Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Soojusautomaatika eksami vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Soojusautomaatika eksami vastused #1 Soojusautomaatika eksami vastused #2 Soojusautomaatika eksami vastused #3 Soojusautomaatika eksami vastused #4 Soojusautomaatika eksami vastused #5 Soojusautomaatika eksami vastused #6 Soojusautomaatika eksami vastused #7 Soojusautomaatika eksami vastused #8 Soojusautomaatika eksami vastused #9 Soojusautomaatika eksami vastused #10 Soojusautomaatika eksami vastused #11 Soojusautomaatika eksami vastused #12 Soojusautomaatika eksami vastused #13 Soojusautomaatika eksami vastused #14 Soojusautomaatika eksami vastused #15 Soojusautomaatika eksami vastused #16 Soojusautomaatika eksami vastused #17 Soojusautomaatika eksami vastused #18 Soojusautomaatika eksami vastused #19 Soojusautomaatika eksami vastused #20 Soojusautomaatika eksami vastused #21 Soojusautomaatika eksami vastused #22 Soojusautomaatika eksami vastused #23 Soojusautomaatika eksami vastused #24 Soojusautomaatika eksami vastused #25 Soojusautomaatika eksami vastused #26 Soojusautomaatika eksami vastused #27 Soojusautomaatika eksami vastused #28 Soojusautomaatika eksami vastused #29 Soojusautomaatika eksami vastused #30 Soojusautomaatika eksami vastused #31 Soojusautomaatika eksami vastused #32 Soojusautomaatika eksami vastused #33 Soojusautomaatika eksami vastused #34 Soojusautomaatika eksami vastused #35 Soojusautomaatika eksami vastused #36 Soojusautomaatika eksami vastused #37 Soojusautomaatika eksami vastused #38 Soojusautomaatika eksami vastused #39 Soojusautomaatika eksami vastused #40 Soojusautomaatika eksami vastused #41 Soojusautomaatika eksami vastused #42 Soojusautomaatika eksami vastused #43 Soojusautomaatika eksami vastused #44 Soojusautomaatika eksami vastused #45 Soojusautomaatika eksami vastused #46 Soojusautomaatika eksami vastused #47 Soojusautomaatika eksami vastused #48 Soojusautomaatika eksami vastused #49 Soojusautomaatika eksami vastused #50 Soojusautomaatika eksami vastused #51 Soojusautomaatika eksami vastused #52 Soojusautomaatika eksami vastused #53 Soojusautomaatika eksami vastused #54 Soojusautomaatika eksami vastused #55 Soojusautomaatika eksami vastused #56 Soojusautomaatika eksami vastused #57 Soojusautomaatika eksami vastused #58 Soojusautomaatika eksami vastused #59 Soojusautomaatika eksami vastused #60 Soojusautomaatika eksami vastused #61 Soojusautomaatika eksami vastused #62 Soojusautomaatika eksami vastused #63 Soojusautomaatika eksami vastused #64 Soojusautomaatika eksami vastused #65 Soojusautomaatika eksami vastused #66 Soojusautomaatika eksami vastused #67 Soojusautomaatika eksami vastused #68 Soojusautomaatika eksami vastused #69 Soojusautomaatika eksami vastused #70 Soojusautomaatika eksami vastused #71 Soojusautomaatika eksami vastused #72 Soojusautomaatika eksami vastused #73 Soojusautomaatika eksami vastused #74 Soojusautomaatika eksami vastused #75
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stru4ek Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
47
rtf

Automaatika alused

Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks

Automaatika alused
thumbnail
1
doc

Automaatika eksami küsimused(vastused)

Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mähise Automaatjuhtimisega

Automaatika alused
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

(S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts- diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) ­ protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess ­ Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)

Soojustehnika
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee

Katlatehnika
thumbnail
13
pdf

Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused

Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatr

Majandusmatemaatika
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

süsteemi kirjeldus) [2] 18 Üldine energiajäävuse seadus ­ suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu. [6] Dissipatiivne süsteem = mittekonservatiivne süsteem (nt süsteem, kus mõjuvad takistusjõud). E kogu - kogu energia; U meh - mehaaniline energia U soojus - soojusenergia U sise - siseenergia 25. Perioodiliste liikumiste üldised iseloomustavad suurused periood ja sagedus (definitsioon, valem, valemianalüüs), nende sisuline erinevus/sarnasus? Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Perioodi tähistatakse enamasti suure ladina tähega: T. Selle ühik SI-süsteemis on: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: 1 T= f kus T on periood

Füüsika
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut.

tehnomaterjalid
thumbnail
40
docx

Keemia eksami vastused

1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jä

Keemia



Lisainfo

1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited.

Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi:
1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS)


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun