R M O T U U MA ENE RG TE IA LI VO D JA JA JA A NIK A K A R AMKOVA ANNE 11.C TERMOTUUMAENERGIA • TERMOTUUMAENERGIAKS NIMETATAKSE PROTSESSE, MIS TOIMUVAD TÄHTEDES VÕI PÄIKESES • VÄIKESE MASSIGA AATOMITUUMAD „SULAVAD“ KOKKU JA VABANEB ENERGIA KUIDAS SEE TOIMUB MAAL? • ON VAJA VÄGA KÕRGET TEMPERATUURI (150 MILJONIT °C), INTENSIIVSET KIIRGUST JA TEADUSLIKKU TESTSÜSTEEMI • SELLE KÄIGUS MUUTUB GAAS PLASMAKS, PLASMA ELEKTRONID EEMALDUVAD AATOMITUUMADEST TÄIELIKULT • PLASMAT KONTROLLIVAD MEHANISMID, MASINAD: TOKAMAK- VENEMAAL VÄLJAMÕELDUD TERMOTUUMAREAKTOR • HETKEL POLE ÜHTEGI TÖÖTAVAT TERMOTUUMAREAKTORIT, MIS ANNAKS ROHKEM ENERGIAT KUI SELLE ESILEKUTSUMISEKS VAJA ON • TERMOTUUMAREAKTORITES ON KÜTUSTEKS KAKS VESINIKUGAASI: DEUTEERIUM JA FRIITIUM • TULEVIK - ITER TULEVIK - ITER § LÜHEND ITER TÄHENDAB “INTERNATIONAL THERMONUCLEAR EXPERIMENTAL...
Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor Hetkel ei ole ühtegi töötavat termotuumareaktorit, mis annaks välja rohkem energiat kui termotuumareaktsiooni
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
1.Prooton-positiivse laenguga tuumaosake,mass 2000x suurem elektroni omast. Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton, samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kao...
gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada tuumaenergia elektri tootmine tuumaelektrijaamades. termotuumaenergia kasutatakse vähe, vesinikpommides. päikeseenergia elektritootmiseks. Troopikas, lähistroopikas, kõrbetes. Teisesed energiavarad: tuuleenergia tuulegeneraatorites elektri tootmine. hüdroenergia mägijõgedel elektri tootmine hüdroelektrijaamades. loodete energia elektri tootmine. geotermiline massiline soojus, kuuma põhjavee kasutamine majade kütteks. biomassi energia ammu kasutuses, osatähtsus väike. kolmandased:
10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Nafta ja maagaasi varudele antud hinnangud eri aegadele Kütus 1968 1986 1991 2003 Nafta (mld t) 72,5 95,1 135,4 142,5 Maagaas (trln m³) 32,3 107,5 124 151,5
Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks) 3) tõusu-mõõna energia (elektri tootmine) 4) biomassi energia 5) geotermaalne energia (kuumaveeallikate vee kasutamine majade kütteks)
Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. ...
Järgmisena analüüsin mõlemast ajakirjast kolme (minu arvates) põhiartiklit. 1 Ajakiri Imeline Teadus Horisont: ’’Genoomide muutmine’’ ning artikli pealkiri Lühikirjeld Lühike ülevaade Käsitleb Ameerika Annab ülevaate geneetiliselt us artiklist kirjutatust teadlaste läbimurret muundatud organismide termotuumaenergia kasutamisest erinevates kasutamises ehitades eluvaldkondades. Käiakse üle katsetermotuumareaktori, põllumajanduse kujunemine ning reaktori tööpõhimõte ning selle areng läbi aegade, täpsemini töö protsess käiakse ka põllumajandusproduktide
Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad
11. Heeliumi tekkimine Päikesel etappide kaupa.Võrrandid. 1) Prooton põrkab elektroniga ning põrkel tekib neutron ja eraldub neutriino. ( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12.Miks on termotuumaenergeetikal tulevikuseisukohalt suur tähtsus? Tuleviku seisukohalt on termotuumaenergeetikal suur osatähtsus,sest kõik teised kasutatavad energiaallikad ammenduvad.Teiseks on termotuumaenergia saastevaba ,seega pole muret keskkonna saastamise,radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise üle. 13. Miks ei plahvata Päike vesinikpommina? Päike ei plahvata vesinikpommina,kuna seal puudub raske vesinik ehk deuteerium.Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks?
4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine.
neutronipeegeldajaga kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga ,kuid kummagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. Mis on termotuumaenergia? Termotuumareaktsioonis liituvad väikese järjenumbriga elementide(vesiniku) tuumad. Click to edit Master text styl Põhimõte: kõrgel temperatuuril, umbes saja mln Second level kraadi juures, kui vesinik-2 (1 prooton, 1 Third level neutron) ja vesinik-3 (1 prooton, 2 neutronit) Fourth level tuumad, mis on saavutanud küllaldase kiiruse Fifth level ületamaks prootonite vahelisi tõukejõude, põrkuvad, siis moodustavad heeliumituuma(2p,2n)
· Lihaste jõud 0 % · Orgaanilised jäätmed 0 % · Puit - 0 % · Süsi 28,7 % · Nafta 38,6 % · Hüdroenergia 3,7 % · Maagaas 22,1 % · Tuumaenergia 6,9 % 16) Kuidas võib liigitada energiaallikaid? Taastuvad energiallikad- neid saab kasutada lakkamatult või võtta teatava aja möödudes uuesti kasutusele. Maa pöörlemise energia, päikese-, tuule-, vee-, puidu jm bioenergia, Maa siseenergia, Maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia. Taastumatud energiallikad-neid ei saa korduvkasutada. Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. 17) Milliseid alternatiivseid energiallikaid kasutatakse Eestis? Too näiteid riikidest, kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Selle kokkukoguminel saaks 1015 tonni deuteeriumi. Termotuumareaktori kütusena kasutatud 1 liitrist mereveest võiks toota 300 l bensiinile vastava energiakoguse. Triitiumi kui kütuse hankimine tekitab hoopis suuremaid probleeme. Looduses ei leidu arvestatavates kogustes triitiumi, sest tema poolestumisaeg on ainult 10 aastat. Triitiumi saadakse kunstlikul aretamisel (breeding) liitiumist tema pommitamisel aeglaste neutronitega. Tuumade lõhustumine (nuclear fisson) Kui esimesi reaktoreid termotuumaenergia tootmiseks alles katsetatakse, siis tuumade lõhustumine (tuumareaktsioon) on juba aastakümneid eneergiaallikana kasutusel. Tuumaenergiat toodetakse tuumaelektrijaamades peamiselt uraani isotoobi 235U lõhustumise tulemusena. Saadavad energiad on mõneti väiksemad kui termotuumasünteesis loodetavad. Deuteeriumi-triitiumi tuumade liitumisel ja 235U lõhustumisel saadavaid energiad võrdleb järgnev joonis
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega (sealhulgas Euroopasse) ning võimaldas toortoidu asemel hakata valmistama keedetud või küpsetatud, kergemini seeditavat toitu. Selle tulemusena hakkas seedimiseks...
3 1. Mustad augud 1.1 Mis on mustad augud? Mustad augud on universumis olevad alad, mille külgetõmbejõu eest ei ole pääsu, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur. Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired. Teadlased on arvamusel, et mustad augud on tekkinud hiiglaslikest tähtedest, mis on oma arengu viimases järgus olnud meie päikesest vähemalt kolm korda suuremad. Kui termotuumaenergia tekkimiseks kuluva vesiniku varu on ammendunud, siis plahvatab täht supernoovana. Plahvatuse järel muutub tähe mass ülitihedaks ja tähe ümbritsev gravitatsiooniväli ülitugevaks, seepärast tõmbabki must auk kõik läheduses oleva endasse. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 298) Arvatavasti paikneb ka linnutee keskel must auk. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 180) 1.2 Mustade aukude teke
10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni
3.1.ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjalnii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati e...
Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahva...
peamiselt nende keemilisest koostisest. Põhimõisted: energiamajandus-tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. taastuvad ja taastumatud energiaallikad- Taastuvad energiavarud: Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale
energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastatel on üha enam hakatud kasutama alternatiivseid energialiike tuule-, päikese-, maasisest ja bioenergiat, kuid nende osatähtsus energiamajanduses tervikuna on tagasihoidlik. Inimkonna kasutuses on veel mitmeid energialiike nagu maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia, midapraeguse tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei tasu kasutada. Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Muutused energeetikas on tingitud ka inimühiskonna muutuvatest vajadustest. Kuigi energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab kaasaegne tehnoloogia energiat järjest tõhusamalt kasutada. Regioonide naftatööstus
suhteliselt odav, võimalik nii maal kui merel püsti panna. Vastu: nõuab suurt pinda enda alla. 40. Nimeta hüdroenergia poolt ja vastu argumendid - Poolt: suur kasutegur ja muundamise põhimõtteline lihtsus. Puuduseks: vajalike rajatiste kallidus, veeökosüsteemi muutumine, maa kaduma minek paisjärve arvelt. 41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk;
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis..................................................................................................
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
· Päikeseenergia päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal · Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores · Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia · Vesinikuenergia kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades · Termotuumaenergia peaaegu ammendamatu · Merevee energia tõusu-mõõna generaatorid, merelaine energia Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus.
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris- eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne
vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades- >biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi- >ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine)
Reaktor toodab suurel hulgal mitmesuguseid radioaktiivseid isotoope, need kogunevad kütuse massis, kust nad vajaduse korral peale töötsükli lõppu eraldatakse. Tuumareaktoreid kasutatakse kui intensiivse neutronkiirguse allikaid teadusliku uurimistöö, materjalide ja detailide sisestruktuuri vaatlemise ja isotoopide tootmise tarbeks. 26. Kuidas saavad päike ja tähed oma energia? Miks on päike püsiv? Päikese ja tähtede energia on termotuumaenergia. Päikese sisemuses toimuvad reaktsioonid annavad sellise soojushulga, et see saab püsida miljardeid aastaid. Päikese konsistentsi kuulub põhiliselt vesinik. Kuna seal ei leidu rasket vesinikku, siis see ei plahvata vesinikupommina. Samuti ei toimi seal elektronide tuumajõud ja vastastikmõju on nõrk, mis annab seletuse Päikese püsivuse kohta. Suuremates tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone,
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
32 _ Tuuleenergia kogumine rannikul ja mäestikualadel. Liikumisenergia muudetakse elektriks. _ Geotermiline energia Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores. 33 _ Vesinikuenergia Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks _ Termotuumaenergia Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga muudavad reaktsioonis tekkivad neutronid radioaktiivseks Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia; _ taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. _ Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti
Kuid praegused energiaallikad ( näiteks elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga 99 kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia, mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat. Joonis 5 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise ( bioloogilise ) kehana.
Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine vajab üsna palju energiat. Kuid praegused energiaallikad ( näiteks elektrienergia, tuumaenergia, tuuleenergia, hüdroenergia jne ) on keskkonnale ohtlikud, liiga kulukad või saavad nad juba mõne aja pärast otsa. Selles seisnebki inimkonna praegune energiakriis, mis on määravaks jõuks paljudele muudele asjadele poliitikas ja majanduses. Kuid termotuumareaktori väljatöötamine lahendaks meie praegused energiakriisid. Termotuumaenergia, mis seisneb kergete aatomituumade liitumisel vabaneva energia tootmisel, on üsna keskkonnasõbralik ja ammendamatu. Meie tehnoloogilise maailma ülalpidamine ( näiteks erinevad tööstused, autod, arvutid, mobiilside, televisioon, transport jne ) vajab aga väga palju energiat. 107 Joonis 9 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise ( bioloogilise ) kehana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
