Keskkonnakaitse konspekt (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Loodus - Keskkonnakaitse ja säästev areng

4 HEA

Looduse väärtused:

Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas)
Virgastav (tervistav)
Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida)
Majanduslik ( ressursid saame siit).

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid:

Toidupuudus (500 milj. alatoidetud)
Keskkonna reostuse kiire kasv
Loodusvarade üha kiirenev kasutamine
Looma- ja taimeliikide hävimine
Ökosüsteemide hävimine
Linnastumine
Energia puudus.

Loodust ja inimest ähvardavad ohud:

Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris
Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik
Keskkonnamürkide kuhjumine – akumulatsioon looduses
Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine.

Loodusressursid – loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus .
Loodusvarad:

Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa)

Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses).

Taastumatud loodusvarad.
Keskkonnakaitse tähtsad sündmused.
1970 – Euroopa looduskaitse aasta
1972 – ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis
1983 – ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon
1992 – ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti:

Agenda 21 – ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng.
Kliimamuutuste konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks
Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon .

Loodusvarade säästva kasutamise juhis.

Kõik loodusvarad on piiratud
Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest
Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine
Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal
Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi
Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke
Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist

Loodusvarade säästlik kasutamine

Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist
Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine
Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist
Pikendada toodete elutsüklit (kestvust)
Lõpetada ohtlike ainete kasutamine

Säästva arengu konseptsioone

Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides – kõikide majandusse haaratud materjalide hulk
Ökoloogilise jalakälje – loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg
Keskkonnaruum – käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega.

Põhimõtted:

Keskkonnaruum on piiratud
Võrdsusprintsiip – igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi
Säästev ühiskond
Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust . Säästvad tehnoloogiad , lõpptoodete ja teenuste kasutamine kas samal tasemel või piiratud vähenemine
Avalikustamine ja avalikkuse kasutamine otsuste tegemisel kõikidel tasanditel
Keskkonnaprobleemide lahendamine tekke kohal mitte lasta levida keskkonda.

Säästva arengu seadus (1995)
EESMÄRK: Tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud loodusressursid looduskeskkonda kahjustamata.

§ Säästva arengu alused.

Põhiseadus – igaühe kohustus ja vastutus säästa looduskeskkonda
Looduskeskkonna saastumise minimiseerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõudeid
Loodusvarade ja keskkonna kasutamist reguleerivad tasu- ja kasutusmäärade kehtestamine
Rahvusvaheline koostöö.

Taastumatu loodusvara kasutamise põhitingimused

Teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks
Taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest
Jäätmetega või teise toormega asendamisvõimalusest.

Looduskaitse ja keskkonnakaitse

Ökoloogia – looduskaitse alusteadus
Looduskaitse – on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks.
Looduskaitse peamiseks eesmärgiks – on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine.
Keskkonnakaitse – on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise.
Eesmärk: on eelkõige inimese enda ja kogu eluslooduse kaitse inimese saastava tegevuse eest. Seega on keskkonnakaitse igasuguse saastamise ja reostamise ärahoidmine või kaitse nende eest. Keskkonnakaitse on üks osa üldisest looduskaitsest.
Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld , maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse.
Looduskaitses 4 põhisuunda:

Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse).

Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus).

Inimesele soodsa elukeskkonna tegemine? (Tagamine). (s.o. kahjulike mõjude ennetamine, vältimine – KESKKONNAKAITSE).

Kultuurmaastike kujundamine – maastikuhooldus .
Looduskaitse ja keskkonnakaitse ülesandeks on:

Looduslike koosluste säilitamine ja mitmekesisuse tagamine

Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine

Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik )

Puhkevõimaluste organiseerimine looduses

Taastuvate loodusvarade ratsionaalne – alalhoidlik kasutamine ja kaitse.

Maastikuhooldus

Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond .

Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus
Kompensatsioonialade säilitamine – ökolon – ökoloogilise tasakaalu säilitamine
Rekreatsioonialade loomine
Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline
Veehoidlad.

Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid:

Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus

Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega

Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada)

Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu

Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel

Ehitised peavad olema seotud ümbrusega

Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast

Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata

Maakuivendus

Jõgede, ojade õgvendamine ja süvendamine
Mikroveestik – kraavid, dreenid
Järvede veetaseme alandamine
Põhjaveetaseme alanemine
Häired looduslikus reziimis
Suureneb jõgede vooluhulga ebaühtlus
Kiireneb aineringe ja lagundusproduktide ärakanne
Väheneb puhverdusvõime ja ainete kinnipidamisvõime.

Ökoloogia

Autoökoloogia e. Isendökoloogia – uurib isendite – üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga.
Demökoloogia – uurib populatsioone , muutusi ja seoseid nendes.
Sünökoloogia – uurib kooslusi.
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga.
Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks.
Üldökoloogia – eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted.
Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded:

Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine

Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused