Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soojusautomaatika eksami vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused


  • Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited.
    Automatiseeritud tootmise põhimõisted:
  • Objekt
  • Regulaator
  • Andur
  • Tajur
  • Automaatikasüsteem
    Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi:
  • Automaatreguleerimise süsteemid (ARS)
  • Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS)
  • Tehnoloogilise kaitse süsteemid
  • Automaatblokeeringu süsteemid (ABS)
  • Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS)
  • Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS)
  • Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid
  • Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta
  • Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest
  • tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja töövalmiduse kontrolliks
  • Komando SS sidemete loomiseks üksikute tööpunktide vahel.
    Katlaautomaatika eesmärgid
  • reguleerimisautomaatika
  • ohutusautomaatika
    Reguleerimisautomaatika peab tagama parameetrite hoidmise soovitava väärtuse juures.
    Ohutusautomaatika peab tagama katla ja tema abiseadmete ohutu töö, plahvatuste ja lõhkemiste vältimise.
  • Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt
    Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine
    Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin , soojusvaheti, soojussõlm)
    Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb:
  • reguleerimisobjektist:
  • automatregulaatorist (AR)
    AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM ,
    g(t) Xh(t)
    ARS sisend XR(t) Xob(t)

    RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg
    Xob reguleeritav suurus
    Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus – seaduriga
    Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust.
    Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus
    g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus)
    ε(t) kõrvalekalle e. hälve ε(t) = g(t)- Xob(t)
    XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile )
    Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring)
    ARS koostisosi nimetatakse lülideks.
    Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse.
    Peatagasiside on tagasiside tingimata väljundist sisendisse.
    Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal.
    TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised.
  • Automaatreguleerimissüsteemide klassifikatsioon. ARS näited.
    Reguleeritava parameetri järgi
  • Temperatuur
  • Rõhk
  • Vooluhulk
    Jne.
    Muutustega kohanemine:
    Adaptiivne Iseseaduvad, iseorganiseeruvad, iseõppivad automaatreguleerimissüsteemid on vähemal või suuremal määral võimelised analüüsima reguleeritava või juhitava süsteemi (ühe või mitme agregaadi ehk objekti) töörežiimi ja selle alusel viimast täpsustama. Arvutitega reguleerimine.
    Mitteadaptiivne
    Reguleeritava suuruse tasakaaluväärtuse järgi
    ARS jagatakse staatilisteks ja astaatilisteks sõltuvalt reguleeritava suuruse tasakaaluväärtusest. Reguleerimissüsteemi loetakse tasakaalus olevaks siis, kui reguleeritav suurus on muutumatu, regulatsioonisüsteem on välja lülitatud ja objektile ei mõju ühtegi häiringut. Kui objektile mõjub häiring, siis algab reguleerimisprotsess, mille vältel reguleeritav suurus muutub. Reguleerimisprotsess lõpeb uue tasakaaluolukorra saabumisega. Väga paljud seadmed peavad töötama muutuva koormusega.
    Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest.
    Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus sõltub mõnevõrra objekti koormusest. Kasutatakse statismi mõistet:
    δ=2 – 4 %
    Toime pidevuse järgi:
  • Pidevatoimelised regulaatorid , kus regulaator on objektiga ühenduses püsivalt ja tema poolt avaldatav reguleeriv toime on reguleeritava suurusega pidevas seoses.
  • Diskreetse toimega regulaatorid, mis jagunevad omakorda
  • releetoimelisteks
  • Impulssregulaatoriteks
    Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg, kuid tema poolt avaldatav toime on katkeline, omades kaks või enam diskreetset väätust.(näiteks temperatuuri reguleerimine temperatuurireleega varustatud elektriküttekeha abil)
    Impulssreguleerimist kasutatakse suhteliselt suure inertsiga aeglasetoimeliste objektide puhul. Ühe automaatregulaatori abil juhitakse samaaegselt mitut samalaadset objekti. Selleks kasutatakse automaatset kommutaatorit, mis lülitab regulaatori perioodiliselt ümber ühelt objektilt teisele.
    Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised
  • ühekontuurilised: üks regulaator reguleerib ühte objekti või ühte parameetrit
  • mitmekontuurilised: Mitme füüsikalise suuruse (protsessi või objekti) üheaegne reguleerimine. Reguleerimisobjekt kuulub üheaegselt mitmesse vastastikku rohkem või vähem sõltuvasse süsteemi ja temale toimib mitu regulaatorit.
    Otsetoime regulaator töötab jõu või energia arvel, mida arendab andur. Nt. WC-ujuk
    Kaudse toimega reguleerimissüsteem kasutab välist energiaallikat.
  • ARS ehituse põhiprintsiibid.
    AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM,
    g(t) Xh(t)
    ARS sisend XR(t) Xob(t)

    RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg
    Xob reguleeritav suurus
    Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus – seaduriga
    Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust.
    Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus
    g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus)
    ε(t) kõrvalekalle e. hälve ε(t) = g(t)- Xob(t)
    XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile)
    Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring)
    ARS koostisosi nimetatakse lülideks.
  • Otsene ja kaudne reguleerimine. Otsetoime regulaatorid temperatuuri reguleerimiseks ja kulu, vooluhulga ning rõhu reguleerimiseks. Näited.
    Mistahes reguleerimissüsteemi korral on tarvis kasutada teatud jõudu reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Jõudu on tarvis hõõrdejõu ületamiseks, raskusjõust tingitud momendi ületamiseks, rõhkude vahest tingitud jõu ületamiseks.
    Reguleerimisorganid võivad olla väga väikesed ja väga suured. Vastavalt sellele ka reguleerimiseks vajalik energia.
    Otsetoime regulaator
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Soojusautomaatika eksami vastused #1 Soojusautomaatika eksami vastused #2 Soojusautomaatika eksami vastused #3 Soojusautomaatika eksami vastused #4 Soojusautomaatika eksami vastused #5 Soojusautomaatika eksami vastused #6 Soojusautomaatika eksami vastused #7 Soojusautomaatika eksami vastused #8 Soojusautomaatika eksami vastused #9 Soojusautomaatika eksami vastused #10 Soojusautomaatika eksami vastused #11 Soojusautomaatika eksami vastused #12 Soojusautomaatika eksami vastused #13 Soojusautomaatika eksami vastused #14 Soojusautomaatika eksami vastused #15 Soojusautomaatika eksami vastused #16 Soojusautomaatika eksami vastused #17 Soojusautomaatika eksami vastused #18 Soojusautomaatika eksami vastused #19 Soojusautomaatika eksami vastused #20 Soojusautomaatika eksami vastused #21 Soojusautomaatika eksami vastused #22 Soojusautomaatika eksami vastused #23 Soojusautomaatika eksami vastused #24 Soojusautomaatika eksami vastused #25 Soojusautomaatika eksami vastused #26 Soojusautomaatika eksami vastused #27 Soojusautomaatika eksami vastused #28 Soojusautomaatika eksami vastused #29 Soojusautomaatika eksami vastused #30 Soojusautomaatika eksami vastused #31 Soojusautomaatika eksami vastused #32 Soojusautomaatika eksami vastused #33 Soojusautomaatika eksami vastused #34 Soojusautomaatika eksami vastused #35 Soojusautomaatika eksami vastused #36 Soojusautomaatika eksami vastused #37 Soojusautomaatika eksami vastused #38 Soojusautomaatika eksami vastused #39 Soojusautomaatika eksami vastused #40 Soojusautomaatika eksami vastused #41 Soojusautomaatika eksami vastused #42 Soojusautomaatika eksami vastused #43 Soojusautomaatika eksami vastused #44 Soojusautomaatika eksami vastused #45 Soojusautomaatika eksami vastused #46 Soojusautomaatika eksami vastused #47 Soojusautomaatika eksami vastused #48 Soojusautomaatika eksami vastused #49 Soojusautomaatika eksami vastused #50 Soojusautomaatika eksami vastused #51 Soojusautomaatika eksami vastused #52 Soojusautomaatika eksami vastused #53 Soojusautomaatika eksami vastused #54 Soojusautomaatika eksami vastused #55 Soojusautomaatika eksami vastused #56 Soojusautomaatika eksami vastused #57 Soojusautomaatika eksami vastused #58 Soojusautomaatika eksami vastused #59 Soojusautomaatika eksami vastused #60 Soojusautomaatika eksami vastused #61 Soojusautomaatika eksami vastused #62 Soojusautomaatika eksami vastused #63 Soojusautomaatika eksami vastused #64 Soojusautomaatika eksami vastused #65 Soojusautomaatika eksami vastused #66 Soojusautomaatika eksami vastused #67 Soojusautomaatika eksami vastused #68 Soojusautomaatika eksami vastused #69 Soojusautomaatika eksami vastused #70 Soojusautomaatika eksami vastused #71 Soojusautomaatika eksami vastused #72 Soojusautomaatika eksami vastused #73 Soojusautomaatika eksami vastused #74 Soojusautomaatika eksami vastused #75
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Stru4ek Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited.

    Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi:
    1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS)

    automaatjuhtimise struktuurskeem

    Mõisted

    tsentraalsed ss, reguleerimise objekt, automaatreguleerimiseks, summaator, kõrvalekalle, peatagasiside, automaatreguleerimissüsteemid, reguleeritav suurus, releetoimelisel reguleerimisel, otsetoime, stabiliseerivad, stabiilsuseks, regulaator, võnkumiste tekkimiseks, sagedusel, talitlusvõimeline, kahepositsioonilisel, omajõulised reguleerimissüsteemid, gaas, eriotstarbelised, automaatreguleerimissüsteem, tüüpilisemaid, automaatreguleerimissüsteemides, integreerimiskonstantide leidmiseks, funktsionaal, pöördteisendus, väljundsignaali operaatorkujutis, diferentseerimis, osadel seadmetel, staatilises, püsirežiimi tunnuseks, selliseid objekte, neid objekte, hilistumist, siirdekarakteristik, väljundsignaalid, selliseks meetodiks, arvu t, elementaarlülideks, elementaarlülisid, kestus t, siirdeprotsessi ajal, integreerimislüli, jadaühenduse korral, pärast k, liitlüli omadused, regulaatori väljundastmeks, ülekandefunktsioon, ideaalset p, tagasisideahelas, avatud i, tagasiside ahelas, ideaalne pi, pid, pid, pid, regulaator, omajõulised, tegur t, reguleerimisaeg tr, teades üht, laboratoorsetes tingimustes, tagamine vee, aurukatlal, auru ülekuumendus, aurukatel, katla trumlis, veeauru erimaht, reguleerimisobjekti omadused, reguleerimisobjekti omadused, trummelkatlal, selleks parameetriks, aurukulu, aurukulu muutus, toiteregulaatorite häälestamisel, reguleeritavaks suuruseks, restkolletes, formeeritakse auru, küttekateldes, karakteristikud, reguleerimise seisukohast, radiatsioon, aurupoolsel reguleerimisel, aurupoolne reguleerimine, aurujahutis, temperatuurianduriks, ro2, parem variant, hõrenduse olemasolul, energeetilisest seisukohast, põhiliseks häiringuks, kõrvalekalle

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    47
    rtf
    Automaatika alused
    1
    doc
    Automaatika eksami küsimused vastused
    19
    doc
    Soojustehnika eksami küsimuste vastused
    52
    doc
    Katlatehnika eksami vastused
    13
    pdf
    Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused
    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    90
    pdf
    Soojustehnika eksami küsimused
    40
    docx
    Keemia eksami vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun