vaenlaste kätte sattumise asemel ise oma kõige väärtuslikumad omandid hävitada: tema konkubiinid, orjad ja hobused. Teosel kujutatakse hetke mil ta teenrid tema käsku täidavad ja ta ise istub voodil ja vaatab ükskõikselt mõrvatööd. "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" -on Leonardo da Vinci maal -valmis aastatel 1503–1519 -Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. -Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased.
Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstiliik Kujutav kunst 9. Žanr Portree 2. SISULINE ANALÜÜS a. Maalil kujutatu, teose kujundid ja allegooriad Maalil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. b. Teose sisu – jutusta, kirjelda ( tegelased, ilmed, suhted jne), teema (armastus, viha, sõjakoledused jne.) Maalil on päris mitu olulist aspekti, mis tervikuna annavad edasi enneolematu emotsiooni täiuslikust portreemaalist. Maalil on väga oluline Mona Lisa kehaasend, käed, salapärane näoilme, silmad, ja peaaegu, et olematu naeratus
Eks sellepärast, et portreemaalil on eelkõige kujutatud naist. 6. Maal on värvitud 4 aasta jooksul ja tunda on, et asja on tehtud rahulikult. Pintsilga pole väga rahmeldatud. Kõik on selline sulav. Tagataust on eriti selline ühtlane. Värvide üleminek rahulik. 7. Taiese meeleolu on minumeelest rahulik, ega portreel ei saagi midagi karjuvat väga olla. Ma usun, et ta tahtis edasi anda rahulikku Itaalia siidikaupmehe naist. Lisa del Giocondo portree on minumeelest natuke liiga üle promotud. Minus ei tekita see maal küll mingeid erilisi tundeid, olen näinud huvitavamaidki pilte, kust on võimalik rohkem välja lugeda. 8. Kasutasin natuke Interneti , otsimaks taiese vanust.
a man of "unquenchable curiosity"( Kustutamat uudishimu) and "feverishly inventive imagination"( palavikuliselt leidlik kujutlusvõime) Characters Leonardo appears to have had no close relationships with women but he had many good friends.( Gay man) Mona Lisa Oil on cottonwood One of the most famous paintings of all times is a mystery. It is uncertain whether the painting is a portrait of the wife of the Florentine citizen Francesco del Giocondo as traditionally believed, while Mona Lisa’s enigmatic smile remains a subject of speculation. The painting can be seen in the Louvre Museum in Paris, France. The last supper Tempera on gesso, pitch and mastic. The mural represents Jesus and the twelve disciples when Jesus says that one of them would betray him. The painting which covers a wall at the monastery of Santa Maria
väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo ise maalis esimese, varasema maali. "Püha õhtusöömaaeg" (14951498) · See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib erinevalt. "Mona Lisa" (15031505) · "Mona Lisa" on maal, mida peetakse kogu kunstiajaloo kõige kuulsamaks maaliks. Portreel on kujutatud Firenze aadliku Giocondo naist Mona Lisat. Kokkuvõte · Leonardo da Vinci ei olnud ainult kunstnik, ta jõudis olla ka kujur, insener, arhitekt, tehnik , kunstiteoreetik, kirjanik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid silmapaistvad.
Kunstianalüüs 1. Analüüsi all on maal "Mona Lisa" ehk La Gioconda, mille on loonud Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci. Maalil on kujutatud istuvat naise poolfiguuri, kelle näol on salapärane naeratus. Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci
autoportree ehk portree iseendast, mille ta joonistas umbes 60aastaselt. Mona Lisa v Leonardo kuulsaim teos on Mona Lisa, mis asub Pariisis Louvre´i muuseumis. v Mona Lisa nimi peaks tegelikult olema ''Naise portree´´ , kuna siiani pole saadud ühest vastust sellele, keda Leonardo maal kujutab. v Maali tavapärane nimi on pärit Giorgio Vasarilt. v Ta kirjutas, et Leonardo maalis portree Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil.
Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" analüüs Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503-1507 ja praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta,
ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. 1499 lahkus Leonardo Milanost ja veetis mõnda aega Mantovas ja Venezias, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi 1506. aastani. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuninga François I kutsel Prantsusmaale ja asus
Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). 21.Miks hinnatakse maali ,,Mona Lisa" kõrgel? Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 1506 asus Leonardo taas Milanosse.Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali
Kunstiteose analüüs Kristiina Moosel Mona Lisa. Louvre'i Museum. Foto: Kristiina Moosel Sissejuhatus: Mina analüüsisin itaallase, Leonardo da Vinci maali ,,Mona Lisat." Tuntud ka kui ,,La Gioconda." Pilt on maalitud aastatel 1503-1519.a. Hetkel asub see pilt Pariisis, Louvre'i kunstimuuseumis.Väidetavalt on just see maailma kõige kuulsaima maal. Tegu on kujutavakunstiga, portreega. Portree loob vaatajale rahulikud tunded, Mona Lisa on maalil kui pühak, keda vaadates võivad mõnele tekkida kehasse soojad ja rahulikud tunded. Kompositsiooni loovad elemendid: Pildi fookus asetseb maali esiplaanil ehk Mona Lisal. Valgus asub rohkem töö tagaplaanil, Mona Lisa on varjulisemas kohas, kuid siiski mitte täielikus varjus. Töö on maalitud tumedates toonides. Teos on üldiselt külmades toonides, domineerivad tööl jahe kollane ja külm sinine. Jooned on selged, k...
variatsioonid vihast ja ehmumisest. 5 "Mona Lisa" 1506. aastal asus Leonardo Milanosse, kus ta lõpetas ka maailma kõige tuntuma maali "Mona Lisa" 1508. aastal. See maal asub praegu Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole kindlalt teada, kuid teooriaid selle kohta, kes see olla võiks, on mitmeid. Arvatakse, et see võis olla rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Arvatakse ka, et Leonardo võis maalil kujutada ennast naisena. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning ka tuntuks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule ning ka pildi vaatajaile. Põhjuse üle, miks naine maalil naeratab on palju juureldud ning see on ka põhjuseks miks Leonardo kaasaegsed seda kohe jäljendama hakkasid. 6 Kokkuvõte
tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i
1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub
Anatoomiat uuris ta hospidalis laipu lahates. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. See on väidetavalt maailma kõige kuulsam maal. Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. aastal. Da Vinci viis maali Prantsusmaale 1516, kui kuningas Francois I kutsus ta tööle Clos Luce lähedale kuninga lossi Amboises. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Mona Lisa. Maal oli volitatud nende uue kodu jaoks ja tähistamaks nende teise poja Andrea sündi. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale). Maal on pooles-pikkuses portree ja kujutab naist, kelle ilmet on tihti kirjeldatud kui entusiastlikku, milles peegeldub ülev väärikus ja rahu.
tehtut kõrgelt. 1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. • 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. • Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i
ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub
algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Milanos lõpetas Leonardo vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 2. mai 1519) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansi ajastu mitmekülgseim geenius. Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14 aastaselt sõitis ta Firenzesse, kus alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks Firenze kunstnikuks, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate p...
Leonardo veetis oma elu viimased aastad Francois esimeses õukonnas Ambois's lugupeetud ja imetletud mehena. Ta oli vaba elatise teenimise kohustusest ja maalis nüüd veel vaid harva, kui kavandas kostüüme või visandas ehitisi. Tähtsamad tööd ''Mona Lisa'' Leonardo alustas tööd selle maali kallal 1503. aastal. Tänapäeval saab maali näha Pariisis Louvre'i muuseumis. Üldiselt arvatakse, et portreel kujutatud naine on Lisa Gherardiini, Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa. Ilmselt tellis Leonardolt portree Francesco. Daami poole pöörduti ''Monna'' Lisa, Monna oli lühend Madonnast, mille tähendus on 'minu leedi'. Aastate jooksul on inglisekeelne hääldus muutunud Monaks. ''Mona Lisa'' on mitmel põhjusel revolutsiooniline maal. Leonardo kasutas täielikult ära poolprofiili. Ta kujutas naist vöökohast ülespoole, kaasa arvatud käed, ning maalis ta silmad vaatama otse, mitte kaugusesse, mis oli täiesti uus lähenemine.
Mona Lisa (ehk "Gioconda") on õlimaal puitpaneelil, mille Leonardo maalis aastatel 1503- 1306. See väljendab esmakordselt mõjusalt ja poeetiliselt isiksuse mõistuse- ja hingeharmooniat ning enda tähtsuse tunnetamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine, läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Suure tõenäosusega on tuvastatud ka noore naise isik, keda ta maalis. Selleks on 24-aastane viie lapse ema Lisa Gerardini, jõuka siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa, kes siiani oli ainult üks paljudest kandidaatidest modelli tegelikule identiteedile. Sellisele järeldusele jõudis 25-aastase arhiivitöö tulemusena Firenze kunstiajalooõpetaja Giuseppe Pallanti oma hiljuti publitseeritud monograafias. Selle avastusega on kunstiajaloolt kahtlemata röövitud üks suuremaid mõistatusi. Teised Leonardo Da Vinci maalid "Angiarhi lahing" maalitud aastatel 1503-1505. Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga
Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse "Gioconda" all, anglosaksi ja slaavi maades kui "Mona Lisa". Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas "Mona Lisat" Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud maalil avaldub Anna naeratuses ikka veel noorusliku naise
1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd
Kombeline Louis XIII tahtis seda seepärast oma galeriist Inglismaale kingituseks viia ja laskis end maha rahustada ainult palvetega, et ärgu sahkerdagu Prantsusmaa kõige kaunima maaliga. Pildi päästis see, et ta nimetati ümber "Mona Lisaks". Selle nime all laskis portree oma magamistuppa üles riputada Napoleon Bonaparte. Mona Lisa modelliks on aegade jooksul pakutud viit erinevat naist, kuid kõige tõenäolisemaks peeti Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist maalil. Seetõttu kutsutakse seda maali ka suuremas osas riikides "Giocondaks" Nüüdseks on Firenze kunstiajaloo õpetaja Giuseppe Pallanti selle oma hiljuti publitseeritud monograafias ka dokumentaalselt tõestanud. Selle põhjal tellis (ilmselt) portree Leonardo da Vinci isa, rikas notar, kes tahtis selle kinkida Giocondadele, kellega teda sidusid ärisuhted. Maalitehniliselt on "Gioconda " teostatud ülima meisterlikkusega. Leonardo töötas
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio tö...
ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand Lisa Gioconda-Firenze aadliku Francesco del Giocondo abikaasa.. 5. Raffael-kuulsaim madonnapilt on ,,Sixtuse madonna", mis asub praegu Dresdeni Maaligaleriis Saksamaal. Nime saanud märtrisurma surnud paavst Sixtus III järgi. 6. Michelangelo-tema ,,Taavet" on jõuline ja kaunis mees, mitte enam leebe nooruk, nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just
1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis[2]. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud nimega "La Gioconda"). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i muuseumis, ja "Leda luigega", millest küll tänapäevani on
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre ...
õhku, olid ebapraktilised. Kuid deltaplaan on edukalt ehitatud ja demonstreeritud. 9 4. Leonardo maalid 4.1. Mona Lisa Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503 1507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956
Romaani maades on maal tuntud kui ,,Gioconda" nime all, slaavi ja angosaksi maades kui ,,Mona Lisa".Gioconda nimi tuleb portreel oleva naise (Mona Lisa) leskmehe nimest. Sellest on tehtud enam kui 100 koopiat.Selles töös ei ole kahtlust, et maali autor on Leonardo.Portreel on armas naeratus , 7 see on pigem jumalik, kui inimlik ja oma elulisuse pärast peetakse seda täielikuks imeks.Maal on arvatavasti maalitud Firenze aadliku Giocondo naisest Mona Lisast.Mona Lisa`ga rajas Vinci uue suuna portreemaalis ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisega. (Käsper, 1998) 1504-1506 aastal maalis ta ,,Anghiari lahingu" Palazzo Veccio saali seinale,mis kujutas ühte lahingut Firenze ajaloost.Maal on tänaseks hävinenud.Sellest tehti ka mitu koopiat.Kõige originaalsemaks koopiatest peetakse Poggi maali, mis asub praegu Uffizi galeriis, Firenzes.Kuulsaim koopiatest on Rubensi maalitud koopia, kuid see on maalitud ilma
Selle teema sobis ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda.
Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse “Gioconda” all, anglosaksi ja slaavi maades kui “Mona Lisa”. Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas “Mona Lisat” Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud maalil avaldub Anna naeratuses ikka veel noorusliku naise leebe suhtumine
maaliks. Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse "Gioconda" all, anglosaksi ja slaavi maades kui "Mona Lisa". Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas "Mona Lisat" Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud
SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................3 1. Elu................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes.................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst..................................................................................6 2.1.1 ,,Maarja kuulutus"...............
värvigamma.suri tänu tuberkoloosile ja alkoholismile 35-aastasena. Vermeer neiu lugemas kirja- 1967 Masaccio leonardo da vinci 1401-1428) 1452-1529 paradiisit väljaajamine la jaconde(mona lisa)(louvre) fresko, renesanssi algustöö, sama kirku seintele giocondo oli Lisa abikaasa perekonnanimi, maalis ta ka pilte apostel peetruse elust.talle on louvres on ta nimi muudetud prantsusepäraseks. omapärane udune ruumi ja kehade loomutruu See on maalikunstis esimene psühholoogiline kujutamine, inimlikke tunnete väljendamine. portree.Leonardo maalidele on iseloomulik eriline tuhmjas vine francisco goya
1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub
1560. aastatel maalis Giorgio Vasari, tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel. Mona Lisa 1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub
· 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Püha õhtusöömaaeg" 4,2x8,8m; Milano kloostri söögisaali otsaseinal. Loonud mulje nagu stseen leiab aset seal söögisaalis. Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. · ,,Mona Lisa"- arvatavasti Firwnze siidikaupmehe Francesco del Giocondo naine, kauneim nasiprotree kavala naeratusega. · Viimane töö oli ,,Ristija Johannes" mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu. RAFFAEL E. RAFFAELLO SANTI 1483-1520 · maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim ,,Sixtuse Madonna." · Maalide kompositsioon on sümmeetriline. Täiuslikuks pidas ta püramiidset ülesehitust.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
