Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee
Rannikutüübid Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lään...
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava
rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab rannale paeklibu ja kruusa või liiva. Liivarand Kliburand Möllirannad · Lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides osaliselt mudaga kaetud savisetted · Sageli levivad seal ulatuslikud rannaroostikud Roostik Maasäär ja laguun · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega. Kura maasäär Läänemere rannikutüübid Läänemere areng · Balti jääpaisjärv · Joldiameri · Antsülusjärv · Litoriinameri · Limneameri Luited Sakala kõrgustikul
vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi. Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9% Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud. Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all
geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud)
temperatuurierinevustest. ● Liikumise seaduspärasus: (põhjustatud Maa pöörlemisest) Põhjapoolkeral päripäeva lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks ● Külm hoovus- külm õhk jahtub, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks Rannikud ● Rannik on ala, kus nii maismaal kui veekogu põhjas ilmneb lainetuse mõju. Rannikutüübid Järskrannikud ● Fjordrannik ● Skäärrannik ● Riasrannik ● Dalmaatsiarannik ● Pankrannik Laugrannikud ● Laidrannik ● Maasäärtega luiterannik ● Deltarannik ● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest
31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m.Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8- 10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes.
silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega
4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on
puisraba- lageraba. Soo areng- madalsoo, siirdesoo, raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood, ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi). Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Läänemeri- riimveeline (keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on ¼ maailmamere soolsusest). Taolisi riimveelisis veekogusi on vähe, läänemeri neist suurim. Vähe liike on kohastunud eluks taolistes tingimusteks. Kohastunud liigid tunnevad end hästi- konkurentsi on vähe. Liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemeri on hetkel maailma üks reostatumaid veekogusid, kuna seda ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. Tundlikkus tuleneb ka läänemere noorusest-
jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud. Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest. Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse. Tagajärjed: randade arengus ühekordselt toimuvad muutused on nii suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu
3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb:
sissevool Põhjamerest vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga keskkonnaprobleemid. -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed. Mõned Norra fjordid: Fjord Pikkus (km) Sügavus (m) Sogna fjord 185 1245 Hardangeri fjord 183 661 Nordfjord 110 565 Ofotfjorden 78 554 ((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.)) Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte toimel.
annaabi.ee 
