Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu.
näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisidet tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Õppematerjalides saab graafikat kasutada nii informatsiooni edastajana kui ka kujunduselementidena ehk tähelepanu
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
meestest USA-s 2. Arkofoobia e. kõrgusekartus on samuti väga levinud ja on ka põhjuseks mõneks agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult
meestest USA-s 2. Arkofoobia e. kõrgusekartus on samuti väga levinud ja on ka põhjuseks mõneks agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult
See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud: · Loogiline tehisintellekt. · Otsing. · Mustrite avastamine. · Teadmiste esitus. · Järeldamine. · Terve mõistuse teadmised ja arutlemine. · Kogemusest õppimine. · Plaanimine. (Tehisintellekt 2011) Virtuaalreaalsus on riistvaralisi ja tarkvaralisi vahendeid kasutades loodud simuleeritud keskkond. Mõne rakenduse kasutajaliides võimaldab programmidega paremat suhtlemist sihtotstarbelise riietuse abil, nagu müts, kiiver, prillid, kindad, jalanõud, relvad ja juhtimisvahendid, mida saab arvutiga ühendada. Nii saab koolitada sõjaväelasi, kunstnikud saavad luua teoseid ning arhitektid püstitada suhteliselt kiiresti ja odavalt ehitiste makette. 11
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
................................................. 9 2.2 Aju kujutluspildid................................................................................................................... 10 2.3 Aju virtuaalne reaalsus ........................................................................................................... 12 2.4 Aju kaks reaalsust................................................................................................................... 13 2.5 Teadvus on virtuaalreaalsus? .................................................................................................. 14 2.6 Inimese ärkvel olek ................................................................................................................ 16 2.7 Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles .................................................................................. 16 2.8 Arvuti versus aju ..............................................................................................
annaabi.ee 
