Keskkonnakaitse (2)

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine *Ökosüsteemide hävimine * Linnastumine *Energia puudus.
Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik *Keskkonnamürkide kuhjumine – akumulatsioon looduses *Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine.
Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 – Rooma klubi *1970 – Euroopa looduskaitse aasta *1972 – ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis *1983 – ÜRO Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport , I katse formul säästva arengu printsiip *1992 – ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Agenda 21 – ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng.
Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine *Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal * Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist
Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist *Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine *Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist *Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine

SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon : *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides – kõikide majandusse haaratud materjalide hulk *Ökoloogilise jalakälje – loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg piirini jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud

Säästva arengu põhimõtted: *Võrdsusprintsiip – igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasut sama suurt hulka keskkonnaruumi *Säästev ühiskond (maj) *Tõsta radikaalselt ressursikasut efektiivsust (maavara). Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasut kas samal tasemel või piiratud vähenemine *Avalikustam ja avalikkuse kasutam otsuste tegem kõikidel tasanditel * Keskk .probleemide lahendam tekke kohal, mitte lasta levida keskkonda. *elukvaliteet *keskk, maj ja sots elu ühildamine
Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab tagada elanike aktiivse osalem keskk. alaste otsuste tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises
Säästva arengu instrumendid : *seadusandlikud *keskk. standardid *teadus (tehnopark) *turumehh (“keskk.sõbralik”) *maj vahendid (toetused, maksud ) *survegrupid

Ökoloogia

Autoökoloogia– üksikorganismide suhteid ümbritseva keskk. Demökoloogia –populatsioone, muutusi ja seoseid nendes. Sünökoloogia – uurib kooslusi. Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia – eluslooduse ja keskk vast suhted.
Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded:

Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine

Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse *Maastike kaitse ja hooldus *Jäätmete käitlus

Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam *Jätkusuuteline areng *Säästev energeetika *Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määram
Ökosüsteemi mõiste: = elusorganismid +keskk; biosfääri talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund.
Ökosüsteemi elusosa.
Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi:

• Produtsendid ehk tootjad ja
  
• Konsumendid ehk tarbijad.
  

Produtsendid on autotroofsed organismid, kes saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad on rohelised taimed, nad toodavad looduses (fotosünt) esmast orgaanilist ainet. Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad produtsentidest või teistest konsum . Konsumendid on kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid . Destruendid on bakterid , seened ja vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. aine taas lihtsamateks min. aineteks , mida võib taaskasutada produts. protsessis.
KESKKONNATEGURID
1.abiootilised( elutud ) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *- muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*-tolm
2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *- konkurents *-ohver- kiskja *- parasiidid *- tolmeldajad
3. antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine *-introdutseerimine *- selektsioon *-saastav tegevus
HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID .
Reostusallikad : punktreostusallikad (nt.toru): * reovesi tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. Hajureostusallikad: *põllumajandus * metsamajandus * kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed *tööstusettevõtted jne.

A) Heitvee teke ja ärajuhtimine

heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi *Tööstusheitvesi *Sadevesi

Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid heitvee ja sadevee tarbeks)

B) Heitvee koostis ja omadused

Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: *Lahustumatud osised *Kolloidsed osised *Lahustunud osised

Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja loomne)

C) Heitvee puhastus meetodid: mehaaniline , keemiline, bioloogiline puhastus

Veekvaliteedi näitajad:

Orgaaniline aine: Biokeemiline hapnikutarvidus BHT, Keemiline hapnikutarvidus KHT, Üldsüsinik TOC

Hõljuvaine HA, SS

Toitained (biogeensed elemendid): Fosfor TOT-P, Lämmastik TOT-N

Raskmetallid , toksikandid: Hg, Cd, Cu, Zn, Pb; PCB, PCT; Kloororgaanilised ühendid, Fosfororgaanilised ühendid, Naftaproduktid, fenoolid
5. Bakteriaalne reostus : koolera, kõhutüüfuse bakterid, viirused, helmendid
Eesti siseveekogude iseärasused: *Reostustundlikkusm *Killustatus *Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. *Ebaühtlane jaotus – veevaene tööstuslik P-Eesti. * Veed pruuni värvusega ( sood , rabad ) * Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk

BIOINDIKATSIOON

Keskkonnaseisundi ja - olude muutum iseloomustam organismide e bioindikaatorite põhjal, näitavad reostuse tagajärge! Määratakse: mullastiku, vee, õhu omadusi.
Nõuded indikaatororganismidele: *Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded teada *Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav – lihtne mõõta ja arvutada * Kitsas taluvusala antud keskkonnateguri (temp) suhtes *reageerib kiiresti ja ühetaoliselt muutustele *Analüüsi meetodid ühtlustatud.
Bioindikaatorid : * samblad , samblikud *veetaimi, “maavarade” taimi *veekogude põhjaloomastikku *teatud vetikaliike
JÄÄTMEMAJANDUS
Printsiip: “Kõikide asjade vältimine, ennetamine”.
Jäätmekäitus – on sihipär tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matlemiseks.
Töötlemise ja kasutusviisi järgi jaotamine: *olmejäätm, segajäätm (kauplused, asutused) *tootmisjäätmed (tööstuses tekkivad *ohtlikud (ohustavad keskkonda ja tervist) *erijätmed (nende kõrvald nõuab erimeetmeid)
Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: patareid , akud , Hg, õlijäätmed, medikamendid, vanad ravimid , päevavalgustuslambid, happed , leelised värvid, lahustid , lakid , putukamürgid
Jäätmete keskkonnaprobleemid:
1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine : *Toitained *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud
Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks
Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks keskkonna põhiprintsiipe – keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist *Üldist jäätmete kogust tuleb vähendada (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub reostusnormidele, ohust juba keskk ja inimeste tervist
Lahendus: * Parima võimaliku tehnoloogia BAT – tehn. protsesside muutmine *Tootmisprotsessis tek jäätmete taaskasut *Taaskasutat ümbertöödeldud materjalist pakendid , tooted *Toote ea pikend *Parandatavad, monteeritavad tooted *Ohtlike ainete sisalduse vähend toodetes *Toodete välimuse, kuju või pakendi muutm *Seadusandluse täiendam säästlikkuse tagamiseks.
Jäätmete tekke ennetamine ja vähendamine eeldab: *Massiteadvuse kasvu, mõttelaadi kujundamist *Teabelevi, uurimistööd, õpetus, täiendõpe, koolitus *Avaliku arvamuse kujundamine * Taaskasutus - ja ringlustoodete riiklik toetamine .
Jäätmete taaskasutamine: *Vähend keskk ladustavate jäätmete kogust *Vähen keskk reostuse riske *maj kasulik (säilivad loodusvarad) *Väärtuslik tooraine tööstusele.
Keskkonnaseire on keskk.seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskk. seisundit ja saada lähteandmeid programmidele jms. Jaguneb: 1)riiklik 2)kohaliku omavalits 3)ettevõtja keskk.seire
KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIPRINTSIIBID

Säästva arengu printsiip – looduse järjepidavuse tagamine selliselt , et elusloodus ei satuks hävimise ohtu.
Säästev tarbimine – *Taastuvad energiaallikad *Elada intressidest *Tarbida vaid keskkonnasõbralikke tooteid *Tagada jätkusuuteline areng

Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip *Loodusressursid piiratud *Keskkonnal taluvuspiir *Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet *Tagada metsa, õhu, maa, vee jt ressursside samaaegne kasutamine erinevatel eesmärkidel.

Ennetava tegevuse printsiip EQS, WQS, ELV– kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda. Ennetada, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim v võimatu. Selleks: taaskasutus, ümbertöötl, materj asendam, kontr.meh.

Kasutaja maksab põhimõte: Tasu kekk juhitava reostuse kogumise, puhastamise v töötl eest (prügimaks)

Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine

Parim võimalik tehnoloogia BAT – see on tehnoloogia, mis tagab min ressursside kasutamise koos min keskkonnareostusega. Kriteeriumid tehnoloogia hindamiseks: *Tehnol paremus võrreldes eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised piirangud *Heitmete iseloom ja maht.

Parim keskkonnapraktika See on abinõude kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: *Elanikkonna informat ja hariduslik ettevalmistus antud tegevuse mõjust keskk peab olema küllaldane *Toodangu kohustusl märgist, kus on tema keskk.ohtlikkus *Kasutusest eemaldatava toodangu kogum ja kahjust süs olemasolu *Toodangu materjali ja energiamahukuse vähend *Jäätmete retsirkulats ja taaskasut

Saastja maksab Kõigil inimtegevusega loodusele tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel. Ressursi kasutus ja keskk.kahjud kajast toote hinnas . Muuta maksusüst nii, et töö tulu maksustamise asemel maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka keskkonnariski.

Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik.
MAJANDUSLIKUD KESKK.KAITSE MEETMED

Käsu ja kontrollimeetod

• Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid
  
• Normid toodangu ühiku kohta
  
• Heitmenormid
  

Majandushoovad

• Saastetasud
  
• Maksud
  
• Kasutamistasud
  
• Tootetasud
  
• Kauplemine saastelubadega
  

Veenmismeetod

• Survegrupid
  
• Huvirühmad
  
• Vabatahtlikud kokkulepped
  
• Teadlikkuse tõstmine
  
• Keskkonnaalane koolitus
  

Majandushoobade väärtused: *on võteks säästva arengu saavutamisel *aitab muuta keskk.kulutusi sisekukudeks *on maj otstarbekamad *toetab põhhimõtet saastaja ja kasutaja maksab *raha keskk.invest *pos mõju konkurentsile *kasul hajureostuse vähendamiseks
Maksustamine

Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks)

Emissioonimaks – makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi mõjut rahvusvahel kaubandust. EESMÄRK: Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist

Teenusemaks – tasu keskk juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastam või töötlem kulud.

• Toodangumaks – rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus N väetised.
  
• Administratiivmaksud – riigilõiv
  

Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega.
Sisse- ja tagasimaksete süsteemid
Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist.
Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
Saastamisõigustega kauplemine (saastekoormusülejääk). Taotlus : nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
KESKK. INDIKAATORID : majandus keskk saastuminesurve indik (kalavarud) seisundi indik (aine kontsentrats) mõju indik (mürgid kalades ) toimeindik (keskk.meetmete tõhusus)
GLOBAALPROBLEEMID
Globaalsed : *Osoonikihi lõhustumine ( freoonid , UV) *Kliima soojenemine: kasvuhoone efekt (1896) CO2 *Biol mitmekesisuse vähenemine
Regionaalsed: *Õhureostus – puhastuseks on rahvusvah kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire *Keskkonna happestumine– (happevihmad kütuste põletamisel SO2 NOx) *Tuumajäätmed
Kohalikud: *linnaõhu saastumine, *jäätmed, *mere ja vee saastumine, *ohtl materj.
Happevihmad tekivad (SO2) ja (NOx) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide konsentratsioon veekogudes (degradeeruvad kooslused , muutub elustik, hukkub esmalt vääriskala (lõhe)) *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline – väheneb mullaviljakus ) *Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele). * Kiireneb korrosioon ja rabenemine *Sagenevad hingamiselundite haigused
ENERGEETIKAPROBLEEMID
*õhku paisatavate saasteainete mõju (ületab riigipiire) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku saastumine *katlamajad tek lok saastet
Energiaprobleemide ökol lahendamine
*Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 – koguse vähendamine

ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE

Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust.
Õhusaaste komponentide iseloomustamine
Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime-loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite ( kuivus , külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele.
Kriitilised koormused
Õhusaast on tavaliselt paljude gaaside segu, kusjuures igal gaasil on oma toime keskkonnale. Konkreetse saastaine mõju taimkattele sõltub klimaalilistest tingimustest, saastaine kogusest mis puulehe või okka sisemusse satub ja konkreetsete taimede vastupanuvõimest saastainele. Seega on saastaine toime oragnismidele sõltuv saastaine kontsentratsioonist, toime kestusest ja organismide geneetilisest ja kohastumuslikust tundlikkusest saastainele. Kriitiline koormus - sadestuv saastaine või saastainete kogus, mille puhul nende poolt mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures). Pikemas perspektiivis - sest looduslikud muutumisprotsessid ise aeglased. Kriitiline kontsentratsioon - kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke.