2. kursuse 3. töö (3)

Sisukord:
26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused,
Portugallaste esimesed rekted,
Ameerika avastamine,
Indiasse viiva meretee avastamine,
Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine,
esimene ümbermaailma reis,
maadeavastuste jätkumine,
Suurte maadeavastuste tulemused.
27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu,
Asteegid , maajade linnriigid ,
Lõuna ameerika kõrgkultuurid,
Inkade riik,
Konkidastooride tulek,
Eurooplaste tuleku hukutav mõju
28. Humanism ja renessanss : Uus kultuur,
humanism kirjanduses,
leonardo bruni ,
Leonardo valla,
Rotterdami Erasmus ,
Johannes Reuchlin ,
Ulrich von hutten,
Machiavelli ja campanella
29. Renessansskunst : arhitektuur ,
maalikunst ,
leonardo da vinci,
Raffael, Michelangelo ,
Tizian ,
Skultuuris
30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik ,
Majandus, Kirik ja vaimuelu ,
Martin Luther,
Usupuhastus
31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis,
Talurahvasõda, Armulauatüli,
Augusburgi usutunnistus ja usurahu
32. Reformatsioon šveitsis: zwingli ja calvin ,
zwingli ja reformatsioon,
Calvin ja reofrmatsioon
33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus,
Majanduse areng,
Henry VIII,
Konflikt paavstivõimuga,
Reformatsioon,
Rekatoliseerimise katse,
Usuprobleemid Sotimaal,
Mary Stuart
34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik ,
Reformatsiooni algus,
Hugenotid ,
Teel kodusõdadele,
Ususõdade algus,
Pärtliöö,
Uued kodusõjad Nantes ’i edikt 1598
35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon ,
võitlused 16.saj algul,
Reformatsioon,
Reformatsioon taanis ,
Reformatsioon norras
36. madalmaade võitlus: majandus,
hispaania võimu all,
kalvinism , pildirüüste,
hertsog Alba Terrorireziim,
1572 . aasta ülestõis ja vabariigi loomine
37. Vene Riik 16.saj- 1485a.-
Ivan IV Sulm,
Valitsemise algus
1547a.,
vallutuspoliitika,
Terror ( Opritsnina ),
Perekond
38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus ,
Poliitilised teosed,
Suund reformatsioonile.
Maksim Kreeklane ,
Feodossi Kossoi,
Matvei Baskin,
Kirik ja riik, Domostroi
39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud.
Mikolaj Kopernik ,
Diardano Bruni,
Arstiteadus .
26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu, Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-šoti mungad asustasid 9saj Islandi. Suurte maadeavastuste põhjused: Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu. Kulla- ja hõbedavajadus kasvas ning see sundis pöörama pilgud Euroopast kaugemalt . Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hisp ja Portug meresõitjad hakkasid ehitaa uusi kaugsõidulaevu karavelle. Portugallaste esimesed retked: Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, sest nad oletasid, et seal leidub kulda Atlandi ookeani suubuvate jõgede suudmealadel. Et Guinea lahe rannikujoon käändub järsult itta , võtsid portugallased oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse. 1486- 1487 tegi B. Diaz kindlaks, et ümber Aafrika mandri sõites on võimalik jõuda Indiasse. Ameerika avastamine: Ameerika avastaja kolumbus aastal 1492. Asus teele kolme laevaga portugalist . Otsis teed indiasse, ameerikasse jõudes arvas et ongi indias. Pidi valitsusega tõsiseid läbirääkimisi pidama et reisi korraldada.Indiasse viiva meretee avastamine: Vasco de gama juhtimisel asus 1497 lissabonist 4 laevaline ekspeditsioon teele. 1498 jõuti indiasse. Tänu araablasest lootsile kes tundis rannikut hästi. Sõideti umber aafrika lõunatipu. Brasiilia avastamine ja ameerika nimesaamine: Ameerika sai nime itaalia maadeuurija amerigo Vespucci nime järgi kes uuris uut maailmaosa 16 saj algul. Brasiilia avastas pedro alvares cabral kes ei teadnud varasematest retkedest midagi ja kuulutas maa portugali valduseks.Esimene ümbermaailma reis: Esimese ümbermaailma reisi tegi läbi fernao de magalhäes. Ta oli portugali kuningaga tülli läinud ja tahtis leida läänepoolset indateed. Teele asuti 1519a. 20 september. Tagasi tuli ainult üks laev 18 inimesega. Maadeavastuste jätkumine: 16 saj teasel poolel hakkasid eurooplased rohkem maid avastama . 16 saj keskel jõudsid portugaallassed jaapanisse. Jaapanlased tajusid eurooplastest tulevat ohtu ja sulgesid oma sadamad kõigile peale hollandlaste.. 17 saj alguses avastasid hollandlased austraalia . Inglased prantslased venelased ja hispaanlased jõudsid põhjaameerikasse 18 saj. Suurte maadeavastuste tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine . Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon . Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia.
27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 – 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja- Mehhiko , 13. –16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund : jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas , 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes )maajade linnriigid:
linnriik kus olid erinevad seisused .. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid . Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad . Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco -maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser . Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega hernan cortes. Ta sai hakkama mehhiko vallutamisega,. Otsiti aardeid . Viimane keiseri piinati surnuks ja paljud elanikud vangistati. Aardeid ei leitutki. Süstemaatiline vallutusretk hakkas 1526.Eurooplaste tuleku hukutav mõju: Hispaania vallutusretkede kõigus hävitati kõrgkultuurid. Nende areng peatati. Nende ajaloo esemed sulatati ära ja veeti euroopasse. Ristiusustamise kõigus põletati ka raamatukogud.
28.Humanism ja renessanss.: eeldused uue kultuuri ja maailma vaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt itaalias. Kuna seal oli väga edukas kaubandus ja riik oli tänu liigkasuvõtmisele rikas, oli neil aega et oma rikkustega uhkustamiseks kaunistada oma kodud kõikvõimalike kunstidega. Itaalias oli türanni. Võim kuulus pärandatavalt ühelt perekonnalt teisele. Kuulsaim pere oli medicite perekond.Uus kultuur: 14-15 saj tekkis kõigepealt itaalias ja siis mujal lääneeuroopas uus kõrgkultuur ehk renessanss ehk humanism. Humanism tähistab seda et rõhku pandi ilmalikele asjadele. Kirik jäi tagaplaanile. Tähtis oli endal harimine jms. Humanistide maailma keskpuntiks oli jumal mitte inimene.humanism kirjanduses: Esimesed maailmavaate väljendajad olid kirjanikud ja kunstnikud . Esimene Dante Alighier tuli välja oma jumaliku komöödiaga, mis järgib küll kiriku kujutlust põrgust ja puhastustulest aga teeb seda erakordse kaasaelamisega inimese kannatustele. Esimeste humanistide hulka kuulusid ka dante petrarca , kes oli koos dante ja Giovanni boccaccioga itaalia kirjakeele teerajajad. G.boccaccio põhiteos on dekameron.Leonardo bruni: 1370-1444, Silmapaistvaim itaalia teadlane . Pärit vaesest perest. Tänu visale õppimisele saavutas edu ja tähtsad ametikohad. Filosoof ja ajaloollane . oma töödes käsitleb ka moraali. Hariduse vallas nõuab ka naiste koolitamist. Leonardo valla: Ajalooallikate kriitika rajaja. Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane . Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455-1522. Rotterdami erasmusega koos peeti neid saksa kaheks silmaks. Tähelepanu keskpunkti sattus kui tal tekkis tüli kõlni vaimuteadlastega 1509. Üritas kirikut teadusega mõjutada. Ulrich von hutten: Kirjutas humanism kaitseks pimedusemeeste kirjad. Kirjutises on käsitletud kirjavahetus rumalate usumeeste vahel, neid pilgates.Machiavelli ja campanella: Tähtsad humanistid kes pöörasid tähelepanu poliitilisele korraldusele. Riigivalitsemise probleemistikuga seoses ütles Machiavelli sõna sekka oma traktaadiga valisteja. Et luua tugevat itaalia riiki oli vaja tema arust tugevat ja kindlameelset juhti kes eesmärkide saavutamiseks kasutaks kõike(petmisi mõrvu jne). Tommaso campanella oli teistsuguste vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus . Ta oli ka tolleaegne filosoof.
29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto , tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli " Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha. Leonardo da Vinci, 1452 -1519, seinamaal "Püha õhtusöömaaeg", püütud luua muljet, nagu söömaaeg oleks seal samas ruumis (seinamaal). "Mona Lisa" kogu kunstiajaloo kauneim naiseportree. Raffael, 1483- 1520 , madonnapildid "Sixtuse madonna", täiuslik püramiidne ülesehitus, seinamaal " Ateena kool", paganlike teemade käsitlemine. Michelangelo, 1475-1564, Sixtuse kabeli lagi, tegi üle 300 figuuri sisaldava meistriteose peaaegu üksi valmis. Tema " Mooses " on väga meisterlik skulptuur , lihased ja veresooned on reaalsed. Tizian, 1477- 1576 , lõi portreid euroopa kuulsustest, maalis ka akte, mis on väga erootilised . Skulptuuris arenesid figuurid anatoomiliselt õigeks, teost võis vaadelda mitmest küljest, hakati uuesti pronksi valama. Madalmaade kunst : võeti kasutusele õlitehnika, et anda edasi peeni üksikasju, kujutati tavalisi inimesi, sageli nende üle nalja heites, kuulsaim Pieter Brueghel vanem, kujutas talupoegade tööd teoses " Aastaajad " ja "Talupoja pulm".
30.Saksa reformatsiooni algus: Saksamaa on andnud maailmale luterluse. Saksa keisririik 15.-16. saj: laiendati riigi territooriumi, kuid vähenes keisrite võim, Karl V on üks silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg , Nürnberg ja Frankfurt . Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks.võitlus algab- Usuküsimustes sattus ta vastuollu teiste teoloogidega. Luther väitis, et paavst ei saa valida, kellele andestust anda, vaid seda peab tegema jumal. Paavst saab ainult enda pandud karistusi kustutada. Usupuhastus-Tuntuim vaidlus on 1519. aastal Leipzigis toimunud tema ja J. Ecki vahel, püüdes paljastada Lutheri ketserlust. Lutherit taheti tuleriidale panna. 1521. a. kuulutati Luther lindpriiks. Talle ei tohtinud ulualust pakkuda, süüa anda, müüa või säilitada tema kirjutisi. Siiski õnnestus tal põgeneda. Elu lõpu poole tõlkis Luther piibli saksa keelde.
31. Philipp Melanchthon: Oli saksa reformatsiooni teine tähtis ideoloog kes sai tuntuks humanistina. Pälvis aunimetuse ”Saksamaa õpetaja”, kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost . ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid , et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli. Nad väitsid, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid ja nii kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. T.Müntzer oli mees, kes lõi talupoegade ja linnakehvistule toetuva suuna. Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema ”jumalikku õigust”. 1525 -1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Armulauda puudutavad vaidlused olid ka nende põhjuste hulgas, mis ei lasknud Lutheri ja Zwingli usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Karl V kaotas teise sõja ja sõlmiti 1555 Augsburgi usurahu- ”kelle maa, selle usk”.
32Reformatsioon šveitsis: zwingli ja calvin: riigis valitses kantoni süsteem, mis koos olles moodustas šveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus , tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur . Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel . Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna .1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha eest toetati vaeseid ja pidalitõbiseid. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. See kõik häiris katoliiklusele truuks jäänud metsakantonile ja tekkisid sõjad. 1531.a said protestandid lüüa, Zwingli langes viimases lahingus. Calvin ja reformatsioon- Johann Calvin(1509-1564) avaldas teose „ristiusu õpetus” kus olid reformatsiooni peamised seisukohad. Tähtsaim ettemäärus: jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on mõeldud saama õndsaks ja lähevad taevasse , teised hukatusele ja neid ootab põrgu. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Tehti kogudus Genfis , suur poolehoid. 1538.a pagendati 3’ks aastaks. Kalvinismi võit Genfis mõjutas inimeste elulaadi palju, pühapäeviti ei tohtinud pidutseda vaid olla kirikus. Kõik kes halvustasid seda kõike võisid sattuda tuleriidale. Miguel Servet’iga juhtus nii(Hispaania humanist, teadlane). Kalvinism ei saanud võitu šveitsi kaanonites kuid levis laialdaselt euroopas.
33.Reformatsioon inglismaal:Kuningavõimu tõus-15.saj 2 poolel oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja(kodusõda Lancasteri ja Yorkide vahel) Sõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry7(1485-1509). Asus tugevdama kuningavõimu, oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.a. Nende laialisaatmise ajaks loodi järelvalve nn tähekoda. Pooldati võimu tugevdamist sest ei tahetud kodusõdasid. Maj areng- 16.saj arenesid kiirelt kapitalistlikud suhted. Laevaehitus ning arenes meresõit. Manufaktuuritööstus: rauasulatamine, klaasi ja seebi tootmine. Lambakasvatus , suured maalapid lammastele( tarastamine ), paljud kaotasid töö sest lambakasvatus ei vajanud tööjõudu. Varastati, uued reeglid: vahele jäädes said karistada, 3’s kord tapeti . Henry VIII(1509-1547) henry7 poeg. Toetas isa ideid. Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist, rajajaks Geoffrey Chauceri. Humanismi keskus Oxfordi ülikool. Hans Holben noorem- kunstnik õukonnas, portreemaalid silmapaistvatest inglastest. Tuntuim humanist oli Thomas More:antiikautorite töödele süvenes, kirjutas „ Utoopia ” pani uuele suunale aluse (utoopiline sotsialism ehk töö tegemine vms) Konflikt paavstivõimuga- paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli nagu kuningas oma valduste poolest katolikus kirikus. Henry tahtis lahutust aga ei saanud paavsti poolt. Reformatsioon- pol oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermaatiaakt. Tehti uus kirik(anglikaani):peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri, kuninga lähim abiline selles oli Thomas Cromwell. Kuningas sulges kõik teised kloostrid ja sai rikkaimaks maade poolest mis võeti kloostritelt ära. Tehti lõpp pühakute ja pühapiltide austamisele. Hukati kõik kes polnud poolt ta abielu suhtes v nimetasid teda ketseriks . Keelati piibli lugemine ja arutamine . Rekatoliseerimise katse- uus poeg tuli troonile: Edward VI(alles laps) jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward suri noorelt ja troonile tuli henry ja ta esimese naise tütar MaryI(1553-1558) Ta pidi abielluma Hispaania kuninga FilipeII’ga. Tekkis ülestõus 1554 .a Thomas Wyatti juhtimisel, kardeti et Inglismaa langeb Hispaania võimu alla. Mässajad hukati, Mary sai hüüdnime „verine”. Hakkas taastama katoliiklust, parlament palus Roomalt vabandust , hakati hukkama HenryVIII aegseid tegelasi kes olid kuninga poolt. Tema surma järgselt tuli võimule ElizabethI (1558-1604)- inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, arenes taas kapitalism , suured edusammud kultuuris. Taastas reformeeritud kirikud, fikseeriti anglikaani usutunnistus 1571.a Usuprobleemid šotimaal- eraldi kuningriik , iseloomustasid klannid. L-šotis oli väheke ka reformatsiooni mõjusid, seda üritati ära kasutada teiste riikide poolt. Uus kuningas 1542.a mõne päeva vanune Mary Stuart, kes kasvatati prantsusmaa katolikus vaimus. Koju naastes tõi kaasa ka prantsuse väeosi. Levis kalvinism, ideoloogiks oli John Knox. Tekkis mäss, Mary lahkus Inglismaale ja jättis oma poja JamesVI troonile. Maryle pandi valve peale, katoliiklased tahtisd teda troonile panna, kuid see plaan nähti läbi ja Mary hukati.
34.Ususõjad Prantsusmaal: Ususõdade tagapõhjaks olid kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevens monarhia oluliselt juba 15.saj lõpul, eriti aga järgmisel sajandil Francois I valitsusajal. Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust vaid nende asemel käis vajaudse järgi koos kuninga määratud isikute kitsas ring – Notaablite Kogu. Mõnevõrra piirasid kuningavõimu ainult kohtuasutused – parlamendid. Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad. Kuningas ja kirik: Prantsusmaal oli rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maadekirikud. Kuninga ediktiga 1438 .aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis 1516 . aastal paavstiga konkordaadi, mis andis kuninga pädevusse riigi kõrgemate kiriklikele ametikohtadele kandidaatide nimetamise ja paavsti pädevusse nende ametisse kinnitamise. Reformatsiooni algus: J.L.Etaples rõhutas juba 1512a Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. Kuulsaks on ta saanud eelkõige Piibli prantsuse keelde tõlkimisega. 1520. aastatel jõudis Prantsusmaale ka Lutheri ideed. 1534. aasta lõpul tehti katse propageerida oma õpetust kuningalossis. 35 neist põletati ja u300 pantvangistati. Hugenotid: Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal siiski kalvinism. Võitluseks kalvinistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Ketseri ülesandja pidi saama tasuks kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused , kaotada tuli kiriklik hierarhia . Teel kodusõdadele: Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba igapäevaelus. 1559 lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsussmaal koondus tähelepanu siseprob. 1560 asus Prantsusmaad regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõdade algus: 1570 sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus, kuigi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Ühtlasi anti hugenottidele kodanikuõigused. Pärtliöö: Prantslaste vastuseisu lõpetamise järg tähts sammuks oli Navarra kuninga ja Charles IX õe abiellumine. Pulmad peeti 18.08.1572. Sel puhul saabus Pariisi hulganisti hugenotte ja nende ladvik ning otsustati kasutada juhust ja juhid hävitada ning liikumine välja juurida. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.08. Uued kodusõjad: Hugenotid said aru, et ei suuda levitada oma usku ja arusaamu üle kogu Prantsusmaa ja nii loodi L- Prant protestantlik konföderatsioon, mis kuj endast riiki riigis. 1562- 1589 peeti kokku 8 kodusõda. 1589 läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott ja Pariis koos suure osa Prant keeldus teda tunnistamast. 1593 sai kuningas tunnustuse vahetades usku. Nantes’i edikt 1598: Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi . Usuküsimuse ja poliitilise vastuolude regul avaldas ta 1598 käskkirja, mida tuntakse Nantes’i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Henri IV troonileasumine ja Nantes’i edikt tähendasid ka üle 39a kestnud ususõdade lõppu.
35.(putsis)reformatsioon skandinaaviamaades: 1397. aastal loodi Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani, Rootsi ja Norra, et vastu seista saksa ekspansioonile. Seda valitseti Kopenhaagenist. Kuna rootsil oli seal eriti vähe võimu, hakkas rahvas võitlema Taani võimu vastu. Saavutati Erik VIII kukutamine . Võitlused 16. saj. algul kujunes lõhenenud Rootsis välja kolm poliitilist suunda: uniooni pooldajad , Rootsi iseseisvuse pooldajad ja Rootsi katolik kirik, mis toetas ka uniooni. Kiriku juhiks oli Gustav Trolle. Ta lõpetas vanglas. Rootsi ja Taani muudkui võitlesid ja võitlesid, kuni Kristian II tunnistati Rootsi kuningaks. Vanglast vabanes ka Trolle. Kristjan II kroonimispidustusteks kutsuti 7. november 1520 hulk vaimulikke, aadlikke ja kodanikke kuningalossi. Seal tunnistati kõik süüdi ketserluses ja samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine . Hukkus umbes 90 inimest. Seda sündmust nimetatakse Stockholmi veresaunaks. 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, abi saadi Lübeckilt, Rootsi kuningaks oli Gustav Vasa. Reformatsioon-Luterlust levitas Rootsis Olaus Petri. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku varade kallale, nõuti makse ja võeti "laenuks" kiriku asju. Olukorra lahendamiseks kutsuti Västerasis kokku Riigipäev. Otsustati anda piiskoppide lossid kuningale . Tähtis muudatud oli ka munkadele pandud kerjamiskeeld. Usupuhastus toimus 1536 . Reformatsiooni tulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja tööd väärtustava vaimulaadi kujunemine. 16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada ( vastureformatsioon ), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes kodusõda nimega Krahvisõda. Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja . 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille kohaselt kõik võim oli kuninga käes ja kiriku maad riigi omad. See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda toetas ka rahvas. Siinse reformatsiooni puudujäk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset kirikuteenistust.
36.madalmaade vabadusvõitlus - madalmaad olid Reini, Maasi, Schelde. Poldirid - merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14.-15 saj ühendati madalmaad Burgundia hertsokonnaga,millele kuulusid ka laiad alad prantsusmaalt. Madalmaade tegelik valitseja oli keisri määratud asehaldur , kelle allusid provintside asehaldurid. Varasemast ajast olid aga säilinud ka provintside oma esindusoranid ehk staasid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid . majandus - Majanduslikus arengus ilmnesid piirkondlikud erinevused. Põhjaprovintsid, ( holland , Zeeland) paistsid kogu euroopas silma oma arenenud kaubanduse poolest. Suurim sadama ja ärikeskus oli Amsterdam .Uudne ostumüügikoht oli kaubandusbörs, kus kaup ei pidanudki tingimata kohal olema, vaid tehingud sõlmiti esitatud näidiste põhjal. Arenev kapitalism tõi kaasa krediidisüsteemi, mis tähendas, et kauba eest ei pidanud maksma kohe, vaid lepiti kokku aeg ja ostja andis müüale selle kohta veksli . Lõuna-madalmaid iseloomustas arenenud manufaktuuritööstus. ( Flandria , Brabant). Domineeris kalevitootmine.Üle kohu euroopa saavutasid tuntuse trükikojad. hispaania võimu all - Hispaania kuningas Felipe II. Madalmaad sattusid hispaania võimu alla. Kõiki tähtsamaid asju otsustas Felipe II ise. kalvinism - Rõhutas jumalikku ettemääratust, töö armastust ja kokkuhoidu. Aadli ühinemine rahvaliikumisega tugevdas oluliselt patriootide leeri. Juhtivat osa etendasid Oranje prints Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. pildirüüste - Kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu vallandus augustis 1566 pildirüüste-ülestõusuna, mille käigus langes barbaarse rüüstamise ohvriks umbes 5500 kirikut ja kloostrit. Hertsog Alba Terrorireziim - Kui Felipe II keeldus kompromissidest, saatis ta rahutusteks kohale karistusväed hertsog Alba juhtimisel. Hertsog Alba kehtestas terrorireziimi. Enne seda oli maalt põgenenud umbes 100 000 inimest.
Karmidest karistustest ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Flandria ja selle naaberalade metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ja nende käsilasi ründavaid mehi hakati nim metsagöösideks, Põhja-madalmaades laevadele asunud ja meresõda alustanud vabadusvõitlejaid aga meregöösideks. 1572. aasta ülestõus ja vabariigi loomine - 1572 vallutasid meregöösid väikese Brieli sadamalinna.See oli uus signaal . Lõuna - maades jäi mõjukaks katoliiklus. Lõunaprovintsid sõlmisid omavahelise liidu - Arrasi uniooni - mis seadis sihiks kokkuleppe katoliikliku kuningaga. Põhja - madalmaades oli võitnud kalvinism. Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia revolutsiooniline sõda võiduka lõpuni. Alessandro Farnese - uus hispaania asehaldur. Põhja - madalmaades kukutati Felipe II 1581 . aastal. Loodi seitsmest provintsist koosnev Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija , silmapaistev organisaator ja andekas väejuht.
37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod . Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar .Vallutuspoliitika- Ivan IV pidas oluliseks Moskva keskvalitsuse autoriteeti välispoliitika toel tõsta. Alguses vabastati Volga veeteed kuni Kaspia mereni. Edasi jätkati Liivimaa vallutustega(Liivi sõda 1558).Toimus ka juba küüditamisi venemaale.Terror(Opritšnina)- 1565-1572Peale naise Anastassia surma 1560.a muutus Ivan IV joodikuks ja liiderdajaks ning kaotas usu ka oma ustavamategi isikute üle. Tappis ja piinas neid ning tema nõuandjateks said tema joomakaaslased. 1565a. kuulutas ta välja venemaa poolitamise. Neist tähtsaim oli opritšnina kuhu kuulusid edukaimad alad. Opritšninat pidi tsaar valitsema ise koos oma uute opritšnikutega.Opritšnina sõjaväes oli üle 6000 mehe neist neist olid opritsnikud kes kandsid musta ja erinesid teistest, neile oli antud voli teha kõik venemaal, Rüüstada, peksta, vägistada jne. Tsaari käsul korraldati suuri rüüsteretki Pihkvasse ja Novgorodi . Kus tekitati suuri kahjusid See tekitas suuri kahjusid venemaa majanduses. Opritšnina kaotati ametlikult 1572a.Perekond- Ivan Iv oli abielud 8 korda. Tal tekkis probleeme ka õigeusu kirikuga mis lubas ainult elus 3 korda abielluda .Ivan IV pärijaks oli tema vanempoeg, kellega ta vahetas armukesi ja kelle ta ka hiljem tappis.
38.Vene kultuur 16.saj:Terrorirežiim oli kahjustanud vene kultuurilist arengut. Vene tsaar keeldus Rooma pakkumisest et need tooks enda noori euroopasse vene keelt õppima ja saaks vastu eutoopa kultuuri, tsaar põlgas euroopa tavasid. Rajati 1584.a P-Dvinaale merest 80km kaugusele linn Arhangelski, kuhu tulid kaubalaevad inglismaalt ja madalmaadest. Ajalookirjutus- 15-16.saj koostati mitu kroonikat, kus kirjutati et Ivan IV esivanemad on Rooma keisti Augustuse ja Kiievi vürstiomad Bütsantsi keisritest. Arendati teooriat et Venemaa on kolmas ja viimane Rooma (bütsantsi ja rooma kõrval) Pol teosed- kirjad ja pamfletid, mis on seotud Ivan IV ja Andrei Kurbski vaheliste väitlustega. Ta oli hea väejuht ja sai poolalt lüüa, tsaar vihkas teda pärast seda. Kurbski täiendas oma haridust poolas ja leedus, ning sõimas tsaari julmuse ja sallimatuse poolest, vastu süüdistas tsaar aga reeturluses ja deserteerimises. Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane- kriitiline suhtumine kirikusse, Maksim oli pärit Kreekast , pärisnimega Michael Trivolis. Kutsuti venemaale kirikukirjandust tõlkima. Esimesed tööd olid õigeusku õigustavad katoliikluse pihta. Taunis astroloogiat, lõpus oli ka õigeusu vastu kriitikat(maavaldused, vägivald ja maksud ). Ta suleti aastateks kloostrisse . Munk Feodossi Kossoi: jumalat tuleb kummardada vaimus. Matvei Baškin: õpetus eitas kiriku hierarhiat, ikoonikummardamist ja sakramente. Ta arreteeriti ketserluse eest, piinati ja mõisteti 1553.a hukka ja saadeti Volokolamski kloostrisse. Kirik ja riik- Ivan IV kindlustas õigeusu seisundit , moraali kaitse. „Sada peatükki”- ettepanekud ja arupärimused, kirikukogu pidi andma vastused ja lahendused. Preestritel oli hariduseprobleeme. Loodi trükikoda nagu mujal euroopas. Tekkis ülestõus ja masin lõhuti, Ivan tegi uuesti. Trükkaliks määrati Ivan Fjodorov . 1564.a esimene raamat sealt „ Apostel ”, peagi tekkis seal tulekahju. „Domostroi”(kodukord)- raamat, mis annab juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorirežiim mõjus vene kultuurile halvasti.
39.Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli sündinud heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria. Koperniku õpetust põhjendas ja täiendas Johannes Kepler , uusaja astronoom , kes näitas, et planeetide orbiidid on ellipsikujulised. Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel viis edasi Giardano Bruni. Tema vaadates oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600 langetati surmaotsus, 8 veebruari varahommikul põletati ta tõrvikute valgel Roomas Lillede väljakul. Arstiteadus: Paracelsus ja Vesalius - Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paracelsust. Oli seisukohal, et inimese organismis toimuvad keemilised muutused. Inimese tervisele pidi olema eriti oluline kolme algaine - väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal, selle tasakaalu häired kutsuvad esile haigusi. Teadusliku anatoomia rajajaks sai Andreas Vesalius. Koostas anatoomia õpiku.Tähtsaim osa see, et on 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta.