Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juhuslikult tänaval oma isaga. Nad vahetavad paar pealiskaudset
" ning liigub laua taha, kus hakkab üksinda lauamängu ,,Domino" mängima. Kedagi teist läheduses pole. ÜKSIKMÄNG/REEGLIMÄNG · Poisid ehitavad ehituskeskuses erinevaid asju- kes garaazi, kes lennukit, kes robotit. Sten ehitab keeruka ulmefilmist pärineva laeva. KÕRVUMÄNG/ EHITUSMÄNG · Poisid sõidutavad oma autosid vaibal, mis kujutab linna ja selle teid. Sten sõidutab oma laeva ning pargib selle vaibal asuva poe parklasse. Steni arvates on naljakas, et ta sõidab laevaga autoteel, kuigi teab, et laevad sõidavad vees. KÕRVUMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · Sten riietab end kostüüminurgas klouniks ning hakkab seejärel üksinda mängima, üritades teistele nalja teha. Teistele Steni naljad meeldivad, aga keegi ei ühine temaga. Mõne minuti möödudes otsustab klouni kostüümi seljast võtta ja läheb Itiga juttu ajama. ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG
aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selleks et nad tema eest midagi kusagil ära teeksid. Jürgenit ja Steni kasutati raamatu jooksul ainult ühe korra - nad pidid Pärnusse sõitma ja sealt midagi ostma ja siis ka maha müüma. Jürgen tutvub Steni kaudu ühe tüdruku Reeniga, kes on 19-aastane (Jürgen on selleks ajaks 16-aastane). Tüdruk on talle algul sõber ja murede kuulaja, kuid hiljem selgub, et nende vahel on midagi enamat kui sõprus. Jürgen on Reeni juures mitmeid kordi ööbinud, kuna kaugetel "äri"reisidel käies ei viitsi ta õhtul saabudes koju minna
perekonnast, naabrimees Aadust, Puerto Ricost pärit gigolost Jose Corazonist ja Neljast Koerast. Kuid Romaani keskmeks on ikkagi Tema , reklaamiemehe suur armastus, tõeline iludus Mirjam. Kuid peale traagilisi sündmusi kaotab, Siim, kes muidu nii egoistlik, võime nautida elu. Mirjam on noor stjuardess, kellel on juba seljataga ebaõnnestunud abielu Andreasega. Romaan aga ei paljasta Mirjami tundeid Steni suhtes ning jätab lugejaid täielikku mõistatusse, kuid sellesse jääb ka peategelane ise. Kausi romaan pakub lugejale nii kirge, armastust kui ka teisest küljest kahetsusi, mõistusi ning traagikat.
''Ema?'' Sten nägi tema ema kätt tõusmas suitsust, kuid kui suits haihtuma hakkas nägi ta, et see polnud ta ema vaid mingi koletis, kes oli suremas. See oli midagi nii ebainimlikku ja jubedat, et ta ei julgenud seda vaadatagi. Rännakud ''Mul on kõht tühi.'' Kaebleb Sten.'' Kui oleks vähemalt natuke rohtu, ma võiksin selle saiaks muuta ja süüa...Sikk, Sikk, kus sa oled?'' Järsku võtab mingi maa alt tulev käsi Steni jalast kinni. ''Aita mind vend.'' ''Jälle vajusid maa alla ? Kui see jälle juhtub, jätan su maha.'' ''Aga...'' ''Mitte mingeid agasid!'' Mitu aastat on möödunud sellest koledast juhtumisest. Õnnetuses oli Sten kaotanud oma jala ja venna, kuid ohverdades oma käe sai ta Siku tagasi ja ühendas tema hinge oma verega ühe raudrüü külge. Praegu jalutavad vennad kõrbes otsides linna, kus peaks asuma alkeemia kivi mis nende kehad tagasi toob.
“Linnas väga palju puid ei ole ja ma ei puutu selliste teemadega väga kokku,” vastas juhuslik insener, kes elab Tallinnas. “Jah, muidugi on ilus, kui Eesti on metsarikas maa, aga mis teha,” nii lõpetas mees oma mõtted. Elunautija Stenil oli eelmistele vastanute suhtes väga erinev vastus. Tema arvates peaksid raietöölised saama oma tööd teha. “Mind üldse ei huvita, kas on mets või mitte. Võtavadki maha, saan siis vähemalt küttepuid,” oli Steni omanäoline vastus. Ema Liis arvas, et lageraiet ei ole vaja teha, sest see muudab meie ökosüsteemi ja kliimat. “Loomadel peab ka olema elupaik, muidu tulevad nad meie omasse,” oli Liisi raudne vastus. Viimane vastaja oli kuduja Jaane, kelle arvates on Eestis väga harjumatu ringi sõita. “Lageraiega tegeletakse väga palju ja kahjuks rahvas ei tea seda,” vastas Jaane nördinult. “Riik ja sotsiaalmeedia võiks sellest rääkida ja lõpuks midagi ette võtta. See on meile tohutult
Ameerikas. Musta Mercedesega mehed on isa töökaaslased ja sõbrad ning isa tahab, et Seth käiks nendega läbi, et siis oleks tal, kellegagi suhelda ja ka isa kuuleks temast. Nad leppisid ära ning hiljem selgus, et üks lastekodulaps oli talle tabletid kotti pannud. Liis läks ühele klassipeole, mis toimus klassikaaslase pool. Neil sai Elinaga sellest kõrini ja nad otsustasid minema minna. Teel maanteele võtsid neid ühed poisid auto peale. Selgus, et poisid tunnevad Steni ja ta on neile narkootikumide eest võlgu. Elina ja Liis võeti kinni ja nad viidi tagasi maja juurde. Kõik klassikaaslased võeti pantvangi. Liisil jäi telefon ainukesena kätte ja ta helistas Sethile, et ta neile appi tuleks. Seth suutis mõnele poisile peksa anda, kui äkki teda keegi tulistas, ta tulistas ka teisi vastu. Sten hakkas kartma ja ei tahtnud Sethile kiirabi kutsuda, sest ta teadis, et tal ei lähe kergelt. Lõpuks võttis Timo Stenil telefoni käest ära ja kutsus kiirabi
Kuid samas, ega ei jäänud toona midagi muud ka vist üle. Igatahes au neile inimestele, kes suutsid huumoriga piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest.
Karin Rask on üks kahest EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. lennu lõpetajatest, kes on läinud tööle Nukuteatrisse. Kõige esimene roll oli tal Haapsalu Kooliteatri etenduses ,,Läänemaa lugu". Esimest korda tegi Karin muusikalis kaasa siis, kui mängis ülimenukas ,,Greases" nohikut. Karini arvates jääb see ka viimaseks korraks, sest ta väidab, et tema laulmisoskus ei ole just kiita. Alates 2003. aastast on ta teinud vahetevahel kaasa seriaalis ,,Kodu keset linna", kus ta on mänginud Steni (Indrek Ojari) pruuti Lucyt. Karin Rask on kaasa teinud ka serjaalis ,,Kelgukoerad". Ta on juhtinud koos Marko Matverega 2008. aastal ,, Laulud tähtedega" saadet, Karinile oli see esimene kogemus saate juhina, ta kõhkles algul, kuna tal puudus varasem saatejuhikogemus. Haapsalust pärit Karin on jätnud kaaslastele väga ausa inimese mulje. Selle aususe pärast on tal kohati isegi raske. Ta võib esmapilgul mõjuda kinnisena, kuid tegelikult on avara ja siira hingega
18 2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi ,,Kuulsus" tähendab põhiliselt enda tegevuse tõttu tunnustatuks saanud inimesi, aga ka kuulsuste lähisugulasi. Nende seas oli enim nimetuks jäänud inimesi, kelle kohta mäletatakse vaid tegevusala - sportlane, maadeuurija, moekunstnik, näitleja jms. Märgitud oli Ringo Starri, Evelyn Ashfordi, Paula Abduli, samuti Harri Kirvesniemi naist Marja-Liisat ja Tiit Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri.
Excellent Good O K Coulddo better **** *** ** x Vocabulary &- Grammar Li steni ng S peaki ng R eadi ng Writing C ommuni cati on 50 Whichof the followingcanyou useto start/enda report? Thepurpose/aim of thisreportisto assess ... (start) O n t h ew h o l e. . . ( e n d )
Excellent Good O K Coulddo better **** *** ** x Vocabulary &- Grammar Li steni ng S peaki ng R eadi ng Writing C ommuni cati on 50 Whichof the followingcanyou useto start/enda report? Thepurpose/aim of thisreportisto assess ... (start) O n t h ew h o l e. . . ( e n d )
Excellent Good O K Coulddo better **** *** ** x Vocabulary &- Grammar Li steni ng S peaki ng R eadi ng Writing C ommuni cati on 50 Whichof the followingcanyou useto start/enda report? Thepurpose/aim of thisreportisto assess ... (start) O n t h ew h o l e. . . ( e n d )
Excellent Good O K Coulddo better **** *** ** x Vocabulary &- Grammar Li steni ng S peaki ng R eadi ng Writing C ommuni cati on 50 Whichof the followingcanyou useto start/enda report? Thepurpose/aim of thisreportisto assess ... (start) O n t h ew h o l e. . . ( e n d )
annaabi.ee 
