Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Usu reformatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
§30 SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS
luterlus – katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus
usupuhastus – ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest
reformatsioon – kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim
SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL – 16. SAJ ALGUL
Friedrich III Habsburg – Saksamaa valitseja 1440- 1493
Maximilian I – Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga
Karl V – Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda) pesti ja jöudsid 1529. aastal Viini alla. Pärast türklastele kaotatud Mohacsi lahingut (1526) langes suurem osa Ungarit Türgi kätte, ülejäänud Ungari alad ja Tšehhi läksid Habsburgidele.
MAJANDUS
Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist .
KIRIK JA VAIMUELU
16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg : Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme.
  • Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha.
  • Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike ametikohtasde müük, patulunastuskirjade ( indulgentside ) müük.
    Sellel ajastu vaimst palet möjutas palju humanist ja renessanss , hakati rääkima ühtekuuluvusest, saksa öigusest, saksa keelest, rahva röhumine katoliku kiriku poolt, avaldas möju teoloogiakäsitlusele ja filosoofia öpetusele.
    MARTIN LUTHER
    Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther (sünd 10.11.1483 Eislebenid). 1507 pühitseti Luhter preestiks. Ta astus Saksi kuurvürsti asutatud Wittenbergi plikooli, elades ise ordukloostris. 1512 sai temast teoloogiadoktor ja sama ülikooli piibliteaduse professor .
    VÖITLUSE ALGUS
    Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogiatega. Töelise tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mida volitas paavst Leo X, saates munga Johann Tetzeli, volitades teda vabastama inimesi karistustest raha eest. Köigi pühakute pühal, 31.10.1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristamise kustutamise kohta. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust.
    USUPUHASTUS
    Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tšehhi usureformaatorit Jan Husi . Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti. Ta ründas katoliku kiriku sakramendiöpetust, pidades küllaldaseks ristimist ning armulauuda. Ta soovis mungatöotust mitte igaveseks teha ning anda preestritel öigus valida abielu vöi vallalisuse vahel. Ta jöudis ka ordude ja kloostrite eitamiseni. Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534. See pani aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis ka vöimaluse tösta rahva haridustaset. Luther taunis pühakute ning pühede säilmete kultust, mis oli muutunud harrastuseks.
    §31 LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI
    PHILIPP MELANCHTHON
    Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri körval oli ka humanistina tuntuks saanud Philipp Melanchthon (kodanikunimega Schwarzerd). Sündinud 16.02. 1497 Brettenis. 1518. aastast oli ta Wittenbergi ülikooli öppejöud. Oma laialdase tegevusega hariduse alal (öpikute ja koolikorralduste koostamine, osavött paljude gümnaasiumide ja ülikoolide asutamisest) pälvis ta aunimetuse „Saksamaa öpetaja“. Reformatsiooniga ühines ta 1521. aastal. Ta aitas reformatsiooni pöhidokumente koostada ning ka Piiblit tölkida. Samal ajal, kui Luther suhtus kriitiliselt ilmalikku haridusse, mis kiskuvat hinge Jumala juurest eemale, oli Melanchthon seisukohal, et just möistus ja haridus peavadki usku toetama.
    ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS
    Lutheri Wartburgis viibides hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi.
  • Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivusut ilmalikus elus, ülistas töökust ja ettevötlikust. Ta väitis, et keegi ei vöi olla kindel oma hinge päästmises, kui ei teni endale ise leiba. Arvustades teravalt pühepildikultust, ajendas Karlstadt pildirüüste. Ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Usu reformatsioon #1 Usu reformatsioon #2 Usu reformatsioon #3 Usu reformatsioon #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-07-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M S Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga pöhjalik kokkuvöte järgnevatel teemadel:
    1. SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS
    2. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI
    3. REFORMATSIOON ŠVEITSIS: ZWINGLI JA CALVIN
    4. REFORMATSIOON INGLISMAAL
    5. USUSÖJAD PRANTSUSMAAL

    usureformatsioon , martin luther , zwingli , calvin , pärtliöö , hugenotid , rooside sõda , katolik kirik , usupuhastus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    doc
    Reformatsioon
    15
    rtf
    Reformatsioon
    15
    doc
    Keskaeg III
    1
    doc
    Reformatsioon
    17
    doc
    Keskaeg-reformatsioon
    2
    doc
    Reformatsioon
    1
    doc
    Reformatsioon
    3
    doc
    Reformatsioon



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun