas Waltari nii romaane, lühiromaane, muinasjutte, luuletusi, reisijutte kui ka näidendeid (viimaseid koguni 26 tükki). Ta kirjutas ka palju filmikäsikirju; tuntuim nende põhjal valminud film oli "Hulkuri valss" (1941). Ka tema romaanide põhjal on tehtud filme; kokku on Waltari teoste järgi tehtud 33 filmi. 6
Sõja ajal kirjutas ta ka poliitilisi ja patriootlikke teoseid ning rindekirjeldusi Talvesõjast, samuti ajaloolisi romaane. Rahvusvahelist tähelepanu äratas Mika Waltari aga vahetult pärast sõda ilmunud ajaloolise romaaniga "Sinuhe" (Sinuhe egyptiläinen), mis jõudis muu hulgas USA bestsellerite hulka. "Sinuhe" on tõlgitud 40 keelde. Sellele järgnesid paljud teised ajaloolised romaanid. 1957. aastal sai Mika Waltarist Soome Akadeemia liige. Alates 1964. aastast ei olnud Waltari enam eriti viljakas. Tema loomingulist jõudu vähendasid ka alkoholi- ja psüühilised probleemid ning vanemas eas kopsuvähk.7

3. Ülevaade teosest

“Sinuhe” räägib egitplasest, kes läbi suurte raskuste ja katsumuste peab jätma oma kodumaa ja minema õppima teiste riikide tavasid ning uskumusi. Sündmustik leiab aset umbes 1390 -1335 eKr.
Sinuhe sattus Senmuti ja Kipa hoole alla läbi juhuse . Senmut ja Kipa olid ammu endale last igatsenud, aga jumalad polnud neid õnnistanud. Ühel päeval leidis Kipa jõelt korvi seest pisikese imiku ning võttis lapse endaga kaasa. Senmut, kes oli Teebas vaestearst sai kerge vaevaga nimetada leitud imiku enda lapseks ja lasta kanda tema nime sündinute raamatusse. Sinuhe sündis suure kuninga, vaarao Amenhotep III valitsemisajal. Sinuhe lapsepõlvesoov oli saada sõduriks, kuid Senmut, näitaks Sinuhele, milline oli elu sõdurina ning poiss loobus sellest mõttest. Sinuhe oli tark laps, ta õppis kiirelt kirjutama ja lugema. Koolis sai tema suureks sõbraks Thotmes, kes oli sõjavankrite rühma pealiku poeg. Senmut viis ühel päeval oma poja ja tema sõbra Thotmesi kokku kuningliku koljuavaja Ptahoriga, kes oli ammusel ajal olnud Senmuti õpingukaaslane. Tänu Phatorile said Sinuhe ja Thotmes õppima Elu majja, kus neid õpetasid preestrid . Sinuhe ja tema sõbra teed läksid lahku, Sinuhest sai esimese astme preester ning arst. Thotmes õppis aga kunstnikuks ja skulptoriks.
Sinuhe veetis palju aega Elu majas preestrite seltsis kuni varsti oli temast saanud juba mehehakatis. Ta avas oma arstimaja eemal oma vanemate kodust. Temast sai üpris varsti tuntud arst kogu Teebas. Nagu sellistel suursugustel meestel kombeks oli, võttis ka Sinuhe endale orja. Selleks sai Kaptah , kes oli juba vanem ning ühe silmaga mees. Vahepeal oli jõudnud aga Amenhotep III surra ning valitsema hakkas tema naine Teje, kuigi õiguspäraselt oleks pidanud valitsema hakkama nende poeg, kes oli sündinud umbes samal ajal kui Sinuhe. Tulevane kuningas oli veel liiga noor ning teda valmistati selleks eluks ette.
Ükskord olles templis kohtas Sinuhe vanemat naist nimega Nefernefernefer. Naise rohelised silmad särasid kui kassil ja Sinuhe kaotas kogu oma jõu naisele vastu panna. Nende teed viisid lahku kuni ükskord Sinuhe leidis naise pidamas üht veinimaja. Sinuhe tahtis naisega väga jagada oma armastust kuid naine ütles, et on väga austatud ja kui Sinuhel pole talle ühtegi kingitust anda, ei ole naine ka koos temaga. Sinuhe kinkis talle kõik, oma maja, oma elu, isegi oma vanemate maja ja hauataguse elu. Kaptah needis päeva, mil Sinuhe kohtus Neferneferneferiga ning soovis, et ta poleks iialgi siia ilma sündinud, kuid Sinuhe ei kuulanud oma orja. Kaptahil aga oli õigus, naine ainult mängis Sinuhega ja kui mehel polnud enam ühtegi kingitust anda, saatis naine mehe minema öeldes valvuritele, et teda enam kunagi väravatest sisse ei lastaks. Õige pea sai Sinuhe teate, et tema vanemad on surnud. Mees süüdistas kõiges ennast ning tundis, et oli teinud suurt pattu , jättes oma vanemad ilma Lääne heast elust, mis pidi tulema pärast surma, kuna kõik vara oli nüüd Neferneferneferi käes. Sinuhe otsustas minna tööle Surnute majja, et ta saaks oma vanemate kehad palsameerida ja igavesele teele saata.
Surnute majas töötades, sai Sinuhe aru, kui valesti oli ta käitunud ja ta uskus, et ta on ära neetud . Saanud oma vanemate keha palsameeritud mattis ta nende kehad ühe rikka kaupmehe hauda. Lootes, et vanemad saavad oma selle mehe rikkusest. Hauda kaevates leidis Sinuhe mardika , mille jättis endale. Mardikast sai Sinuhe ja Kaptahi uus jumal, keda nad võidsid ja austasid.
Kuna Sinuhe oli kaotanud kõik, mida ta oluliseks pidas, ei kartnud ta enam surma. Ta tutvus Horemhebiga, kes oli vaarao väepealik. Veetes koos aega tahtis Horemheb, et Sinuhe läheks maailma ja tutvuks sealsete kommetega ja õpiks võõramaalasi tundma. Horemheb lubas anda talle nii palju kulda kui vähegi vaja, kuid Sinuhe keeldus. Lõpuks suutis Horemheb Sinuhe nõusse saada ning mees läks teele, pikale reisile. Esimeseks peatuseks oli Smürna. Kaptah tutvustas Sinuhe kui suurt arsti Egiptusest ning Sinuhest sai austatud mees tänu tema teadmistele ja kindlale käele. Sinuhe ravis vägevaid mehi ja rikkaid. Ta sai neilt palju kingitusi ning tema enda vara järjest kasvas. Elanud aastaid Smürnas ning õppinud nende ravikunsti liikus Sinuhe edasi.
Tema järgmiseks sihtpunktiks oli Babüloonia. See oli kõikidest kohtadest kus ta käinud oli hoopis erinev. Inimesed olid vabameelsemad, lihtsamad. Sinuhe seadis ennast sisse võõrastemajja. Tema kuulsus arstina oli temast ette jõudnud, sealsel kuningal oli väga halb ning teda kutsuti kuningat ravima. Sinuhe laskis meestel ära minna, kes teda kutsusid ning palus tulla tagasi uhkema kandetooliga ja järgmisel päeval. Järgmisel päeval minnes kohtus Sinuhe kuningaga, kes oli veel poisieas, peenike ning habemeta. Õbluke noormees oli aga vihane , et arst koheselt ei tulnud kui teda kutsuti ja lubas mehe tappa lasta. Sinuhe aga märkas kohe, et poisi põsk oli paistes ja ta lubas kuninga Burraburiaši terveks teha. Tervendades kuninga lubas kuningas Sinuhel külastada tema lõbumaja. Samuti toimus Babüloonias valekuninga päev, mil kuningaks sai Kaptah. Sel päeva kohtas Sinuhe Minead, kellesse ta armus .
Minea oli pärit Kreetalt ning Sinuhe lubas naise kodumaale tagasi toimetada. Sinuhe riskis oma eluga, päästes Minea Babülooniast. Kreetale jõudes toimus Minea minek Pimedasse majja, mis kuulus Jumalale . Enne lahkumist purustasid Sinuhe ja Minea koos kannu , mis tähistas seda, et nad olid nüüd mees ja naine. Mineal oli lubatud peale ühte kuud Pimedast majast lahkuda. Minea läks Pimedasse majja Minotaurose saatel. Minotauros oli preester kes kandis kuldset härja pead. Sinuhe hing ei andnud rahu ning ta läks Pimedasse majja hoolimata sellest, et võib surra. Kaptah ei jäänud temast sammugi maha. Nad seiklesid mööda maja kuni Kaptah tuli ideele, et lõngakeraga märgistada tee, et nad oskaksid tagasi tulla. Majas leidsin nad surnukehi ning tundus, et seal elas koletis. Lõpuks leidsid nad surnud olevuse, mis paistis surnud olevat juba kuid. Sinuhe silmad märkasid olevuse kõrval õblukest naise keha, see kuulus Mineale. Sinuhe teadis kohe, et Minotaur oli tapnud tema armastatu . Majast lahkudes tahtis Sinuhe preestrit tappa, kuid Kaptah hoidis ära kõige hullema. Nad lahkusid Kreetalt, kuid Sinuhe polnud enam endine. Ta rõõmustas oma südant veiniga aina rohkem ja unustas selle, et on arst.
Tagasi Smürnasse jõudes avastas Sinuhe, et smürnalased ei suhtu egiptlastesse enam hästi. Kuna ta oli tuntud arst, ei pillutud teda kividega, nagu teisi, aga Sinuhe sai aru, et tal on parem edasi reisida , Egiptusesse.Egiptuses palus Sinuhe Kaptahil oma vara eest hoolitseda. Kaptah investeeris vara ostes kokku erinevaid hooneid. Üheks hooneks mille Kaptah ostis, oli kõrts nimega Krokodillisaba. Sealne ettekandja oli vanem naine nimega Merit. Sinuhe tundis veidrat tõmmet selle naise poole. Naise rohelised silmad meenutasid talle Minead.
Sinuhe elu teeb suuri keerdkäike, kui ta hakkab elama uuesti Egiptuses. Ta jõuab selle aja jooksul elada vaarao juures, siis suurest südamevalust, et oli nii hästi elanud, läks ta Meriti juurde. Merit aga ei tahtnud koos mehega elada, kuigi Sinuhe seda väga soovis. Samuti tegi Kaptah Sinuhest rikka mehe ning seda rikkust peeti mardika õnnistuseks. Sinuhe saab varsti vihjeid ka selle kohta, et ta võib olla vaarao poeg, kuna vaarao poegasid olevat kõrkjalootsikutega jõest alla saadetud.
Toimusid riigipeade vahetused, surid tähtsad isikud ning templites hakati uusi õppemeetoteid kasutama. Toimusid sõjad ning leppimised. Kaptah sai järjest rikkamaks ning kogus kuulsust. Horemheb oli olnud valitseja ning väga hea valitseja, kuid ta keeras Sinuhele selja, kuna viimane oli temast halba rääkinud. Sinuhe nägi väga palju, ta õppis väga palju. Ta oli tunnistajaks sõdadele ja leppimistele, tunnistajaks sünnile ja surmale. Hoolimata kõigest sellest, jäi ta igavesti üksikuks.

4. Tegelaskonna iseloomustus

Sinuhe oli mees, kes kogus kuulsust paljudes maades tänu oma oskuslikule arstimisele. Ta oli valmis õppima ning kohanes ruttu. Sinuhe oli lihtne mees ega soovinud kellelegi halba, ta ei tahtnud teha midagi, mis oleks teinud teistele halba. Lõbumajades käies kohtas ta naisi, kes polnud temast huvitatud ja ta ei sundinud end neile peale, kuigi oleks võinud. Ta suhtus oma orja kui sõpra ega kohelnud teda halvasti. Ta oli suure südamega, kuigi ta ise seda ei uskunud. Tagasi Egiptusesse reisides ravis ta Snürnas inimesi tasuta, pani rohkem rõhku vaestele. Haiget saades ei lasknud ta pead kunagi päris norgu, kuigi ta kaotas usu Jumalatesse ning ei uskunud enam armastust, suutis ta end alati jalule ajada.
Kaptah oli mees, kes ei käinud koolis, oli olnud terve oma elu ori. Sellest hoolimata oli ta väga tark ning ustav. Kõikidest proovikividest hoolimata, mida ta pidi koos Sinuhega läbi elama, ei pööranud ta kunagi oma peremehele selga ega jooksnud ära. Sinuhe andis talle mitu korda võimaluse lahkuda, aga Kaptah ei teinud seda, sest ta oli ustav ja hoolis väga oma peremehest. Tal oli probleeme oma kelle hammaste taga hoidmisega ja mõnikord ta unustas, kes ta on. Tihti pidas ta ennast üleval väga ülbelt ja valetamine oli tema jaoks kerge. Kui ta oma peremehe tagant varastas , varastas ta alati nii, et ei teeks sellega oma käskijale halba.
Minea oli kindlameelne naine ega andnud alla isegi siis, kui ta väga soovis. Ta oli andnud lubaduse oma jumalale, et ta ei puutu kunagi mehesse. Isegi siis kui ta Sinuhesse armus ei murdnud ta oma lubadust . Samuti oli ta väga elav ja kirglik naine. Ta armastas tantsida härgade ees ning ka kaugel kodumaast ei unustanud ta seda.

5. Teose stiil

Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Realism kui kunstiline võte või lähenemisviis on vanem kui kirjandusvool . Realism kui kirjandusvool (ka kriitiline realism) kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust . 8
Teoses esineb realismile omaseid tundemärke. Raamatus pole ülistamist ning kirjapandu on väga reaalne. Autor on loobunud väljamõeldistest ning kirjutas tegelikkusest.
„Mina, Sinuhe, Senmuti poeg, olen oma vanaduses ja pettumuse päevadel siiski valest tüdinenud. Nõnda kirjutan ma ainult iseenese pärast ja kirjutan ainult seda, mida olen oma silmaga näinud ja kuuldu põhjal tõeks tean,“9 nii on autor kirjutanud ühe lõigu raamatust. Puuduvad ilustused ning liialdused.

6. Oma arvamus

“Sinuhe” oli kaasahaarav lugu mehest, kes nägi ja koges palju. Raamat köitis mind igas mõttes, selles oli armastust, salapära, uskumatuid lugusid ning tükike ajalugu. Teoses olid väga head kujundlikud näited ning väga detailselt kirjeldatud olukorrad. Puudus üleliigne ilustamine ning kirjeldused olid väga reaalsed .
„Sest et mina, Sinuhe olen inimene, ja olen inimesena elanud igas inimeses, kes on olnud enne mind, ja inimesena elan ma igas inimeses, kes tuleb pärast mind. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ja tema mures ja hirmus elan ma, headuses ja kurjuses, õoguses ja ülekohtus, nõrkuses ja tugevuses. Kui inimene jään ma inimeses elama igavesti ja ei vaja seepärast oma hauda ohvreid ja oma nimele surematust. Selle kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes ta elas üksidlasena kõik oma päevad.“ 10 See lõik jäi mulle kogu raamatust kõige eredamalt meelde, selle lõiguga näitas autor Sinuhet kui väga lihtsat ja inimlikku inimest, kes ei erine tänapäeva inimestest.

7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga

Raamatus oli toodud näiteid selle kohta, kuidas üks suur riik vähehaaval kaotas oma võimsuse. Teatavasti juhtus nii ka suure Rooma riigiga. Tänapäeval on samuti riikide vahelised suhted muutunud keerulistemaks. Põhja-Korea ning Lõuna-Korea on siin kohal hea näide, sest riigid paiknevad kõrvuti, olles naabrid, kuid nende kahe riigi läbisaamine pole sugugi kiita. Teoses oli Egiptuses oma naaberriikidest üle ning nõudis neilt makse, mille peale teised riigid hakkasid ennast alaväärsetena tundma ning lõpuks sõdisid selle vastu. Smürna tundis end ilma Egiptuseta ka piisavalt tugevana, kuigi tegelikult riigid täiustasid üksteist.
Samuti võis leida raamatust märke sellest, et üks mees riiki juhtida ei suuda. Teoses valitses Egiptust noor vaarao, kes vana Jumala asemel hakkas kummardama uut Jumalat. Tema Jumal rõhus rahule ning aususele. Kindla uskumusega oma Jumala vastu kaotas vaarao oma autoriteedi inimeste silmis . Tänapäeval kutsutakse selliseid riike, kus üks mees oma uskumusi peale surub diktatuurideks ning Saksamaa ning Nõukogude aegne Venemaa on ehtsad näited, et diktatuur nii suures haardes ei toimi.
Seostades teost mõne teise autori teosega tuleb meelde koheselt Antoine de Saint-Exupéry “Väike Prints ”. Selles teoses läks Väike Prints oma koduplaneedilt teistele planeetidele. Ta kohtas väga erinevaid inimesi ja loomi. Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel.
"Kus on inimesed?" jätkas lõpuks väike prints pärimist. "Kõrbes ollakse nagu väga üksi..." "Üksi ollakse ka inimeste juures," ütles madu ,“11 nii kirjutab Antoine de Saint-Exupéry oma teoses “Väike Prints”. Leian siit kirjutatust sarnasust selle kohta, kuidas tundis end Sinuhe, tundus, nagu tundis ka tema end inimeste seas tihti väga üksikuna. Nagu vaarao oli talle nimeks pannud , Sinuhe, tema kes on üksildane.

Kokkuvõte

Töö koostamiseks uurida Mika Waltari kohta oli väga huvitav. Varem ma ei teadnudki, et põhjanaabritel on olnud kirjanik, kes on kirjutanud suurepärase teose. Samuti oli imekspandav , et Mika Waltarit pole mitte alati hinnatud oma kodumaal nii, nagu ta seda väärinud oleks. Väga märkimisväärne on see, et paljudest teostest või teoste põhjal on tehtud filme.
„Sinuhe“ köidab kindlasti ajaloohuvilisi. Raamatus räägitakse nii elu- olust kui ka Jumalatest. Sel ajal olid Jumalad eriti au sees. Samuti pole teoses liigseid ilustusi ning sisu on antud edasi detailselt.

Kasutatud kirjandus

Kirjalikud allikad
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
2. http://www.kirjasto.sci.fi/mwaltari.ht m
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
4. http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=152
5. http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=152
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
8. http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29
9.M.Waltari. 2009. Sinuhe. Tallinn: Varrak . Lk 8.
10.M.Waltari. 2009. Sinuhe. Tallinn: Varrak. Lk 743
11. http://www.odaha.com/antoine-de-saint-exupery/maly-princ/vaike-prints
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
2 http://www.kirjasto.sci.fi/mwaltari.ht m
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
4 http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=152
5 http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=152
6 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
8 http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29
9 M.Waltari. 2009. Sinuhe. Tallinn: Varrak. Lk 8.
10 M.Waltari. 2009. Sinuhe. Tallinn: Varrak. Lk 743
11 http://www.odaha.com/antoine-de-saint-exupery/maly-princ/vaike-prints
14