Reformatsioon (1)

REFORMATSIOON .
Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos.
Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid:

• Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.
  
• Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust .
  
• Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid .
  
• Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse.
  

Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest.
Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema.
Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit . Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda.
Tollane paavst , Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid – teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla , mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi.
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud.
Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524 - 1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise.
Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555 . kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte “Kelle valitsus, selle usk”. Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa.
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON.
Lutheriga samaaegselt alustas Šveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli , 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming.
Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin , ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused , riietuti musta, ei kantud ehteid .
Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid , kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes välja anglikaani kirik, sarnanes katoliku kirikuga , ent missad muudeti inglise keelseteks.
Reformatsioon viidi läbi ka Taanis , Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus .
Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola . Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu . Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni . Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja).
USUSÕJAD.
Madalmaad olid Habsburgide võimu all. Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566 . aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel , hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17 sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks (kõrge elatustase ka alamkihil, peaaegu kõik oskasid lugeda ja kirjutada, kõrge tolerantsus , sõnavabadus). Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Maailmakuulsaks sai Hollandi maalikunst ( Rembrandt , Rubens).
Kuna Henry VIII ei sündinud troonipärijat, siis pärast tema surma dünastia ei saanud jätkuda. Peale Edward VI lühikest valitsusaega, tõusis troonile Henry VIII tütar esimesest abielust, Mary Tudor . Ta abiellus Felipe II-ga. Inglismaa muudeti jälle katoliiklikuks, hukati umbes 300 protestanti, seetõttu ka lisanimi Verine Mary. Kui Mary Tudor suri jäi ainukeseks troonipärijaks Henry VIII ja Anne Boleyni tütar Elisabeth I. Elisabeth taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui puritaanidega. Elisabethi käsul hukati Šotimaa kuninganna Mary Stuart , kes oli Henry VIII sugulane ja kellel oli seega õigus Inglismaa troonile. Elisabethi peetakse üheks edukamaks valitsejaks. Tema valitsusajal kujunes Inglismaa suureks mereriigiks, rajati esimene Inglise koloonia P-Ameerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare .
Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud. Tõeline vaen katoliiklaste ja hugenottide vahel lõi lõkkele peale Itaalia sõdade ( 1494 -1559) lõppu. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel – Bourbonid (hugenotid), Guise’id (katoliiklased), Valois ’id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal – pärtliööl – puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598 . aastal andis kuningas Henri IV Nantes ’i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks .
Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tšehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad. Uue keisri võimuletulek võimaldas alustada läbirääkimisi ja 1648. aasta sügisel kirjutati alla Vestfaali rahu.
Saksamaa oli endiselt killustatud, Šveits ja Ühendatud Provintside Vabariik ( Holland ) said iseseisvaks.