BHT7 5 mg O2/L l 21 km v 0,7 m/s e 2,71828 tehte jargi peab olema meetrites, kuid siis tuleb ilgelt suur arv ja vastu on 0 vastus peab olema ala 6,24.. Veepeegli pindala 6,5 km2 J'rve toiteala 30 km2 haritav maa 75 % 22,5 km2 vaga intensiivselt kasu 20 % 450 ha kompleksviljelusega 80 % 1800 ha Looduslikud k]lvikud 7,5 ha mineraalmaa metsad 80 % 1800 ha madalsood 20 % 450 ha Toitainete arakanne haritavalt maalt vaga intesiivne fosfor 0,44 kg/ha aastas 198 kg lammastik 27 kg/ha aastas 12150 kg kompleksmaaviljelusega ala fosfor 0,24 kg/ha aastas 432 kg lammastik 20 kg/ha aastas 36000 kg arakanne looduslikult mineraalmaa metsad
Haritav maa (ha) 5250 Väga intensiivne põllumajandustootmine (ha) 1050 Toitaine Kg/ha Kg P 0.44 462 N 27 28350 Kompleksviljelusega ala (ha) 4200 Toitaine Kg/ha Kg P 0.24 1008 N 20 84000 Looduslik maa (ha) 1750 Kuiva mineraalmaa domineerimisega mets (ha) 1400 Toitaine Kg/ha Kg P 1.5 2100 N 0.06 84 Madalsoo, siirdesoo (ha) 350 Toitaine Kg/ha Kg P 0.11 38.5 N 5.2 1820 Valgla (km2) 70 Järve pindala (km2) 7 Järvepeeglile langeb sademeid Järve pindala (m2) 7000000
1. 4.2. 4 5 6 7 Fosfor Lämmastik Väga intentsiivne põllumajandustootmine 297 18225 Kompleksmaaviljelusega ala 648 54000 Kokku haritud maa 945 72225 Mineraalmaa 54 1350 Soo 51,75 1125 Kokku kõvikud 105,75 2475 Sademed 87,5 1750 Reovesi 18921,6 75686,4 Elanikud 12,775 109,5 Koormusallikas Koormus P Osakaal Koormus N
80m aleuroliit kohati kaetud katte saviliiva või liivaga. Aastane keskmine Sood:Valdavalt märg Maa Mullastiku Lähim paljand: Piusa Rohkem tuulekiirus: 34 m/s mineraalmaa, vaid Kaitsealad: võhandu stikul valdkonnad: LE ürgoru jõe ürgorg kodukoht mõningad sood Karstialad: Ülemdevon ine Pseudoleetunud ja maastikukaitseala
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad
Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood. 22. Soode teke mineraalmaade soostumisel Eestis on soo tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel mineraalmaa soostumisel. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil: Nõgudes toimub veega küllastunud mulla gleistumine. Tekib vettpidav gleihorisont ning soostumine järgib skeemi: madal-, siirde- ja kõrgsoo. Maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega
nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele,
soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e
Kulutusnõod on ovaalse põhijoonisega enam-vähem suletud nõod, mida jääon liikudes süvendanud. Kulutusvagumused on pikemad ja avatud otstega orulaadsed jääpoolt kulutatud pinnavormid. Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks
Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllumaad, ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobib kõige paremini põldheinte
Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna
kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest.
silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid Eestis on erinevas arengujärgus soid: · madalsoid, · siirdesoid ja · rabasid.
Samas näitab see aga tema visadust ja võimet kasvada väga kehvades oludes. Puudest suudavad sellistes oludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask ( kasvavad vaid põlvepikkuseks ). Sellised kääbuspuud meenutavad bonsaisid. Jaapani turistid olevat kunagi imestanud, kes küll nii suure pargi hooldamisega toime tuleb. ( wher2go, 2017 ). Kõrgemad männid ja kaskede rohkus rabas viitavad parematele kasvutingimustele: sissetulev oja, kust lisandub toitaineid, kuivenduskraav, mineraalmaa lähedus jne. “ Kui liikluses kehtib reegel, et punane tuli keelab ja roheline lubab, siis rabas on vastupidi: rohelist värvi turbasamblad kasvavad vesisemates kasvukohtades ning neile astudes leiate end üsna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla väga ettevaatlik. ” ( Kristian, 2011, lk 42 ). Taim, kellele rabas liikudes alati võib toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid
uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid), kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata- taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana- suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Mineraalmaaline teke: jääjärvetasandikel soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed (Peipsi ja võrtsjärve madaliku
PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata. Soostiku suurima Puhatu soo ümber on lisaks veel vähemalt 30 sood (Näiteks Agusalus sood, Laukasoo, Anisoo, Krivasoo, Mustaladva, Talutaga ja Oru sood). Soostiku põhjaosas on suuremad rabamassiivid, lõunaosa on liigendatud kriivadega. Puhatu piires asuvast 238
viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis. Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga
Nooremal, kirdelaamal on ülekaalus lage älveraba (Reier ja Kukk, 2000). Soo toitub põhiliselt sademetest. Kuivenduskraavide võrk on osaliselt kinni kasvanud, seetõttu on vee äravool aeglane. Siiski alandavad vanad kraavid raba veetaset, põhjustades puurinde tihenemist. Raba hüdroloogilise seisundi parandamiseks tuleks olemasolevad kuivenduskraavid täielikult sulgeda (Reier ja Kukk, 2000). Rabade taimestik on tavaliselt liigirikkam rabasaartel ja servaaladel. Mineraalmaa-saari Piiumetsas ei ole ja enamik liike lisandubki raba servaaladelt. Just servaaladelt võib leida laane- ja salumetsale iseloomulike liike (Reier ja Kukk, 2000). Kaitsealustest taimeliikidest leiduvad Piiumetsa servaaladel tavalisematest käpalistest kuradi- sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000).
Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad Kolgi, Pendi, Poka, Soosaare, Tääksi, Tässi ja Unakvere sood. Soostiku suurim soo on Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik). Soostiku lõunaosa on järvetekkeline, ülejäänud sooalad tekkisid mineraalmaa soostumisel. Madalsooalad saavad vett põhja- ja valgveest ning kevadeti ja sügiseti lisanduvast Põltsamaa ja Navesti jõe tulvaveest. Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere soos on valdav puisraba, Kolgi, Pendi ja Tääksi soos on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16
moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest.
* madal temperatuur (2...7o) jahedam * lühem vegetatsiooniperiood * raskemalt haritavad (puudulik kandevõime). 15. Kuidas tekkib soo? Soode tekkimise põhjuseks on liigniikuse poolt tekitaud hapnikuvaene keskkond, kus hapniku puuduliku juurdepääsu tõttu surnu taimejäänused aeglaselt lagunevad. See on turvastumine, mille tagajärjel tekib turbakiht. Sooks nim maastiku seda osa, mille looduslikus seisundis on vähemalt 30 cm tüsedune turbakiht.Soo tekib veekogude kinnikasvamise või mineraalmaa soostumise tagajärjel. Veekogu kasvab kinni timedega kas veekogu põhjast või veekogu pinnalt. Mineraalmaa soostub alalise liigniiskuse tagajärjel. Kõik tegurid mis soosdustavad liigniikuse tekkimist(mulla halb veeläbilaskvus, äravoolu takistav maapinna reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille
Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed 4 pinnavormid. Kulutusnõod on suhteliselt suurte mõõtmetega suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää liikumisel süvendas ja silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.
· Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. · Ligi 1200 järve seas on ülekaalus mandrijää poolt kujundatud nõgudes asuvad järved. Enamik Eesti järvi on rohketoidulised ja kasvavad pikkamööda kinni. · Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt. · Soode all on ligi ¼ Eesti pindalast, sood on tekkinud nii mineraalmaa soostumise kui ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed, sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets.
pindmine kiht). * Alvar loopealsed niidud. Levinud Lääne-Eestis. Paepealsed. * Puisniit väga liigirikkad niidud. Väga erinevad liigid saavad seal elada. Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketoiteliste järvede kinnikasvamisest või liigniiske mineraalmaa soostumisest. -) Madalsoo siirdesoo (taimestik on mitmekesine. Madalates kohtades madalsoo taimed, mätaste peal rabataimed) raba ehk kõrgsoo. Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu. Rabad on olulised mageveehoidlad. Märgalad on ,,maa kopsud". Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas. Bioindikatsioon * Bioindikatsioon on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi
3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. 7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid Soo areng Eestis on erinevas arengujärgus soid: · madalsoid, · siirdesoid ja · rabasid.
merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Suurimad järved-Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi Kaspia meri, Baikal, Tanganjika. -Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus. -Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub
Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t.
Põhja ja Eestis olid männikud sarnased tänapäeva loomännikutele, domineeris leesikas, oli ka samblaid ja samblikke. Hakkas suurenema männi osatähtsus, iseloomulikuks on kuuse peaaegu täielik puudumine metsade koosseisus, suure tähtsusega olid ka kaasikud. Nende levik oli seotud madalamate ja niiskemate aladega, levisid jõgede ja järvede madalikel, isegi Ida - Eestis. Perioodi teisel poolel muutus kliima niiskemaks, hakkasid tekkima sood; soostuma hakkas mineraalmaa ja väiksemad veekogud kasvasid kinni. Levisid lubjalembelised tarnad ja teised lõikeheinalised. Põõsarinde moodustas sookask. Boreaalse kliimaperioodi lõpupoole hakkas välja kujunema lammimetsa tüüp, mille koosseisus omas esialgu kõige suuremat tähtsust sanglepp. Atlantilisel kliimaperioodil 6000 kuni 3000 aastat e.Kr. oli kliima tunduvalt niiskem ja soojem kui praegu. Siis oli kõige soojem kliimastaadium, mis Eesti alal olnud on. Algas intensiivne rabastumine
Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale
Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk · 300 km3/a siirdatakse vett mujale
"Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi" ning 17. juunil 1997. a. kanti Nigula looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja. Alates 1979. aastast on Nigula Looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus. 2. Asukoht. Nigula looduskaitseala suurus on 4656 ha, millest 2342 ha hõlmab Nigula soostik, mis jaguneb lääne-, ida- ning kirdemassiiviks, mis on eraldatud siirdesoo ribade ja mineraalmaa saartega. . Looduskaitseala asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna lõunaosas, Häädemeeste (4043,5 ha) ja Tali (612,3 ha) vallas, umbes 10 kilomeetri kaugusel Liivi lahest. Kaitseala pindala on 4657 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Nigula looduskaitseala on loodud soostiku ja seda ümbritsevate metsade säilitamiseks looduslikus olekus ning looduslike elukoosluste dünaamika uurimiseks, tagades protsesside loodusliku kulgemise
soode arv on ca 2,7 milj.) Soode teke Soostumine liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, mille puhul orgaanilist ainet sisaldavad kihid turvastuvad. ·Veekogu kinnikasvamine e. mültumine limnogeenne protsess: mõjutavad pinnamood, veekogu sügavus, veetaseme muutumine, taimestik, toitainete sissekanne. ·Mineraalmaa soostumine terigeenne protsess: mõjutavad kliima (sademeid rohkem kui aurub), nõgus pinnamood, vettpidava kihi olemasolu, pealevalguvad pinnaveed. Kiirendavad metsa maharaiumine, äravoolu vähenemine, põhjaveetaseme tõus. ·Rannikulaguunide kinnikasvamine talssogeenne protsess: analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad
·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores
4,7% eesti kogupindalast. Ainult 8,7% järvede kogupindalast ja 4,7% mahust moodustavad väikejärved. Väikejärvede jaotus ebaühtlane ning genees erinev. Sood. Liigniisked alad. Eestis soode tekkimiseks väga head tingimused. Sademete hulk aastas ~2x suurem kui aurumine. Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa org ainet lagunemata ning ladestub turbana. Põhilised soostumisviisid: Mineraalmaa soostumine (telmaatiline soostumine). Veekogu kinnikasvamine (limnogeensed sood). Eestis 1/3 järvelise päritoluga. Järvede kinnikasvamine : 1)põhjast 2)pinnalt(õõtsik) Turba teke hakkab tavaliselt nõo madalamast osast, ja sellega kaasneb taimestiku liigirikkuse ja tiheduse vähenemine. Tekkivad turbasambla mättad, mis laienevad ja liituvad soo arenedes. Älved tekkivad vee kogunemisel soo pinna lohkudesse, älvete lainememisel tekkivad laukad.
kliimavaldkond). Aasta keskmine õhutemperatuur on +4,5º kuni +5ºC, juulis +16,6º ja veebruaris 6,6ºC. Sademeid langeb keskmiselt 670 mm aastas (Allilender, 2000). Pinnamood selles piirkonnas on tasane, absoluutkõrgus on valdavalt 20-35 m ü.m.p. Tasane reljeef ei soodusta pinnavee äravoolu, põhjustades soostumist ja jõgede üleujutusi. Rahvuspargi kõrgeim punkt (39 m ü.m.p) asub selle idaosas luiteahelikul. Soomassiivide vahele jääva mineraalmaa-ala absoluutkõrgus on enamasti 20-25 m vahemikus. Rabade pealispinna absoluutkõrgus on mõnevõrra suurem: Kuresoo 26-29 m, Ördi raba 26-28 m, Kikepera 25-28 m ja Valgeraba 25-28 m (Kink, 1996). Mullastiku poolest kuulub Soomaa kamar-, glei- ja lammimuldade (settealade) Lääne-Eesti valdkonda, mis jaguneb omakorda kaheks allvaldkonnaks (Lillema, 1958): · gleistunud kamar-leet-, kamar-glei- ja lammimullad; · gleistunud kamar-, leet-, kamar-glei- ja lammimullad ning rabamullad
Et suurvesi kestab lühemat aega, ei jõua vesi maasse imbuda ning põhjavesi saab vähem täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Sõltuvalt valgala iseloomust mõju äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Dr. K. Hommiku uurimuste põhjal võib võsastunud mineraalmaa intensiivsel kuivendamisel ja ülesharimisel kevadsuurvee tipp suureneda kuni kaks korda. Võsastunud mineraalmuldade kuivendamine kogu vesikonnas vähendab aastakeskmist äravoolu (ülesharimine suurendab aurumist ligikaudu 100 mm võrra aastas). Intensiivselt kuivendatud madalsoode kaasneb põhjavee juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas – Hommik, 1985). 37. Jääksoo traditsioonilised kasutusvariandid on: 1
· Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. Fenoolid. · Raba koosneb mikrovormidest, mis vahelduvad enam-vähem regulaarselt ja pakuvad erinevaid kasvutingimusti: mättad jne. · Nigula raba älvestikud ja laugastikud. Lageraba Nigulas on kujunenud põlegu tagajärjel. · Puisraba igas vanuses puid. Põlegu ohvriks pole langenud · Nõmmraba · Mineraalmaa soostumine pärast põleguid liivald (nõrgkivil) arenevad sood (rannavallide vahel Läänemaa Suursoos). Soode loodusväärtused · Süsiniku eemaldaja atmosfäärist · Veemahuti ja vee puhastaja · Spetsialiseerunud elustik Soode elustikku iseloomustab: · Kohastumused elupiagale seega kui satub ohtu elupaik on ka vastavad liigid ohustatud · Kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus või omastatava vee puudumine,
jooksul tehtud ei ole Selisoo puhul tegemist ka looduslikus seisundis oleva sooga. Kuivendamiste ja turba tootmisega on sood oluliselt muudetud, mille tõttu on tema põhja-, ida- ja lõunaosas toimunud metsastumine (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Rajatud kuivendusvõrk toimib tänapäevani edukalt (Kalm, Kohv 2009: 51). Töös olevatest proovidest üks osa on pärit Eesti suurimast soostikust, Puhatu soostikust. Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm põhjustab looduskeskkonna leeliselist saastumist
mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Sookail (Ledum palustre L.) [palústre] Palustris soos kasvav. Rahvapäraste nimedega porss, porst, rabakaerad, rosmariin, sookaislad, sootubak, unerohi jne. Sookail kasvab harilikult 30-60 cm kõrguse tihedasti hargneva põõsana, kuid võib harv kasvada isegi üle 1 m kõrguseks. Levinud kogu Eestis rabamännikutes ja puisrabades, eriti lopsaka kasvuga mineraalmaa ja raba piirialadel okasmetsade all. Üldlevik kogu maailma tundravööndi lõunaosa ja Euraasia metsatundra, Euroopas hajusalt. Tsoon II. 1762. Tunnused: Võrsed: noorelt tihedalt kaetud roostepruunide näärmekarvadega. Lehed: lineaalsed, 1...5 x 0,2...0,7 cm, allapoole käändunud terve leheservaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt tihedalt kaetud punakate näärmekarvadega, lühirootsulised. Õied: asuvad kännastena võrsete tippudes, 20-30 kaupa, õieraod 1..
annaabi.ee 
