Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine *Ökosüsteemide hävimine * Linnastumine *Energia puudus.
Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik *Keskkonnamürkide kuhjumine – akumulatsioon looduses *Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine.
Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 – Rooma klubi *1970 – Euroopa looduskaitse aasta *1972 – ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis *1983 – ÜRO Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport , I katse formul säästva arengu printsiip *1992 – ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Agenda 21 – ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng.
Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine *Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal * Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist
Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist *Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine *Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist *Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine

SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon : *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides – kõikide majandusse haaratud materjalide hulk *Ökoloogilise jalakälje – loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg piirini jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud

Säästva arengu põhimõtted: *Võrdsusprintsiip – igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasut sama suurt hulka keskkonnaruumi *Säästev ühiskond (maj) *Tõsta radikaalselt ressursikasut efektiivsust (maavara). Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasut kas samal tasemel või piiratud vähenemine *Avalikustam ja avalikkuse kasutam otsuste tegem kõikidel tasanditel * Keskk .probleemide lahendam tekke kohal, mitte lasta levida keskkonda. *elukvaliteet *keskk, maj ja sots elu ühildamine
Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab tagada elanike aktiivse osalem keskk. alaste otsuste tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises
Säästva arengu instrumendid : *seadusandlikud *keskk. standardid *teadus (tehnopark) *turumehh (“keskk.sõbralik”) *maj vahendid (toetused, maksud ) *survegrupid

Ökoloogia

Autoökoloogia– üksikorganismide suhteid ümbritseva keskk. Demökoloogia –populatsioone, muutusi ja seoseid nendes. Sünökoloogia – uurib kooslusi. Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia – biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia – eluslooduse ja keskk vast suhted.
Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded:

Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine

Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse *Maastike