1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (k...
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 7 Silindrilise kihi soojusjuhtivuseteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. 3
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 3 Töö nimetus: Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga. Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud:
- 2 nimetatakse konvektiivseks soojusülekande teguriks [ w / m K ] 2 - määramine on puht arvutuslikul teel väga keeruline ja töömahukas ülesanne ning mõningatel juhtudes isegi võimatu. Seepärast leitakse üldiselt katselisel teel. - määramisel on koostatud nn "kriteriaal võrrandid", mis tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. Need võrrandid on koostatud erinevatele konvektsiooni tingimustele. Selleks, et valid õige võrrand on kõigepealt vaja kindlaks teha voolamise reziim, selleks on vaja aga d Re = tarvis arvutada Reynoldsi arvu ja kui Re<2300-siis on tegu laminaarse 4 voolamisega Re>10 siis on tegu puhtkujul turbulentse voolamisega. Sundvoolamisel
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VARRASTE SÜSTEEM ÜLESANNE NR:1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Lähteandmed valida tabelites õppekoodi viimase (A) ja eelviimase (B) numbri järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 F1, kN 52 35 44 32 16 37 14 28 33 24 F2, kN 26 64 51 14 28 ...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2
p Q' Q Nr. ReD kPa dm3 s m3/s 1 1 16 120 0,00013 8771,75 0,53 2 2 32 120 0,00027 17543,50 0,75 3 3 39 120 0,00033 21381,14 0,75 4 4 23 60 0,00038 25218,78 0,77 5 5 26 60 0,00043 28508,18 0,77 6 7,5 29 60 0,00048 31797,59 0,71 Keskmine 0,7135 QD Q Re D= =1, 273 d= 15 mm ...
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...
termopinged ja nende külmliite temperatuur. Tulemused kantakse tabelisse. Temperatuurid leitakse gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. 1 Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. 5. Mõõtmisandmed 6. Antud ja arvutatud suurused Soojusjuhtivustegur Ʌ0 on võetud soojustehnika käsiraamatust. 7. Järeldus 2 Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. Diatomiidi ja asbesti segu arvutuslik soojusjuhtivustegur on 0,16 W/(m*K). Käsiraamatu järgi on asbesti soojusjuhtivustegur ligikaudu 0,12 W/(m*K). Järeldan, et arvutuslik suurus on suurem kui tegelik või ligikaudu õige.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut
Seepärast leitakse 1 1 -Q2 üldiselt katselisel teel. 4 v s määramisel on koostatud nn “kriteriaal võrrandid“, mis 13.Soojusvahetus. Lihtsamad soojuse leviku viisid. tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. erinevatele Temperatuuriväli, temperatuuri gradient ja soojusvoog. konvektsiooni tingimustele. et valida õige võrrand: voolamise Soojusjuhtivus. Fourier seadus ja soojusjuhtivustegur. d Soojusvahetuseks - teadus soojuse leviku protsessidest
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 4 Töö nimetus: ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB31 Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 10.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja
docstxt/1289594386101794.txt
Soojustehnika praktikumitöö nr 8 kontrollküsimused KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE 1. Kuidas defineeritakse soojusülekandetegur ja läbikandetegur? Soojusülekandetegur Veelikkude ja gaaside liikumisel tahkete kehade (pindade) ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines Soojustehnika Töö nr. 7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 7 Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru
Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT ...
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu ...
docstxt/13673913722388.txt
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 02.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 2 DIFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3-
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM 1 2 4 3 7
Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Kaisa Kaasik Matrikkel 050841 Rühm: AAVB Üliõpilane: Martin Külm Matrikkel 031252 Rühm: AAVB Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 09.09.2009 Aruanne esitatud: 25.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu
tuginevate arvutustega. 2. Kütuse alumise kütteväärtuse arvutuslik määramine tugineb tarbimisaine elementaarkoostisele. Eelmainitud kirjandusallika [1, lk. 28] valem (2.12). Tänu tüvepuidu põlevaine koostise muutumatusele saab kasutada lihtsustatud valemit (2.13) Qat = 18900 - 214 · Wt – 189 · At = 18900 – 214 · 20 – 189 · 0,4 = 14544,4 MJ/kg. 3. Kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhuvajadus leitakse raamatu „Soojustehnika aluskursus“ [2, lk. 424] valemist (10-16) V0 = 0,0889 · Ct + 0,265 · Ht + 0,033 · St – 0,0333 · Ot = = 0,0889 · 40,198 + 0,265 · 4,8556 + 0,033 · 0 – 0,0333 · 34,0688 = 3,722 m03/kg Tegelik õhukogus on liigõhuteguri kordsena suurem. Halupuidu põletamisel valime liigõhuteguri α = 2, millest tulenevalt tegelik õhuhulk kilogrammi 20% niiskusega puidu
https://www.google.ee/search? q=vesinik&newwindow=1&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KW AFVb_3HsqN7Abzt4DADw&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=S33rYUi4TIWlIM %253A%3BnIj7Efd1tqknRM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.messergroup.com %252Fee%252Flocalimages%252FHydrogen.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fwww.messergroup.com%252Fee%252FTooted_ja_Lahendused%252Fgaasidest %252FVesinik%252Findex.html%3B370%3B250 https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/opp ematerjalid/kyte-ventilatsioon/11._ Vesinik.pdf AITÄH KUULAMAST!
Energiat selleks saavad taimed päikselt. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Klorofüll on roheline pigment taimedes, mis neelab valgust. Süsinikdioksiidi saadakse õhust, vett juurte kaudu 1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm 2 https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika- instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/11._Vesinik.pdf 3 https://physiology.knoji.com/why-do-we-breathe-oxygen/ maapinnast. Fotosünteesi käigus moodustub neist 6 süsinikuga ühend - glükoos. Hapnik ja vesi on nende reaktsioonida kõrvalproduktid. 4 c) Miks ei kasutata vesinikku ülemaailmselt kütusena? Vastamisel kasuta reaktsioonivõrrandeid ja kirjelda pikemalt.
annaabi.ee 
