lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult kui ka mõhnastikuna. Väike-Palknale on iseloomulikud suured järsunõlvalised mõhnad Liivikud Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. Tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes. Tasane, harvem lainjas. Mustamäe astang, mis on Nõmme liiviku osa.
Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi järvedest ning kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnastikud. Järvede ümber olnud jääpankade kohale moodustusid lohud ja orud. Pinnavormid Tegemist on Eesti ühe huvitavaima pinnavormide kompleksiga. Esindatud on liustikutekkelised pinnavormid, kus domineerivad moreenkünkad, sandurtasandikud ja fluvioglatsiaalsed mõhnad. Erinevalt teistest Eesti kõrgustikest Karulal peaaegu puudub aluspõhjaline tuum. Aluspõhja mõningane suhteline kõrgenemine (kuni 40 m) absoluutse kõrguseni ilmneb ainult seetõttu, et ida ja lääne poole jäävad sügavalt aluspõhja lõikunud orundid. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,
· mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7
Eesti suurimad suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m, aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik
Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred
pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik Äravooluorud paikneb palju järvi nt urvaste, kooraste otepää kõrgustikul, rõugjärved- haanja kõrgustikul Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena. • Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid. • Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima • Kliimatiliselt toimib 100-150m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate(novembri lõpust aprilli teise nädalani). • Mikroklimaatilised erinevused muust Eestist ja iseloomulik palju sademeid(üle 700mm/a). Mullastik Taimkate
Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist M On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast Moodustavad liitudes mõhnastikke. A A T E A D MÕHN U
ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis asub ligikaudu 40 järve · Seal asuval ainulaadsel Kaika kuplistikul on kuplite arv ruutkilomeetri kohta keskmiselt 23 Tuntud geograafilised objektid: · Karula rahvuspargis asub Karula kõrgutiku kõrgeim tipp-Rebasejärve Tornimägi (137 m) · Seal olevatest järvedest on suurim Ähijärv(176 ha) ja sügavaim Savijärv(18m)
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe
Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, mis võimaldab liustikust väljasulanud moreenil piklikuks pinnavormiks kuhjuda. Liustiku sulamisvesi tekitas palju kulutus- ja kuhjevorme. Oos pikk, kitsas, järsunõlvaline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast või veeristest ja võivad moodustada km pikkusi oosahelikke. Mõhnad koosnevad liivast ja kruusast. On liustikujõesetete pinnavormid. Kujunesid jääpankade vahel tühimikes ja seetõttu ümarad.
Eestis esineb kosmilise päritoluga aasta jooksul. kivimeid. 14. Viirsavi esineb kõige enam LõunaEesti 14. Põlevkivi on tekkinud varem kui liivakivi. kõrgustikel. 15. Settekivimid on kujunenud vahemikus 15. Pinnamoe peamine kujundaja on olnud devonist kuni kvaternaarini. mandrijää ja selle sulamisvesi. 16. Aluspõhja kivimikihid on lõuna suunas 16. Mõhnad on koosnevad kihilisest kaldu. moreenist. 17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul
Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel
Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme.
Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Karula kihelkonnas. Pindala on 12 300 ha. Eesti väikseim eksisteeriv kaitseala. Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.
servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3
* pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne) 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka, Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike keskne kõrgem osa). _ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast, liivsavist, savist või viirsavist. _ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest. 22. Mis on sandur
Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka. Linajärv , suuruselt teine, ehk Väike Viitna järv, on tunduvalt väiksem (4,2 ha),
3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne
madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud.
künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega ,,mõhnad") on põhiliselt kahesuguse kujuga -- ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu
Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide
sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse: kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse. Kudema siirduvad samasse paika, kus nad ise ilmale tulid. Algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on samal ajal silmatorkavalt paksud. Aprilli lõpus koeb emasloom kuni 12 cm sügavusse vette 670–4000 muna, mis kleepuvad kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Kullesed kooruvad 5–16 päeva pärast kudemist. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani on 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab 26–33 mm pikkuseks.
Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse Voored on ovalse põhikuju radikaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest. Limnoglatsiaalsed mõhnad on tekkinud jääjärvedes. Koosnevad rõhtkihilistest setetest Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid
Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega
ning inimtekkelised(aheraine, põlevkivituhk, prügi) . Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas . Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt
mida kannavad kohalikud elanikud. 6.Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele (2). 4 2.Loodus 2.1 Maastik Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis. Kõige iseloomulikumateks pinnavormideks Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid. Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi
Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa. 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused) Kõrvemaad iseloomustavad rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus. Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased. 1.3 Reljeef e pinnamood Kõrvemaal on mitmekesise pinnamoega metsade-, soode- ja järvederikas maastik. Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud. Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed. Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%).
selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel tekkinud vormistikud (mõhnad). Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. ALUSPÕHI Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad
Harju Vahe Eesti e. Viru Kagu Eesti e. Ugandi Kesk Eesti tasandik Vahe Eesti tasandik Lääne Eesti madalik Pärnu madalik P. Eesti madalik Alutaguse madalik Valgu nõgu Harju nõgu Võru orund Nimetus Kuju Tekkeviis Koostis I Mandrijäätekkelised Voored leivapätsikujulised Liustiku kuhjuv ja kulutav Lubjakivi, moreen tegevus Mõhnad ümarad Kujunesid jääpankade vahel Liivakivi, kruus Oosid Piklik Liustikujõe kuhje Kruus, ... Moreenitasandik Piklik/ümar Liustikujõe vana tee Moreen, liiv, kruus II Veetekkelised Vooluveetekkelised Sälkorg Põhjaerosioon Moreen, liivakivi
Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ning piknikku pidama. Rohkelt võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele ning seenelistele (RMK 2013 Aegviidu- ja Kõrvemaa puhkeala 2013). Joonis 1. Matkarada Kõrvemaal Joonis 2. Kõrvemaa kaart III. Looduslikud tingimused · Kõrvemaa on mitmekesise pinnamoega metsade- järvede- ja soodega maastikuala. Mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning välja on kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused (Pohla Kodumajutus 2013 Kõrvemaa 2013). · Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks
MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp)
(Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik) Jääsulamisvee -kulutusvorm (Urvaste ja Kooraste Otepää kõrgustikul Rõige Haanja äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel) Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e
Külgvaates on galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. 5.Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Galaktikate spektrite uurimine on näidanud, et tähtede liikumine nendes on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle; tähed liiguvad neis kaootiliselt, kusjuures vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude osas tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Varbspiraalsete (SB-tüüpi) galaktikate keskosa pöörleb kõva kehana (konstantse nurkkiirusega). Spiraalsetes galaktikates liiguvad tähed ümber galaktikatsentri spiraalharude, mõhnas
tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised
Huvipakkuvaima kompositsiooniga on Saare, korrastatuimad Kuremaa ja Luua park. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala
Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine 4.Vooremaa Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks
see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha
2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1
Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui
suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500- 700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11- 12 cm sügavusse vette 670- 4000 muna, mis kleepuvad 15- 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m 2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5- 16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale
Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes. Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood.
Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa). Moreentasandik- mandrijää kuhjeline pinnavorm, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasandik
· Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip,
SISSEJUHATUS Antud referaat keskendub autori valitud kõrbeloomale. Autori teemavaliku põhjuseks oli huvi antud looma vastu . Referaadi eesmärgiks on saada uut infot antud looma kohta ja kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis. 3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana
4 Otepää kõrgustiku paiknemine Eesti kaardil (EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). 2. PINNAMOOD Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena, ning mida tõendavad viis erinevat moreenikihti. Nendest viimane Devoni liivakivi on valdavalt punakaspruun. Paljudes kohtades esineb karbonaatset kollakaspruuni moreeni. Mõhnad koosnevad enamasti paeveerelisest kruusast (Arold 2005: 191). Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid, mis on settinud jääalustes tühimikes, jääpankadevahelistes järvedes või jõgedes (Arold 2005: 191). Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad moreenkõrgendikud ja moreenkattega
annaabi.ee 
