Virtuaalilm/virtuaalkeskkond – Keskkond, millel näivad olevat mõned millegi muu tunnusomadused ja milles osalejad tajuvad end interaktiivsete osadena. MÄRKUS 1. Iga osaleja peab tajuma vähemalt kolmemõõtmelist maailma. MÄRKUS 2. Mitme osalejaga virtuaalmaailmas peavad osalejad suutma tajuda oma vastavaid sümboleid. MÄRKUS 3. Virtuaalmaailmades saavad osalejad olla interaktsioonis spetsialiseeritud välisseadmete, nt andmekinnaste ja visiirkuvarite abil. Virtuaalreaalsus – Virtuaalilmas osaleja tajumused ja kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik
näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisidet tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Õppematerjalides saab graafikat kasutada nii informatsiooni edastajana kui ka kujunduselementidena ehk tähelepanu
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
meestest USA-s 2. Arkofoobia e. kõrgusekartus on samuti väga levinud ja on ka põhjuseks mõneks agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult
meestest USA-s 2. Arkofoobia e. kõrgusekartus on samuti väga levinud ja on ka põhjuseks mõneks agorafoobiaks (nt. lennata lennukis akrofoobia pärast)Ebanormaalse kõrgusekartusega inimeste hulk elanikkonnas jääb kahe ja viie protsendi vahele, nende seas on naisi poole rohkem kui mehi. Seda ravitakse vähehaaval, lastes inimesel erinevate kõrgustega harjuda, neid tunnetada, ja mitte karta. Levinumaks raviks on virtuaalreaalsus, kus inimesele pole tegelikult mingit ohtu kukkuda vms. 3. Kalustrofoobia e. haiguslik hirm kinniste väikeste ruumide ees. Klaustrofoobiat võivad esile kutsuda erinevad paigad ja olukorrad, näiteks ülerahvastatud liftid, maa-alused tunnelid, akendeta ruumid ja isegi liiga kitsad rõivad. 4. Nekrofoobia e. hirm surnute või surevate elusolendite ees. Paljud sellest kannatavad isikud, kardavad isegi rääkida surmast. Nad kardavad mitte ainult
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
.................................................. 9 2.2 Aju kujutluspildid................................................................................................................... 10 2.3 Aju virtuaalne reaalsus ........................................................................................................... 12 2.4 Aju kaks reaalsust................................................................................................................... 13 2.5 Teadvus on virtuaalreaalsus? .................................................................................................. 14 2.6 Inimese ärkvel olek ................................................................................................................ 16 2.7 Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles .................................................................................. 16 2.8 Arvuti versus aju ...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
