Varauusaeg (3)

Suured maadeavastused
Christoph Kolumbus.
Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule . Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri.
Tordesillase leping – 1494 . aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil.
Vasco da Gama – jõudis Indiasse 1498.
Amerigo Vespucci – Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri – Uus Maailm.
Fernao de Magalhaes – 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt.
Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon .
Humanism ja renessanss
Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias:
linnriikide majanduslikule tõusule pani eelkõige aluse kaubandus, selle kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine. Kujunesid varakapitalistlikud suhted, noor kodanlus . Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. Medicite perekond Firenzes. Lorenzo Tore.
Renessanss – antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassündi. Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele.
Humanism – mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule.
Kirjandus.
Dante Alighieri. 14. saj. „ Jumalik komöödia.“
Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(„ Dekameron “) itaalia kirjakeele rajaja.
Leonardo Bruni – Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo.
Lorenzo Valla – Ajalooallikate kriitika rajaja. „Constantinuse kingituse“ kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu.
Rotterdami Erasmus .
Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. „ Narruse kiitus“ 1509. Sõjavastased vaated.
Johannes Reuchlin – koos Roterdami Erasmusega peeti teda „Saksamaa kaheks silmaks.“ Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele.
Ulrich von Hutten – üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee.
Niccolo Machiavelli – „Valitsejas“ võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks end aheldatuna moraalinormidega. Valitseja peab olema nagu lõvi, kui tarvis, ja nagu rebane , kui tarvis. Makjavellism. Sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika.
Tommaso Campanella – „Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik.“ Reisikirjeldus vormilt. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele. Riigi valitseja valib rahvas, naised ja mehed on võrdsed.
Saksa reformatsiooni algus
Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riigi territooriumi 15. sajandu lõpul kuni 16. sajandi alguses laiendati, kuid keisrite tegelik võim vähenes. Karl V valitses 1519- 1556 . Tema valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ja sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimulike võimu vahel. Suurimaks probleemiks oli tükrlaste pealetung , kardeti, et muhamedlased alistavad kristliku maailma.
Kuurvürstiriigid.
Varakapitalistlike suhete kiire areng, eriti mäetööstuses. Kaubanduse kiire areng.
Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest.

Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed.

Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük.
Martin Luther.
1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust.
Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust.
Philipp Melanchthon – Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja.
Andreas Karlstadt – ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste.
Anabaptistid – taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi.
Thomas Müntzer – lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele.
Talurahvasõda. 1524 -1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla ..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti „jumalikku õigust“ ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu.
Augsburgi usutunnistus . 1530 . kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud , keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea .
Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555 . sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et „kelle maa, selle usk.“
1) katoliiklikud riigid(Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa, Loode-Saksamaa)
2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla)
Reformatsioon Šveitsis
Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused – kantonid. Need moodustasid Šveitsi Liidu. Metsakantonid – piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid – maaviljelus , viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad .
Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus.
Ulrich Zwingli – Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus . Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele.
Johann Calvin – šveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. „Ristiusu õpetus.“ Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti , et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile – rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik , kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid , lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms.
Reformatsioon Inglismaal
Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485) Lancasteri(punane roos vapil ) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine . Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament , sest taheti kodusõdade lõppemist.
Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus. Kalevitööstuse areng -> lambakasvatuse laienemine. Selleks tehtu oma põldudest karjamaad, talupojad aeti ära oma maadelt. Kõikjale pandi tarastikke, tarastamine . Talupojad osad manufaktuuridesse, enamik pauperiseerus(vaesus), Muutusid kerjusteks jms. Nende vastu võeti vastu karmid abinõud.
Henry VIII. 1509- 1547 valitses. Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess . Teine Anne Boleyn. 1529 löödi lahku Roomast . Ja siis lahutas veel ja võttis veel naisi.
Thomas More. Humanist, „ Utoopia ,“ kirjeldab reisi, eraomanduse puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö. Patriarhaalne perekond. Utoopiline sotsialism .
Ususõjad Prantsusmaal
Hugenotisõjad, ususõjad. Enam ei kutsutud kokku generaalstaate, vaid Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused – parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine.
Rahvuslik gallikaani kirik , mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid talupojad.
Poliitilised hugenotid – tahtsid maavaldusi, seisid vastu kujunevale absolutismile.
Hugenottide juhid L-Prantsusmaal: Antoine de Bourbon, Henri, Louis de Conde, Gaspard de Coligny.
Nende vastu oli perekond Guise( Francois de, Charles de).
Mõlemad olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga, kuid veel enam olid nad üksteise vastu.
Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile.
1562 . märtsis Francois de Guise tungis oma väega kallale hugenottidele küünis. Coligny alustas vastuvõitlust.
1570 . sõlmiti Saint-Germaini rahu, kogu kuningriigis kuulutati südametunnistuse vabadus, kuidi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades.
Pärtliöö. 24. august alustati terroriga mingi pulma ajal. Hugenotivastased ründasid.
Nantes’i edikt . 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus . Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp.
Skandinaaviamaad
Kalmari unioon – Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel , ta oli ülestõusu juht.
Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda:

Uniooni pooldajad . Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann.

Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem.

Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni.
Stockholmi veresaun – Sten Sure oli juba vangis , Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520.
Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms.
Kiriklik usupuhastust toimus 1536 . Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng.
1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist.
Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527 . aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest.
Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena.
Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra.
Madalmaade vabadusvõitlus
Poldrid – merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur , kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid .
Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega .
1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le. Madalmaad olid ju seega Hispaania osa ning see mõjus halvasti Madalmaade majandusele, tootmisele, rahvusele.
Kalvinism . Karl V oli ägedalt ketserluse vastu võidelnud. Levisid luterlus ja anabaptism. Eriti aga kalvinism, mis sobis varakapitalistliku elulaadiga. Kalvinistliku koguduse juhtorgan oli konsistoorium .
Pildirüüste. 1566 . Madalmaade asehaldur(?) väljastas tänu rahutustele manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele , kalvinistlikke jumalateenistusi tohtis aga pidada vaid selleks eraldatud hoonetes. Ülestõus vaibus.
Hertsog Alba . Kui Felipe II kuulis pildirüüstest, saatis ta kohe kohale Alba koos vägedega. Terrorirežiim. Alba sai ka asevalitseja koha. Rahutuste Nõukogu(Verenõukogu). Sellest hoolimata ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Partisanivõitlus maal ja merel. Metsagöösid, meregöösid.
Oranje Willem. Iseseisvusvõitluse juht. Määrati rahutuste ajal asehalduriks( 1572 ).
1572. ülestõus, vabariigi loomine.
Põhja provintsides kalvinism, Lõuna Madalmaaades katoliiklus.
Arrasi unioon – lõunaprovintsid, kokkulepe katoliikliku kuningaga.
Rahu ei tulnud ikkagi. 1581. kukutati Felipe Põhja-Madalmaades. Ühendatud provintside Vabariik, Ühendatud Madalmaad. – Holland .
Vene riik 16. sajandil
Ivan IV Julm. Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija.
1547. lasi kroonida end Vene tsaariks. Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed valis ise välja. Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja.
1550. aastal kehtestati „Tsaari koodeks,“ mis oli õiguskorra ühtlustamiseks. Surmanuhtlus, nuudihoobid. Piinamine . Vene tavaõiguse põhjal kehtis aga ka võimalus, et süüdistaja ja süüdistatav peavad omavahel duelli, mida vaadeldi kui jumalakohut.
Tahtis tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Sõjakäik Kaasani khaaniriigi vastu. Teine siht oli Liivimaa . 1558 alustas Liivi sõda. See tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise.
Opritšnina. Vene maad jagati kahte ossa, neist tähtsam ja majanduslikult arenenud ala oligi opritšnina. Ülejäänud venemaa piirkonnad moodustasid zemštšina. Julmad väesalgad. Opritšnina kaotati 1572. aastal, see oli tulemusetu.
Ivan tappis oma poja jne..
Vene kultuur 16. sajandil
Terrorirežiim takistas kultuurilist arengut. Ivan põlgas europalikke mõttevooge jms.
Letopiss – kohalik kroonika. Kirjutati palju kroonikaid.
Andrei Krubski – Ivani usaldusalune vürst. Ta on juhtinud Vene väge mitmes lahingus tatarlaste vastu, aga ka Liivi sõjas. Mingis lahindus läks halvasti ja siis põgenes Ivani eest ning hakkas Moskva suurvürste maha tegema.
Venemaal üldiselt kriitiline suhtumine kirikusse. Kõlblusprobleemid, varandused, riigi ja kiriku suhted.
Maksim Kreeklane (Michael Trivolis). Erimine kriitik. Sattus vastuollu õigeusu kirikuga .
Feodossi Kossoi – esitas seisukoha, et Jumalat tuleb kummardada vaimus, mitte aga välistes vormides, eitas kõiki kultusevorme ja nimetas kirikuid ebajumalakodadeks. Jumala ees on kõik võrdsed.
Matvei Baškin – eitas kiriklikku hierarhiat, ikoonikummardamist, sakramente. Toetuda tuli ainult Uuele testamendile, ligimesearmastus. Taunis pärisorjust.
Kui mujal reformeeriti, siis Ivan samal ajal kindlustas vene õigeusu seisundit . Eriti oluline oli 1551. aastal peetud nn Stoglavi kirikukogu. Sellele esitati tsaari ülesandel „Sada peatükki“, hulk ettepanekuid jms. Üritati ka moraali tõsta. Trükikoja loomine.
„ Domostroi “ – „Kodukord,“ vene kultuuriloo tähtteos, mis annab hea käitumise ja kodu korrashoiu kohta juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. Põhiautor on ülempreester Silvester.
Teadus
Mikolaj Kopernik . 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee – Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler , kes näitas, et planeetidi orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised.
Giordano Bruno . Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku tööd ning rõgutas, et universum ei ole lõplik ega suletud ning päikesesüsteem ei ole selles erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool. Mitmes kirjutises astus vastu ristiusu põhitõdedele. Ei tunnistanud kolmainsust ega Kristuses Jumal-inimest.
Paracelsus. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks. Philippus Aureolus The... blabla oli tegelik nimi. Uskus, et haigusi põhjustavad keemilised muudatused organismis. Eriti oluline oli väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal.
Andreas Vesalius. Teadusliku anatoomia rajaja. Lahkas laipu palju, kuid neid oli raske saada. Anatoomiaõpiku koostas. Kummutas väite, nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel.