Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina.
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes
3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda
Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras. Rootsi oli valitseja. Ka Eestis ja Lätis. Esialgu ka Leedus ja Poolas. Sveits avaldas mõju Austrias. Põhja-Prantsusmaa katoliiklik; Lõuna- Prantsusmaa luterlus (hugenotid). Mõlemad usud kuulutati lubatuks. Sveitsi reformatsiooni juht oli Jean Calvin (ka Ulrich Zwinglich). Ehtne pankurite luterlus. Väidab, et kui inimene on edukas maa peal, on ta edukas ka teises elus. Sealt
annaabi.ee 
50 punkti
~ 4 lehte
42 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid