Keskkonnakaitse kosnpekt (7)

Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse:
Looduskaitse – tegevus, millega üritatakse
soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
Keskkonnakaitse – meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
Keskkond – EL mõiste – Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed.
Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine , välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus , abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine : taastuvad , taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus : mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara , liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine , tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine , teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline , vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu- elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO), rikkuse ebavõrdne jaotumine). Näljahädad, mässamine jne.
Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.1789 – Gilbert White “Selbourni loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks – ökoloogia.
ÖKOLOOGIA – õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus – eluruum , maja Logos – õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus , meditsiin.
Keskkonnategurid . – rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained , soolasisaldus, happelisus , muldkeskkond
Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja
keemilise keskkonna.
Elus ja eluta loodus. –päike, maa vesi, tuli, kivi jne. (füüsikalised ja keemilised nähtused), elusloodus on aga kõik mis hingab , areneb, sureb .
Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa.
Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala .
Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on:
1.tootjad
2. taimtoidulised e. fütofaagid – esimese astme tarbijad
3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad
(3) heterotroofid -tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi
(2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid , seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad.
Pikemalt produtsentidest ja destruentidest:
Tootjad (produtsendid) – saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest
toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e.isevarustajad
Destruendid ehk lagundajad
Bakterid ja seened
_ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks
_ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib
orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine
_ sood – hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda
_ okaspuumets – poollagunenud orgaanilised aine kõdu
_ eutrofeerumine – veekogude mudastumine, kinnikasvamine
Energia ja aineringe ökosüsteemis. –energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena.
Taluvus ja optimum . –taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. (piiravad keskkonnatingimused) Optimum on antud liigi jaoks sobivaimad tingimused.
Ökosüsteemi toodang. – aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.)
Ökonišš. Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes._ Põhinišš,_ tegelik e.realiseeritud nišš
Ökoloogiline püramiid. – graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele.
Ökosüsteemide muutumine. – tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine , kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid)
Inimmõju ökosüsteemile. – ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu
Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis
_ “ökoloogiline jalajälg masendavalt suur “
_ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt
_ 14. jätkusuutmatum riik maailmas
_ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine
1.)Mets – 48%, 2.)Sood – turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid – koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri
Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud , kõige liigivaesemad aga liivikud . Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad.
Energiatootmine ja keskkonnakaitse. – võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid , kriteeriumid.
Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele.
Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine
1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete
looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi
ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet
Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus , varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne.
Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON : 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded
elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
Bioindikatsioon — keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil
Bioindikatsioon eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist
Bioindikaatorid
1.Keskkonnaseirel ja muutuste avastamisel 2.Bioindikaatorid on keskkonna muutustele
tundlikud liigid ökosüsteemides.3.Näit samblad, põhjaloomastik veekogudes,
makrofüüdid (suured veetaimed) aga ka näiteks puude okkakahjustused
• Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil.
• Kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides tsingimaardlail.
• Teine bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti
head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud.
Indikaatorliik peab olema: 1.Hästi ökoloogiliselt uuritud 2.Laialt tuntud, levinud, paikne
3.Selge sõltuvus (+ voi -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest 4. Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele
Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele.
Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid , biokütustele üleminek jne.
Õhu koostis ja saasteallikad . Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris –90% osoonist.
!Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti
Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid , energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie.
Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe- asbest ), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis.
Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad), osoonikihid , kasvuhoonegaasid (taimede mutatsioon, ei saa vajalikke aineid kätte)
Õhureostus ja tervis. 1.) Happesademed - panevad liikuma maapinnas leiduvad raskmetallid,
mis sattudes pinna- ja põhjavette tekitavad tõsiseid terviseprobleeme. Kasvab elavhõbeda, alumiiniumi ja kaadmiumi sisaldus keskkonnas.( Alumiinium - inimene ei vaja alumiiniumi isegimikroelemendina. Alumiiniumi kahjulik mõju neerudele) (Kaadmium - koguneb neerudesse ja põhjustab neerutorukeste kahjustusi, häiritud on maksatalitus ning vere punaliblede tekkimine väheneb, põhjustades aneemiat.)2.)Osoonikihi hõrenemine: nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb, halli kae sagenemine, herpesinfektsioon, mis põhjustab immuunsüsteemi nõrgenemist. + haiguste levimine tänu kasvuhooneefektile soojematelt aladelt edasi. Veel: Õhu lokaalne saastumine: Lämmastikoksiid ja vääveldioksiid
põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine , õhu kõrge tolmusisaldus -põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud – tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust.
Õhukaitse põhiteed. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne.
Saastekahjud. – soojenemine, veetaseme tõus, muutused taimkatte vööndilisuses ( tundra
kaob), taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik, mineralisatsiooni kiirenemine, sademete jaotuse muutus, aurumõju kasv - soostumine
Saasteainete emissiooni piiramine. - olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. + koostöö lepingud , piirangud, trahvid, õigeaegne reageerimine probleemile ja selle teadvustamine.
Müra.­- inimese tervist kahjustav- käitumishäired+ unetus , mürafoonid kaitseks (summutamine), seadustega müra lubatud taseme määramine detsibellides.
Veereostus ja veekaitse . Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse.
Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu
reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba , vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad:
1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga)
Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud ). Vee säästmine:
1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul . 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
Veevarustus Eestis: Aastas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit m3 vett.
Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50%
maaelanikest. Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga.
Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi )
2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa
ja Läänemaa) Reostusallikad . toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb:
1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus
Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus.
Veekogude eutrofeerumine. – veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega
1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt
muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata.
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus
2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega
liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4. hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais
veekihtides 5.põhjasetete mudastumine
Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained – arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom , plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium , boor , fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid , seleen c) vee organoleptilisi omadusi (maitse, lõhn, värvus,
hägusus) ja kasutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid , sulfaadid , üldkaredus, raud, mangaan , väävelvesinik, vask, tsink ja pH , d) vee üldist saastust
iseloomustavad ained ja omadused: ammoonium, naftaproduktid, nitraadid, nitritid ,
permanganaatne hapnikutarve , pindaktiivsed ained.
Reoainetest olulisemad 1.orgaaniliste ainete sisaldus, 2.toitainete sisaldus, 3.heljumi sisaldus, 4.vee bakteriaalne reostus
Toksilised ained: Keskkonnale toksilisi aineid satub veekogudesse heitvetega eeskätt keemia-, tekstiili-, naha ja põlevkivitööstusega, aga ka hajureostusena põllu- ja
Metsamajanduses 1. Mürkained vahendavad otseselt veekogu primaarproduktsiooni, mis mõjutab kalastiku juurdekasvu . Samuti mõjutavad nad mikroorganismide
elutegevust, aeglustuvad lagunemis- ja isepuhastusprotsessid ja orgaaniline aine kuhjub
2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui – loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes .
Heitvee puhastamise viisid. – VEEPUHASTUSMEETODID : 1.Füüsikalis- mehaaniline
2.Keemiline, 3. Bioloogiline
!desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest.
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine ,
kloorimine .
Ökotehnoloogia. – teaduses looduslähedaste ja –sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine.
(ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia , põllumajandus, kaevandused jne.)
Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.). – odavad ja efektiivsed, nõuavad küll pinda. BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks
mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine.
Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid – looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid
Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt. eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud
2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid
Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta - lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest.
Läänemere kaitse ( HELCOM ).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on:

• vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre
  
• vähenenud 20–25% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide
  
• vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris
  
• orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud
  
• väljaantud riiklikud regulatsioonid , mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT
  
• tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas
  
• paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires
  
• hülge ja merikotka populatsioonid taastunud
  
• loodud parem seadusandlus, takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse (koostöös Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooniga (IMO))
  
• võetud meetmeid, et takistada kõik ebaseaduslik heide Läänemerre laevade poolt
  
• loodud rahvusvaheline tegevuskava võitlemaks meresaastamise vastu, mis ühendab kõiki üheksat HELCOMi riiki
  

Jäätmemajandus. Jäätmemajanduse lähtealused. – erisaateload, trahvid, sorteerimine (biojäätmed jne). Võimalikult palju jäätmeid üritada ümber töödelda ja sorteerida.
Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid. – ohtlike jäätmete käitlemiskeskused, ümbertöötlemine, sorteerimine, purustamine jne.
Jäätmekäitluse põhiteed. – seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.-> taaskasutamist võimalikult palju!
Ohtlikud- ja tavajäätmed.- Aegunud ravimid; Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; Vanad akud; Patareid ; Happed, leelised ; Värvi- laki- ja liimijäätmed; Lahustijäägid;
Pestitsiidid ; Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon ; Asbest;
Elektroonikajäätmed; Vanad kütused; Fotokemikaalid ja muud kemikaalid ; Meditsiinijäätmed.
Tavajäätmed: kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Keskkonnakaitse õiguslikud alused. -Jäätmekäitluse põhimõtted seadustati Eestis 1990. aastate algul. Esimesed õigusaktid olid jäätmeseadus (1992), Eesti jäätmeklassifikaator (1992) ning ohtlike ja muude jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord (1992). Järgnesid saastekahju hüvitise seadus (1993), säästva arengu seadus (1995) ja pakendiseadus (1995). Kuna 1990. aastate algul kehtestatud seadused ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele, muudeti ja täiendati neid kõiki. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu uue jäätmeseaduse, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist
Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. - Jäätmemajanduse arendamiseks ja jäätmeseadusega seatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline ning maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad. Kohalik omavalitsus võib lisaks sellele nõuda jäätmekava ka haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt.  Jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse korraldamist riigis ja haldusüksuses - kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Üleriigiline jäätmekava on säästva arengu seaduse kohaselt koostatud jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd.  Üleriigilise jäätmekava koostamist ning selle avalikustamist ja täitmist korraldab keskkonnaminister.  NB! 20. mail 2008  kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi uue jäätmekava  aastateks 2008-2013. + (korraldatud jäätmevedu)
Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid. – hindamise aluseks on standardid, millest peavad kodanikud, kes nendega kokku puutuvad lähtuma. Standardid ja kriteeriumid on nn eeskirjad ja lubatud piirid, mida rahvas ja riik saavad ise reguleerida või iga organisatsioon sätestada mingi lepinguga.
Saastemaksud ja trahvid.: erisaasteluba, jäätmeluba jne.
Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll ( seire ). - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire eesmärgid on:
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine ;
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine;
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine;
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid. Eesti keskkonnastrateegia.-, riiklik keskkonnaseire, omavalitsus, ettevõtja. Välisõhu mõõtmine, seirejaamade paigaldamine jne. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 1992, Eesti ratifitseeris leppe 1994 a.,Konventsiooniga on ühinenud 188 riiki.
EESTIS mis tehtud: Koostatud mitmekesisuse riiklik ülevaade, Strateegia,Tegevuskava Kuigi pole valitsusest läbi käinud siiski toimivad paljud tegevused Koostatakse kaitsekorralduskavu, millega määratakse liigile vajalikud tingimused ja selleks kavandatavad tegevused.
ÜRO kliimamuutuste konventsioon- eesti ratifitseeris leppe 1994.a. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerimine sellisel tasemel, et hoida ära kliima soojenemine.
Keskkonnakaitse üldeesmärgid:
• vähendada saastaheidet tasemeni, mis ei
ohusta keskkonda ega elanikkonda;
• vähendada veetarbimist;
• luua planeerimisel head tingimused reo- ja
sademevee puhastamiseks.
Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne.
Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika . Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek.
Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus

• Planeerimisseadus
  
• Ranna- ja kaldakaitseseadus
  
• Mahepõllumajanduse seadus
  
• Metsaseadus
  
• Veeseadus
  
• Keskkonnaseire seadus
  
• Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus
  
• Jäätmeseadus
  
• Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus
  

Loodusvarade säästva kasutamise juhis
_1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr
tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale 4.Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti
kohapeal 5.Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi 6.Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke 7.Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid
jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud
Jäätmete minimiseerimine. –erisaasteluba, jäätmeluba, maavarade kaevandamisluba, (Rahvatervise seadus), taaskasutus!,
Puhastustehnoloogia.
Jäätmete eeltöötlemine
Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor ,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed.
Toimuvad järgmised etapid:

• käsitsisorteerimine
  
• meh.-ne sorteerimine
  
• sõelumine (kuiva materjali korral)
  
• setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod)
  
• ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku)
  
• magnetiline eraldamine
  
• optiline eraldumine
  

Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine
Jäätmete taaskasutamine
Eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmedteises protsessis ära kasutada.Jäätmeid käsitletakse potentsiaalse tooraine - ja energiaallikana.
Taaskasutus:

• toote uuesti kasutamine (tagastatav ja uuesti täidetav taara)
  
• esmane taaskasutamine(värviline klaas uuesti töötlusesse)
  
• teisane taastootmine( vanadest ajalehtedest WC paber)
  
• materjalile uue kasutuse leidmine(paberi kompostimine)
  

Jäätmete kasutamine energiaallikana

• Jäätmetest tahkkütuse valmistamine
  
• Otsene põlemine
  
• Biogaas
  

Ehitustegevus ja keskkonnakaitse. Ökoehitus. – keskkonna kaitseks on loodud mitmeid akte ja seaduseid, mille abil piiratakse ja üritatakse säästa loodust. Näiteks ei tohi sa igat puud aias maha võtta ega ilma ehitusloata ehitada. Samuti üritatakse üle minna ökoehitustoodete kasutamisele. Võimalik elada täielikus ökomajas.