Keskkonnakaitse konspekt

Ungert, Rain

Keskkonnakaitse konspekt (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Loodus - Keskkonnakaitse ja säästev areng

4 HEA

Looduse väärtused:

Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas)
Virgastav (tervistav)
Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida)
Majanduslik ( ressursid saame siit).

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid:

Toidupuudus (500 milj. alatoidetud)
Keskkonna reostuse kiire kasv
Loodusvarade üha kiirenev kasutamine
Looma- ja taimeliikide hävimine
Ökosüsteemide hävimine
Linnastumine
Energia puudus.

Loodust ja inimest ähvardavad ohud:

Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris
Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik
Keskkonnamürkide kuhjumine – akumulatsioon looduses
Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine.

Loodusressursid – loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus .
Loodusvarad:

Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa)

Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses).

Taastumatud loodusvarad.
Keskkonnakaitse tähtsad sündmused.
1970 – Euroopa looduskaitse aasta
1972 – ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis
1983 – ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon
1992 – ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti:

Agenda 21 – ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng.
Kliimamuutuste konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks
Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon .

Loodusvarade säästva kasutamise juhis.

Kõik loodusvarad on piiratud
Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest
Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine
Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal
Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi
Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke
Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist

Loodusvarade säästlik kasutamine

Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist
Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine
Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist
Pikendada toodete elutsüklit (kestvust)
Lõpetada ohtlike ainete kasutamine

Säästva arengu konseptsioone

Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides – kõikide majandusse haaratud materjalide hulk
Ökoloogilise jalakälje – loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg
Keskkonnaruum – käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega.

Põhimõtted:

Keskkonnaruum on piiratud
Võrdsusprintsiip – igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi
Säästev ühiskond
Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust . Säästvad tehnoloogiad , lõpptoodete ja teenuste kasutamine kas samal tasemel või piiratud vähenemine
Avalikustamine ja avalikkuse kasutamine otsuste tegemisel kõikidel tasanditel
Keskkonnaprobleemide lahendamine tekke kohal mitte lasta levida keskkonda.

Säästva arengu seadus (1995)
EESMÄRK: Tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud loodusressursid looduskeskkonda kahjustamata.
§ Säästva arengu alused.

Põhiseadus – igaühe kohustus ja vastutus säästa looduskeskkonda
Looduskeskkonna saastumise minimiseerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid
Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine
Rahvusvaheline koostöö.

Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused

Teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks
Taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest
Jäätmetega või teise toormega asendamisvõimalusest.

Looduskaitse ja keskkonnakaitse

Ökoloogia – looduskaitse alusteadus
Looduskaitse – on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks.
Looduskaitse peamiseks eesmärgiks – on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine.
Keskkonnakaitse – on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
Eesmärk: on eelkõige inimese enda ja kogu eluslooduse kaitse inimese saastava tegevuse eest. Seega on keskkonnakaitse igasuguse saastamise ja reostamise ärahoidmine või kaitse nende eest. Keskkonnakaitse on üks osa üldisest looduskaitsest.
Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld , maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse.
Looduskaitses 4 põhisuunda:

Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse).

Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus).

Inimesele soodsa elukeskkonna tegemine? (Tagamine). (s.o. kahjulike mõjude ennetamine, vältimine – KESKKONNAKAITSE).

Kultuurmaastike kujundamine – maastikuhooldus .
Looduskaitse ja keskkonnakaitse ülesandeks on:

Looduslike koosluste säilitamine ja mitmekesisuse tagamine

Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine

Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik )

Puhkevõimaluste organiseerimine looduses

Taastuvate loodusvarade ratsionaalne – alalhoidlik kasutamine ja kaitse.

Maastikuhooldus

Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond .

Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus
Kompensatsioonialade säilitamine – ökolon – ökoloogilise tasakaalu säilitamine
Rekreatsioonialade loomine
Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline
Veehoidlad.

Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid:

Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus

Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega

Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada)

Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu

Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel

Ehitised peavad olema seotud ümbrusega

Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast

Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata

Maakuivendus

Jõgede, ojade õgvendamine ja süvendamine
Mikroveestik – kraavid, dreenid
Järvede veetaseme alandamine
Põhjaveetaseme alanemine
Häired looduslikus reziimis
Suureneb jõgede vooluhulga ebaühtlus
Kiireneb aineringe ja lagundusproduktide ärakanne
Väheneb puhverdusvõime ja ainete kinnipidamisvõime.

Ökoloogia

Autoökoloogia e. Isendökoloogia – uurib isendite – üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga.
Demökoloogia – uurib populatsioone , muutusi ja seoseid nendes.
Sünökoloogia – uurib kooslusi.
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga.
Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks.
Üldökoloogia – eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted.
Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded:

Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine

Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused

Looduslike koosluste säilitamine
Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine
Taastuvate loodusvarade kaitse
Maastike kaitse ja hooldus
Jäätmete käitlus.

Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine

Jätkusuuteline areng
Säästev energeetika
Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine

Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi.
Ökosüsteemi elusosa.
Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi:

Produtsendid ehk tootjad ja
Konsumendid ehk tarbijad.

Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet.
Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Ise nad ei ole võimelised sünteesima org. ainet. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Konsumendid on kas taimtoidulised , loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid . Tähtsamad lagundajad on bakterid , seened ja vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. aine taas lihtsamateks min. aineteks , mida võib taaskasutada produts. protsessis.
Ökosüsteem on isereguleeriv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus).
Toitumisahel .
Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel.
Kotkas rebane jänesrohi
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise.
Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat.

Ökoloogiline püramiid

All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument , siis II astme konsument ja siis III astme konsument.
Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast.
Veekvaliteedi näitajad:

Orgaaniline aine

Biokeemiline hapnikutarvidus
Keemiline hapnikutarvidus
Üldsüsinik

Hõljuvaine

Toitained (biogeensed elemendid)

Fosfor
Lämmastik

Raskmetallid , toksikandid

Hg, Cd, Cu, Zn, Pb
PCB, PCT
Kloororgaanilised ühendid
Fosfororgaanilised ühendid
Naftaproduktid, fenoolid

Bakteriaalne reostus

Koolera , kõhutüüfuse bakterid
Viirused
Helmendid

Proovivõtu meetod:

Käsitsi

Automaatselt
Proovid jagunevad:

Juhuproovid

Keskendatud proovid
HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID .

A) Heitvee teke ja ärajuhtimine

Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis

Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi:

Olme- ja majandusheitvesi
Tööstusheitvesi
Sadevesi

Heitvete kogumiseks ja ärajuhtimiseks on asulad ja linnad reeglina varustatud kanalisatsioonisüsteemidega, mis jagunevad:

Ühisvoolseks (ehk segasüsteemiks)
Lahkvoolseks (eraldi süsteemid heitvee ja sadevee tarbeks)

Kanalisatsioonisüsteem on kogu linna haarav keeruline insenerehitis, mis koosneb alljärgnevatest osadest:

Majaühendused
Tänava torustikud
Magistraaltorustikud
Tunnelkollektorid
Pumbajaamad
Puhastusseadmed
Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse

B) Heitvee koostis ja omadused

Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse:

Lahustumatud osised
Kolloidsed osised
Lahustunud osised

Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained:

Mineraalseks (liiv, savi)
Orgaaniliseks (taimne ja loomne)

Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks:

BHT 0,055 kg
SS 0,080 kg
N-TOT 0,012 kg
P-TOT 0,002 kg

Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.:

BHT 150-350 mg/l
SS 150-350 mg/l
N-TOT 35-50 mg/l
P-TOT 5-10 mg/l

C) Heitvee puhastus

Heitvete puhastuse meetodid jagatakse kolme klassi:

Heitvee mehhaaniline puhastus
Heitvee keemiline puhastus
Heitvee bioloogiline puhastus

KESKKONNATEGURID.
Ökoloogilised tegurid:

Abiootilised (füüsikalised)
Biootilised (organismide vahelised suhted)
Antropogeensed (inimtegevuse mõju)

Sünebism – erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks).
Ökoniššiks nim. mingi liigi ökoloogiliste amplituudide kogumit, kõige olulisemate keskkonnategurite suhtes. Põhinišš on see ala kus organism põhimõtteliselt elada saab. Tegelik organismide ökonišš kujuneb välja isereg. teel konkurentse ting . erinevate tegurite koosmõjul. Sellele aitab kaasa inimese maj. tegevus. Kahel liigil ei saa olla ühte ja sama ökonišši. Looduses ei leidu vabu ökonišše.
KESKKONNAMUUTUSTE TAGAJÄRJED.
Keskkond on keerukas ajalooline moodustis , milles looduslikule lähtealustele lisanduvad järk järgult inimpõlvede töö tulemusel. Inimese ja looduse suhted on pidevas muutumises ja arengus. Mida kaugemale areneb ühiskond, seda suuremaks muutub tema mõjuvõim keskkonna üle.

Inimtegevuse areng on toimunud loodusressursside ulatuslikuma kasutuselevõtuga
Pärilik kohanemine e. adaptsioon – põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib muutumatuna kogu elu jooksul. Pärilike omadusi antakse edasi põlvest põlve.
Aklimatsioon e. kohanemine arenevad isendi eluajal uutele tingimustele vastuvõtlikuse tõttu. Ei saa edasi pärandada
Naturalisatsioon – aklimatsiooni kõrgem aste.

Taimed on võimelised kohastuma saastatud õhuga.
(pappel suurtes tööstuspiirkondades). Taimed maavarade otsimisel .

Looduslik valik eelistab alati isendeid, mis on keskkonnamürkidele vastupanuvõimelised.

Inimene ei saa looduslikku valikut juhtida. Sellest tulenevalt ongi paljud “kahjurliigid” pärilikult kohanenud taluma nende tõrjumiseks kasutatud mürke. Putukad kohanevad nende tõrjeks kasut. preparaatidega.

BIOINDIKATSIOON

Keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite põhjal. Paljusid organisme kasutatakse näidisorganismidena keskkonnna seisundi hindamiseks.
Kui organismid on head kohanejad , siis võib ära kasutada nende reaktsioone keskkonna seisundi hindamiseks.
Bioindikatsioon – keskkonna seisundi ja olude muutumise isel. organismide põhjal.
Määratakse:

Mullastiku
Vee
Õhu omadusi (kasut. kõige rohkem)

Bioindikaator:

Isend
Populatsioon
Kooslus
Organismi bioloogiline, anatoomiline või muu tunnus

Nõuded indikaatororganismidele:

Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded
Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav – lihtne mõõta ja arvutada
Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes
Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele
Analüüsi meetodid ühtlustatud.

Bioindikaatoritena võib kasutada:

Veetaimi, “maavarade” taimi
Veekogude põhjaloomastikku
Teatud vetikaliike

Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised.

Introduktsioon e. organismide sissetoomine

Organismide sissetoomisel tuleb teada tema ökoloogiat. Võõrliike nim. eksootilisteks liikideks.
Võõrliigi toomine alale , kus teda varemalt pole olnud, võib olla:

Teadlik ( kultuurtaimed ja –loomad, ilutaimed jne). Eesmärgiks looduse mitmekesistamine, koosluse produktiivsuse suurendamine , uurimisteaduslikul eesmärgil.
Tahtmatu – inimesele märkamatult, mitte teadlikult, kuid inimese kaudsel vahendusel (transpordivahendiga jne). Maailmas probleemiks kujunevad laevade ballastveed .

Nt. kährikkoer toodi Eestisse 1950-ndatel eelkõige tema kasuka pärast. Õige levikuala Siber, Kagu- Aasia , oli kõigesööja. Eestisse toodes muutus loomatoiduliseks ja on praegu peamine marutõve levitaja .
Ameerika naarits – karusnaha pärast. Sattus loodusesse , hakkas paljunema ja arenema. Euroopa on nüüd neid täis ja on tõeline nuhtlus – sööb linnumune . Euroopas on ka oma naarits, kuid kuna Ameerika naarits on suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja.
Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse . Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv.
Teadlikult sissetoodud võõrliike:

Euroopa piison (Elistvere looduspark )
Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega)
Jaanalind (Vilsandi).

Prussakad , tarakanid pärit troopikast.
Põllumajandusliku liigi mitmekesisus:

Eesti maatõugu veis
Eesti maatõugu hobune
Eesti hagijas
Sangaste rukis .

VESI

Nitraadi direktiiv – kõik EV liikmesriigid peavad selgitama tundlikud alad lämmastiku suhtes. Eutrofeerumise aldid alad. Tagada kõigile joogikõlbulik joogivesi . Eestis ongi joogivee direktiiv kõige raskemini täidetav, kuna paljud veekvaliteedi näitajad ületavad Euroopa direktiivi norme loodulikel aladel, ilma inimese mõjuta.
Eestis on probleeme rauasisaldusega.
Näitajad:

Olulisi probleeme on raua sisaldusega, eriti rannikualadel ja Lõuna-Eestis
Kloriidid rannikualadel. Soolane merevesi põhjavetes, s.t. põhjavett tarvitatakse liiga palju
Floor - kui vees liiga vähe floori – hambakahjustused – sama ka liiga suure floori sisalduse puhul. Probleemid on Lääne-Eestis.
Piirkonnad, kus üle lubatud normi mikroelemente.

Tegemist ei ole reostusega vaid looduslike iseärasustega. N. Liidu ajal ületas lämmastikusisaldus norme mitmekordselt – põllumajandusreostus. (Väetised, sõnnik – puudusid hoidlad) 40% territooriumis6t ületas lämmastiku piirnorme. Kõrge lämmastikusisaldus põhjustab kehvveresust – vere vähki.
Käesoleval ajal ei ole tõsist saastumist lämmastikühenditega, ainus piirkond, mis ei vasta nõuetele on Adavere .
Nitraaditundlikel aladel kehtestatakse väga ranged keskkonnakaitselised meetmed. Kõik EV liikmed peavad liituma GAP ( good agricultural practice ) hea põllumajandustavaga – see on soovitusliku iseloomuga , kuid tundlikud alad on parimad põlumaad. Olemasolevaid veevarusid vähendab reostumine.
Tähtsamad vee reostajad : olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid , naftaproduktid, tõvestavad bakterid. Eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus. Hästikorraldatud põllumaj. tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda.
Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt – killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve.
Eesti siseveekogude iseärasused:

Reostustundlikkus
Killustatus
Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga.
Ebaühtlane jaotus – veevaene tööstuslik P-Eesti.
Veed pruuni värvusega (sood, rabad )
Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk.

Põhiprobleemid:

Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus)
Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted)
Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid)

Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema . BHT – kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine , võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine.
Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad . Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja.
Veekaitse põllumajanduses.
Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid.
Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette. (NH3 lendub virtsahoidlatest, sõnnikuhunnikutest). Ammooniumlämmastik reostab pinnavett , nitraatlämmastik ka põhjavett ja sügavamale.
Mitte üle väetada! Väetisebilanss. Täpselt niipalju tuleks väetada, kui palju taimesaakidega põllult ära kantakse, samas liiga vähene väetamine kurnab mulde ning mulde huumus taastub väga pikka aega. Taime toitained põhjustavad veekogusse sattumisel eutrofeerumise – see on veetaimede ja vetikate vohamine . (Eutrofeerumine on protsess, kus nõrgenenud taimetoitainete sisalduse juures hakkab intensiivselt vohama veetaimestik, jõgedes kõrgemad veetaimed , järvedes aga vetikad). Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ühendid (olme reoveed ja põllumajandus põhilisteks allikateks). Veetaimestiku massilisel esinemisel kasvab veekogu mass, pärast taimede surma koguneb veekogu põhja hulgaliselt orgaanilist ainet. Tekib hapniku puudujääk. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb vette keskkonnale ohtlikke toksilisi gaase. Fosfor vabaneb põhjasetetest ja muutub vees lahustavaks. Eutrofeerumine on progresseeruv protsess. Eutrofeerumine on looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega, kuid inimtegevusest tingitud eutrofeerumine kiirendab sadu kordi seda protsessi. Reeglina on sellised veekogud oligotroofsed. Keskmise sisaldusega toitainega veekogud mesotroofseteks ja rikkaid eutroofseteks. Veekogus olevast lämmastikust 70% pärineb põllumajandusest ja põhiline osa fosforit pärineb olmereaveest: BHT7 200-300 mg/l; P8-12 mg/l
1g fosforit produtseerib 150g hapnikku tarbivat ainet. Primaarne hapnikutarvidus 300 mg/l, sekundaarne 1800 mg/l.
Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on ained, mida kasut. põllu- ja metsamajanduses ja koduses majapidamises kahjurite tõrjel. Pestitsiitidega püütakse vähendada saagi ja hoiu kahjustusi. Kahjurite tõttu hävib iga aasta 35% saaki aastas (14% kahjurid , 10% umbrohud ja 12% haigused). Kahjurid kohanevad kasutatavate pestitsiitidega. Nad muutuvad resistseteks.
Raskmetallid – on tööstustest ja transpordivahenditest ühku või vette pääsenud keskkonnamürgid. Vabaneb ka jäätmete põletamisel. Kõige kahjulikemaks peetakse elavhõbedat ja seatina . Kahjulikud on ka tsink , vask, koobalt , kaadmium ja nikkel . Metallilist elavhõbedat satub keskkonda eriti söe ja jäätmete põletamisel. Pinnasesse ja vette jõudnud elavhõbe võidakse mikroorganismide toimel teha metüülelavhõbedaks, mis on veel ohtlikum keskkonnamürk. Raskmetallid akumuleeruvad toiduahelas tipptarbijasse. Ladestuvad rasvadesse, maksakahjustused ja närvisüsteemide haigused.
JÄÄTMEMAJANDUS
Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tuleb tegeleda ladustamisega (prügimägedele, merre, vanadesse kaevandustesse). Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu.
Printsiip “Kõikkide asjade vältimine, ennetamine”. Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine . Jäätmeseaduse alusel mõeldakse jäätmete all mistahes vallas asju, mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasut. kõrvaldada või on kohustatud kasut. kõrvaldama.
EVERYBODY WANTS YOU TO PICK IT UP, AND NOBODY WANTS TO PUT IT DOWN.
Jäätmekäitus – on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matlemiseks.
Jäätmete teke ja hooldus.
Jäätmete teke on inimtegevusega paratamatult kaasnev nähtus. Jäätmete hulk, koostis ja jäätmehoolduse tase iseloomustavad ühiskonna ja looduse vahelisi suhteid.
Jäätmeid võib rühmitada mitmete tunnuste järgi:

tekkesfääri alusel

tootmisjäätmed
olmejäätmed

kahjuliku toime alusel

keskkonna seisundile ja inimestele ohtlikud jäätmed
inertsed (ohutud) jäätmed
kasutamise alusel

teisene toore (sekundaarne tooraine)
käesoleval ajal mitmetel põhjustel kasut. jäätmeid

agrogaatoleku alusel

gaasilised
tahked
vedelad, poolvedelad

kahjutuks tegemise alusel

ladustatavad jäätmed
põletatavad jäätmed
komposteeritavad jäätmed jne.

Töötlemise ja kasutusviisi järgi jaotamine:

olmejäätmed, sega jäätmed (kauplused, asutused)
tootmisjäätmed (tööstuses tekkivad
ohtlikud (ohustavad keskkonda ja tervist)
erijätmed (nende kõrvald. nõuab erimeetmeid – reovee puhastusjaam . Puh., muda , liiklusvah., autokummid , meditsiinijäät., külmkapid, mööbel).

Eesti jäätmeklassifikaator jagab jäätmed jäätmematerjali järgi viide suurde gruppi:

taimse ja loomse päritoluga jäätmed
anorg. mineraaljäät. ja mineraalide töötlem. jäätmed
kemikaalide ja keemiatoodete jäätmed
radioaktiivsed jäätmed
olmejäätmed

Ohtlikkuse järgi jagatakse Eesti jäätmed nelja klassi:

Eriti ohtlikud (elavhõbe)

Ohtlikud (niklijäätmed)

Möödukalt ohtlikud (desinfitseerimata haiglajäätmed)

Väheohtl. (reovee setted , desinfitseeritud haiglajäätmed).
Ohtlikud jäätmed:

Plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained
Toksilised ained
Kansorogeensed ained
Sööbivad ained
Nakkust tekkitavad
Mutageensed ained
Teratogeensed ained
Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained

Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed:

Patareid , akud
Elavhõbetermomeetrid
Õlijäätmed
Medikamendid, vanad ravimid
Päevavalgustuslambid
Happed , leelised
Värvid, lahustid , lakid
Putukamürgid

Jäätmete keskkonnaprobleemid:

Õhu saastumine

HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega
Org. keskkonnamürgid

Vee reostamine

Toitained
Orgaanilised ained
Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt.
Mikroobne reostus

Müra
Närilised, linnud

Jäätmekaitluse strateegia

Jäätmete tekke vältimine

Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer.

Jäätmete käitlemine

Otsene taaskasutamine
Jäätmete töötlemine taaskasutamiseks
Bioloogiline taaskasutamine ( kompost .)
Energeetiline taaskasutamine -põletam.

Ohutu hoiustamine taaskasutamiseks

Ladustamine prügilatesse
Jääkmuda – reoveesetted

Jäätmekaitluskoha valikul vaja arvestada:

Kujunevate jäätmete iseloom, kogused , nende paiknemine , jäätmete tekke prognoos
Jäätmekäitluse tehnilisedja majanduslikud võim.
Ala lood. tingimused, keskkonnasituats. ja piirangud
Transpordigeograafiline asend (jäätmete ja teedevõrgu omavaheline seos (müra).
Sotsiaalne situatsioon ja avalik arvamus.

Erinevatel elanikegruppidel võivad käitluskoha suhtes olla erinevad vastuseisu põhjused, näiteks:

Inimeste grupp, keda häirib liikluse tihenemine ja sellest tulenev õhusaaste suurenemine ning oht tervisele;
Inimesed, kes arvestades tänapäeva jäätmekäitluse taset, kardavad keskkonnaseisundi halvenemist;
Inimesed, kes kardavad maa hinna või üldise prestiizi langust;
Inimesed, kes on vastu täiendavatele kulutustele jäätmekäitluse edendamiseks.

Jäätmekäitluse tõhustamiseks on vaja:

Vähendada jäätmekoguseid

Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid

Organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transportimist ja käitlussüsteemi

Välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega

Prügilate keskkonnatootlikkuse vähend., mis on saavutatav nende arvu vähendamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu

Jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine.
Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine.

Üks keskkonna põhiprintsiipe – keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist
Üldist jäätmete kogust tuleb piirata – vähendada (NB jäätmete tekkeallikad ja põhitähelepanu sellele)
Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast. Lub. reostusnormidele ohust. juba keskk . ja inimeste tervist.

Võimalikud teed:

Parima võimaliku tehnoloogia – BAT – tehn. protsesside muutmine
Tootmisprotsessis tekkivate jäätmete taaskasutamine
Taaskasutatavad ümbertöödeldud materjalist pakendid, tooted
Tooteea pikendamine
Parandatavad, monteeritavad tooted
Ohtlike ainete sisalduse vähendamine toodetes
Toodete välimuse, kuju või pakendi muutmine
Seadusandluse täiendamine säästlikkuse tagamiseks.

Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab:

Massiteadvuse kasvu, mõttelaadi kujundamist
Teabelevi, uurimistööd, õpetus, täiendõpe, koolitus
Avaliku arvamuse kujundamine
Taaskasutus ja ringlustoodete riiklik toetamine .

Jäätmete taaskasutamine:

Vähendab keskkonna ladustavate jäätmete kogust
Vähendab keskkonna reostuse riske
Majanduslikult kasulik (säilivad loodusvarad)
Väärtuslik tooraine tööstusele.

Näited:

Vanapaber , papp
Vanametallist terase tootmine, Al taaskasutamine
Ümbertöödeldud õlid määrdeõlidena
Orgaanilistest jäätmetest komposti valmistamine
Klaasijäätmete kasut. klaasitootmises, ehituses
Plastmassidest pargipinke
Taara korduvkasutamine.

Seadused ja määrused:

Eesti jäätmeseadus (10.06.1998)
Säästva arengu seadus (22.02.1995)
ÜRO Baseli konventsioon (1989)
Eesti Vabariigi Valitsuse määrus Nr. 365

KESKKONNAKAITSE PÕHIPRINTSIIBID

Säästva arengu printsiip – põhiideeks on looduse järjepidavuse tagamine selliselt , et elusloodus ei satuks hävimise ohtu.
Säästev tarbimine –

Taastuvad energiaallikad
Elada intressidest
Tarbida vaid keskkonnasõbralikke tooteid
Tagada jätkusuuteline areng

Kasutaja maksab põhimõte.

Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip

Loodusressursid piiratud
Keskkonnal taluvuspiir
Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet
Tagada metsa, õhu, maa, vee ja teiste ressursside samaaegne kasutamine erinevatel eesmärkidel.

Ennetava tegevuse printsiip – kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda. Kui iganes võimalik tuleb keskkonnakahjustusi vältida. Alati on kulutused suuremad kahjude korvamiseks kui ennetamiseks.

Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine

Parim võimalik tehnoloogia – BAT – see on tehnoloogia, mis tagab minimaalsete ressursside kasutamise koos minimaalse keskkonnareostusega.
Kriteeriumid tehnoloogia hindamiseks:

Tehnoloogia paremus võrreldes eelnenuga
Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule tasemele
Tehnol. majanduslikud võimalused
Ajalised piirangud
Heitmete iseloom ja maht.

Parim keskkonnapraktika – hea põllumaj. tava.
See on abinõude kombinatsioon mis peaks andma parima keskkonnakaitselise tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded:

Elanikkonna informatiivne ja hariduslik ettevalmistus antud tegevuse või toodangu mõjust keskkonnale peab olema küllaldane
Toodangu kohustuslik märgistamine, kus on ära toodud tema keskkonnaohtlikkus
Kasutusest eemaldatava toodangu kogumise ja kahjustamise süsteemide olemasolu
Toodangu materjali ja energiamahukuse vähendamine
Jäätmete retsirkulatsioon ja taaskasutamine

Saastja maksab – PPP
Kõigil inimtegevusega loodusele tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel.

Ressursi kasutus ja keskkonnakahjud peavad kajastama toote hinnas

Vaja muuta maksusüsteemi nii, et töö tulu maksustamise asemel maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka keskkonnariski. Tuleks maksta toetusi!

Tootmise läheduse põhimõte – printsiip
Regionaalne ja territoriaalne isevarustamine – läheduse põhimõte. Toota ja tarvida saav vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik.
MAJANDUSPOOL
Majandusmehhanism

Käsu ja kontrollimeetod

Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid
Normid toodangu ühiku kohta
Heitmenormid

Majandushoovad (toetused)

Saastetasud
Maksud
Kasutamistasud
Tootetasud
Kauplemine saastelubadega

Veenmismeetod

Survegrupid
Huvirühmad
Vabatahtlikud kokkulepped
Teadlikkuse tõstmine
Keskkonnaalane koolitus

MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED
Maksustamine

Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus)

Emissioonimaks – makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest.

Teenusemaks – tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud.
Saastemaks

Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine
Saastemaks ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust

Saastetasu eesmärk:

Majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda
Koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks
Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist
Toodangumaks ( kaudsed maksud) – rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus.
Administratiivmaksud – riigilõiv

Subsiidiumid (finantstoetused)
EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega.
Sisse- ja tagasimaksete süsteemid
Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist.
Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele.
Taotlus : nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
Firmat võib kindlustada keskkonna vastutuse puhuks, sel juhul keskkonnale tekitatud kahju ja likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma .
GLOBAALPROBLEEMID

Õhureostus – puhastuseks on rahvusvahelised kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire
Keskkonnahappeliseks muutumine – happevihmad
Osoonikihi lõhustumine
Kasvuhoone efekt (avastati 1896.a.)

Tolm, tahm tekitab pilvi, päikesekiirgus väheneb ja ilm külmeneb.
CO2 – suurim soojenemise põhjus.
Energiaprobleemide ökoloogiline lahendamine

Energiatarbimise kasvu ohjeldamine
Energia säästmine, energiakadude vähendamine
Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine
Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine
Puude kasvatamine jne. CO2 – koguse vähendamine

Happevihmad

Happevihmad tekivad vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidide ja lämmastikoksüüdide (NOx) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4.
Happevihmad on arenenud tööstusriikide probleem
Puhta sadevee pH on 5...6, mis vastab destilleeritud vee pH-le

Happeliste sademete tagajärjed:

Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes
- Degradeeruvad kooslused
- Muutub elustik
- Hukkub esmalt vääriskala (lõhe)
  - Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine)
  - Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline – väheneb mullaviljakus)
  - Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele.
  - Kiireneb korrosioon ja rabenemine
  - Sagenevad hingamiselundite haigused

ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE
õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest:
• tuule kiirus
• temperatuur
• suhteline niiskus
• valguse intensiivsus
• absoluutsest kõrgusest
• mulla niiskusesisaldusest
• teiste saastainete olemasolust
Õhusaaste komponentide iseloomustamine
Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkoinnale.
Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime-loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite ( kuivus , külm,tuuletingimusett-) arvestamisega.
Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem.
Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale
saastainele.
Kriitilised koormused
Õhusaast tavaliselt paljude gaaside segu ( kokteil ), kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale.
Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaalilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele,
Seega on saastaine toime oragnismidele sõltuv;
• saastaine kontsentratsioonist
• toime kestusest
• organismide geneetilisest Ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele
Kasutusele võetud kriitilise Koormuse ja kriitilise kontsentratsiooni
mõisted.
Esimene kirjeldab saastaine sadestumist ja teine kontsentratsiooni atmosfääris.
Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki • pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures).
Pikemas perspektiivis - sest looduslikud muutumisprotsessid ise aeglased
Kriitiline kontsentratsioon - kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 966 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2007-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

966 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rain Ungert Õppematerjali autor

loodusvarad ökoloogia toitumisahel keskkonnategurid bioindikatsioon jäätmemajandus globaalprobleemid loodusvarade säästva kasutamise juhis loodusvarade säästlik kasutamine looduskaitse keskkonnakaitse maastikuökoloogia ohtlikud jäätmed

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnakaitse

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad

Jäätmekäitlus

doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,

Keskkonna õpetus

doc

Keskkonnakaitse teooria

1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Keskkonnakaitse

printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi

Keskkonnakaitse ja säästev areng