Tartu Forseliuse Gümnaasium Verevi järv Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist),
kena ja rahuliku näo. Kiviviske kaugusel asuv Saadjärv on populaarne nii purjetajate, sukeldujate kui ka lihtsalt suvitajate hulgas.Järvele on võimalik pääseda otse motelli juurest kulgevat jõge mööda kas paadi või vesirattaga. Tule ja tutvu kõigega kohapeal! http://www.aksimotell.ee/ · VE RE VI M OT E L L Maalilises LõunaEesti männimetsas asub Verevi Motell, kus Teile pakutakse sõbralikku teenindust, hubast majutust Taskukohaste hindadega. Verevi motellis on 12+1 tuba , kus on võimalik majutada 14 kohalistes mugavates tubades. Teie kasutuses on dussiruum, WC, TV, levib tasuta Wifi, pool maja on varustatud õhk soojuspumpadega, mis talvel soojendavad ja suvel jahutavad. http://verevi.ee/majutus/ Tänan kuulamat
01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "Kuldrannake", mille kirjutas helilooja Aleksander Lätte
LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4
Tammina, volikogu esimeheks sai P.Uibo. Volikogu püsis ametis kõigest aasta ja suutis selle ajaga vaid siitkandi riigimaad saada alevivalitsuse kontrolli alla. Selle volikogu ajal said ka Elva tänavad endale nimetused. Kruntide väljajagamisel tekkisid tühised arusaamatused ja volikogu astus tagasi (1928.a.kevadel). Uue volikogu esimeheks sai P. Martinov, alevivanem oli nüüdsest P. Uibo. Selle volikogu ja valitsuse suuremaks ettevõtmiseks oli ujulahoone ehitamine Verevi järve idakaldale (1929.a. kevadel), mille jaoks võeti kuni 5000 krooni laenu. Jätkati alevi planeerimist ja alevimaade laiendamist. Tehti laenu ka spordiplatsi rajamiseks. 3 Elva ujula 1934.aastal Uutel valimistel 1929. lõpus suurendati volinike arvu 1 võrra (16-le). Volikogu valis alevivanemaks N. Lelle, volikogu esimeheks sai Kr. Leesik. See alevivalitsus sai enda kätte
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Waide Motell Koostaja: Marge Kõks 1.05-31.08.2014 Sisukord Sissejuhatus Soovisin oma praktikat teha kohas, mis asub võimalikult kodu ligidal. Lähtusin eeskätt ka sellest, et oleks mitmekülgne ja saaks täidetud kõik punktid, mis praktikalepingus antud. Avaldusi saatsin mitemetesse kohtadesse, k.a Elva Verevi Motelli, kust ka sain positiivse vastuse. Waide Motelli valisin seetõttu, et sain praktika täitmist alstada varem. Praktikakoha saamiseks helistasin Waidesse ja hiljem saatsin oma CV (vt. lisa 4). Isiklikeks eesmärkideks oli mul saavutada kõik oskused, mis vajalikud turismiteeninduses, kuna sel alal mul kogemusi pole. Esialgseid plaane, kuidas neid püstitatud eesmärke täita, polnud. Kõik saavutused tulid töökäigus. Igal korral sai asi selgemaks. Ettevõtte üks suurimaid plusse on
vaatlusposti nullpunkti (13.09.1939) ja a s (km) kõrgeim 373 cm üle nulli (06.05.1867). (km²) Emajõgi 236 9740 100 Pedja (koos 237 2710 122 Pedega) Verevi pkr 360 18,8 9 Sangla pkr 361 36,2 10 Kavilda jõgi 362 73 26 Teimla pkr 364 8,6 6 Elva jõgi 365 456 72 Karisto oja 389 3,4 6
Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40
elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi). Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40. Keemiline hapnikutarve - mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1
Maitsestamiseks segatakse hulka sidrunikoort ning õuna- või muud mahla, keedetakse ca 30 min, kuni moos paks. 7) Kontpuud (Cornus) Verev kontpuu(põlisliik) ja Siberi kontpuu. Lehed on laiad, lopsakad ja terveservalised.. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud. Kuivatatud ja röstitud marju on kasutatud koduses majapidamises kohvi aseainena. 8. Kukerpuu (Berberis vulgaris) Kasvab looduslikult Põhiliselt Põhja-ja Lääne Eestis. Lehed tillukesed ja kitsad, asuvas okstel kimpudena. Lehtede kõrval on küünepikkused nõelteravad astlad. Vanematel
(Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 40. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 41. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust.
ajal, kõige vähem 1920. aastatel (26,5%). Võrreldes Nõukogude ajaga ei ole omasõna struktuuriga nimede hulk 1990. aastatel oluliselt vähenenud, moodustades praegu 56,9% kõigist nimedest. Erinevalt registrisse kantavaist ärinimedest, mille hulgas on suur osa tähenduseta suvanimedel, on ettevõtte nimeks valdavalt kas isikunimi (nt Margo kohvik, Mati kohvik, Mihkli hotell, Peedu hotell, Carlos kohvik, kohvik Willu, baar Agnes, Anna, kohvik Anne-Mari), kohanimi (nt Verevi baar, Verevi motell, Võhandu trahter), eestikeelne või võõrkeelne sõna või sõnaühend (nt Hotell Säde, Issi Baar, Isu Tuba, Iva restoran, Kaja motell, Kapteni Kõrts, Kapteni Villa, Karu baar, Kass restoran, Kastan baar. Tähenduseta suvanimede osakaal oli ettevõttenimede hulgas väike. Ettevõttenimede andmisel mängivad rolli kaks vastandlikku tendentsi: ühelt poolt rahvusvahelistumine, soov nimetada oma ettevõtet rahvusvahelise
93385527.029863 28295 Lohusuu vald 32589 5900919-1Venevere 59.01385826.708558 32589 Laekvere vald 32590 5900920-1Venevere 59.01401726.708184 32590 Laekvere vald 38009 Venlo piiri 51.3399996.1899991 38009 24867 8600793-1Veretino 57.79752527.497553 24867 Meremäe vald 31497 8600792-1Veretino 57.79760627.497528 31497 Meremäe vald 23101 7801097-1Verevi 58.37171126.151452 23101 Verevi Rannu vald 23102 7801098-1Verevi 58.37214726.151413 23102 Verevi Rannu vald 130990 7801241-1Verevi 58.37168826.152542 130990 Verevi Rannu vald 20748 7801096-1Verevi küla58.37682926.189114 20748 Verevi Rannu vald 26567 5900921-1Vergi 59.59901426.083072 26567 Vihula vald 80798 5900922-1Vergi 59.59898126.082903 80798 Vihula vald 80805 5900924-1Vergi tee 59.57611125.970602 80805 Vihula vald
väikesed. Enamasti vahetub vesi 2–4 korda aastas, umbjärvedes aga 3–5 aasta tagant. Iga-aastane veetaseme kõikumine on 0,5–0,7 m, veerikastel ja veevaestel aastatel on veetaseme muutus 1–2 m. Eesti järvedes seguneb vesi täielikult kaks korda aastas (selliseid järvi nimetatakse dimiktilisteks). Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on 4 ºC. Mõnes järves (näiteks Verevi järves) vesi kevaditi ei segune, vaid seguneb ainult sügiseti, kuid nii ei ole see igal aastal. Suvel võib veesamba temperatuur olla kihiti vägagi erinev. Suurtes ja madalates tuultele avatud järvedes (näiteks Peipsis, Võrtsjärves, Ülemistes, Vagulas, Ermistus) on veetemperatuur suhteliselt ühtlane. Kihistunud väikejärvedes on pinna- ja põhjakihtide temperatuuride erinevus tihti 15– 20 kraadi
annaabi.ee 
