ühiskonnas tähtis roll, samamoodi nagu sõnavabadusel ja naiste valimisõigusel. Kuid ma arvan, et haritud täiskasvanu peaks tundma eri usundeid. Ta ei peagi omaks võtma ühtki usku, aga ta võiks teada mõnest. Tänapäeval, kui piirid on lahti ning infovahetus teiste maadega on kõrgelt arenenud, peame me minu arvates tundma teiste rahvaste kultuuri ja religiooni. See on viisaka suhtlemise alus. Hoolimata sellest, ei arva ma, et Eesti koolide õppekavades peaks olema religiooniõpetus. Ma arvan, et koolides võiks õpetada hoopis kultuuriajalugu, mille käigus räägitaks eri maade kirjandusest, muusikast, teatrist, aga ka religioonist. Ma usun, et nii saavutame me ühiskonnas märksa kõrgema harituse ja lugemuse. Gert
koolivorminõudeid ja juhatuse reegleid. Venemaal aga oli intsident, kus klassikaaslased lõid ja mõnitasid algkooli õpilast õpetaja nähes, kui ta oli keeldunud esimesel koolipäeval õigeusu teenistusel risti suudlemast. Ma kardan, et ühtne lahendus sellele probleemile jääbki leidmata. Religiooni tõttu on ajaloos nähtud nii palju verd, higi ja pisaraid, kuid ma leian et 21.sajandi ühiskond peaks juba suutma seda kõike rohkem vältida. Mulle meeldib, et koolides on religiooniõpetus. See aitab minu meelest palju paremini mõista teiste kultuuride ja religioonide esindajaid. Mõistmine aitab aga kaasa tolereerimisele ning austusele teiste vastu.
· Peatunnis õpetatav aine on epohhide kaupa. · Vaimsest pingutust nõudev töö hommikupoole päeva. · Kehalised ja praktilised tegevused pärastlõunal. Õppeained · Baaskirjaoskuse arendamine · Emakeel · Kirjandus · Matemaatika · Võõrkeeled · Ladina ja kreeka keel · Ajalugu · Geograafia* · Kunst* · Muusika* Õppeained · Loodusteadused* · Käsitöö · Aiandus* · Kehaline kasvatus · Eurütmika* · Religiooniõpetus · Uurimustöö · Esmaabi · Kiir- ja masinakiri · Maalikunsti, luule, muusika, arhitektuuri ja religiooni ajalugu · Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine Toitumine Waldorfpedagooikas Toitumisalane harimine puberteedieas Toit pole üksnes mineraalne tal on elava maailma omadused. EI saa võrrelda kui masinasse kütuse valamist. Tänapäeva toitumisprobleem Lõpetuseks · Lugemist ei õpetata alla 7. a. Lastele · Waldorfkoolides religioossed kalduvused
Hiina kunst Kultuuri tärkamise aeg IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. Kr (arhitektuur) Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid konfutsianism ja taoism. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt looduslähedast elu. Need mõlemad
1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad konfutsianism ja taoism. Algseks usundiks oli sintoism, mis dzainism ja need olid rajatud Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja õpetab, et kogu loodus on hingestatud.
RAHVUSVÄHEMUSED, VÄHEMUSRAHVUSED rahvus e natsioon ajalooline ühtekuuluvusvorm natsionalism e rahvuslus rahvusriik põlisrahvus, riigipiir kattub rahvuse asualaga paljurahvuseline riik riigi piires elab palju erinevaid rahvusi EESTI rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik poliitiline areng polüarhia õiguslik areng õigusriik
Uue põhikooli ja gümnaasiumiseaduse järgi väheneb ainete maht, mida kõik gümnaasiumid kohustuslikus korras ühtemoodi peavad õpetama. Kolme gümnaasiumiaasta jooksul läbitavast 105 kursusest olid eelmise seaduse järgi kohustuslikud 72, uue seaduse järgi väheneb see 63le, ülejäänud kursuste osas on gümnaasiumitel võimalik valida, mida oma õpilastele pakkuda. Samuti nimetab seadus kolm ainet, mida gümnaasiumid peavad õpilastele pakkuma juhul, kui need seda soovivad: religiooniõpetus, riigikaitseõpetus ja majandus ehk ettevõtlusõpetus. Haridusminister Tõnis Lukas ütles Postimees.ee'le, et muudatuste eesmärk on tekitada gümnaasiumitele ja õpilastele rohkem vabadust õpitava pakkumisel ja valimisel. Põhikooli osas vähendab seaduseelnõu õppemahtu: kui põhikoolis võis õpetada maksimaalselt 34 ainekursust aastas (ainekursus vastab ühele õppetunnile nädalas), siis nüüd on selleks arvuks 32. ELi prognoos: tänavu tabab suurim kukkumine Läti majandust
Peter Berger: religioon kui maailma konstrueerimine. Mis teeb ühe sümboolse univesumi spetsiifiliselt religioosseks? Bergeri arvates on see ,,püha" mõiste. 10. märts 2010 Roland Karo 7 BORN TO BELIEVE? Nõukogude Liidus oli religioon oli midagi patoloogilist. See suhtumine ei olnud omane ainult NSVLile, vaid oli levinud suuremalt jaolt üle kogu õhtumaa: intensiivne religioosne usk on psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne)
vormis. Eesmärgiks on analüüsida erinevaid suhtevorme. Ained: inimeseõpetus, psühholoogia, muusika, kunst, keeled jm. ,,Mis on minu elus oluline" Teema keskendub õpilase elus oluliseks peetavatele kriteeriumitele ja nende analüüsile. Loovtööd võib koostada sõnalise osa, muusika, multimeedia vm. vahendusel. Kaasatud 55 ained: kirjandus, muusika, IT, religiooniõpetus, kunst jm. Eesmärgiks on teadvustada ja suhestuda minapilti ümbritsevaga, tajuda erinevate väärtushinnangute tekkepõhjusi. Kehaline kasvatus Omaloominguline temaatiline maastiku seiklusmäng. Võib kaasata sporditarvete abivahendeid, muud atribuutikat, mis sobib seiklusmängu teemasse. Samuti võib mängu põimida ainealased teadmised loodusõpetusest, emakeelest. Kaasatud ained: eesti keel, kunst, loodusõpetus, bioloogia. Eesmärgiks on arendada kehalisi võimeid, teadmisi
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
