Soojendada tuleb raskekütust kõigis mahutites ja kütusetorustikes kulutankidest kuni tema silindrisse pihustamiseni. Laevades kus võidakse kasutada vaheldumisi nii kerget kui rasket kütust, peab olema võimalus enne üleminekut ühelt kütuselt teisele kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks ja silindrisse pihustamiseks. Survet süsteemis hoiavad kütuse etteande- ja vahepumpad. Tavaliselt kasutatakse kütusesüsteemis mahutpumpasid, kruvi-, hammasratas- ja kolbpumpasid. Mootori toitesüsteem on varustatud kütuse jäme- ja peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP)
mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja silindrisse pihustamiseks. Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus: 1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank;
Kõige olulisem on tekkinud mustus kiiremas korras eemaldada. Vastasel juhul imbub mustus puitu ja sealt on seda juba raske kätte saada. Heaks nipiks on kasutada saunas käimisel istmealuseid või siis tavalist käterätikut. Käterätikut on hiljem tunduvalt lihtsam pesumasinas pesta, kui palehigis saunapuhastusega tegeleda. Spaa ruumide puhastamine Aken ja peegel Akende ja peeglite puhastamiseks tee järgmine segu: 30 ml äädikat ja 25 ml kanget alkoholi või piiritust. Pinnale pihustamiseks kasuta pihustiga pudelit. Duššinurk ja plekid Vees sisalduv katlakivi tekitab duššinurga klaasustele ning plaatidele inetuid ja jonnakaid plekke, mida on tüütu eemaldada. Plekkide tekkimise vältimiseks katke seinad ja klaasuksed autovahaga. Jätke põrand katmata, sest autovaha muudab pinnad libedaks. Vaha täidab klaasi ja plasti poorid ning muudab puhastamise lihtsamaks ja hoiab plekke eemal. Tulemuse hoidmiseks vahatage kaks korda aastas.
Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4. Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast. 5. Kõrgsurvega pihustamiseks avaldatakse kõrgsurve pumba abil viimistlusmaterjalile survet, pihustamine toimub läbi kõvasulamdüüsi rõhuga 90-360 baari. 6. Airmix-tüüpi pihustamine on kombinatsioon kõrgsurve- ja õhkpihustamisest. Viimistlusmaterjal jõuab pihustusotsikuni keskmisest madalama survega(vahemikus 20-120 baari). 7. Elektrostaatiline pihustamine seisneb pihustusjoa liikumises mööda elektromagnetvälja
Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aega, kui pind on muutunud matiks. Vastavalt ilmastiku mõjule muudavad kõik
1860. a ehitas Jean Joseph Étienne Lenoir esimese gaasi peal töötava sisepõlemismootri; 1862. a töötas Nikolaus August Otto koos Eugen Langeniga välja atmosfäärilise gaasmasina; 1862. a patendeeris Alphonse Beau de Rochas neljataktilise mootori tööpõhimõtte; 1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902
2 4 1 kütusepaagi korgi anduri pistik; 2 - kütuselisandi pihusti pistik; 3 kütuselisandi etteande toru; 4 kütuselisandi tagasivoolu toru 8.Kütusepaagi korgi andur: Informeerib kütuselisandi arvutit sellest, kas kütusepaagi kork on avatud või suletud. Avatud kütusepaagi korgi korral aktiveeritakse kütuselisandi arvuti selleks, et valmis olla kütuselisandi pihustamiseks paaki lisandunud kütusesse. Andur kujutab endast magneti jõul liigutatavaid kontakte. Andur paikneb kütuse sissevoolu toru küljes, korgi ligiduses. Kütusepaagi korgil on magnetid, mis korgi paigaldamisel torule mõjutavad anduri kontakte avanema. Kontaktide avanemisel, arvutile antav vooluring praktiliselt katkestatakse (takistus muutub väga suureks). Kütusepaagi kork Kaks magnetit (180° nurga all) Signaal
19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks
tegemist kinnistunud mustusega. Pesuhõõrukite alused on tavalisest plastmassist, seetõttu on neid kerge pesta. Pestava koha materjal ja mustuse liik määravad erinevat värvi pesuhõõruki plaadi kareduse. Erineva tugevusega plaadid on: PEHME valge ja kollane KESKMISE KAREDUSEGA roheline, punane, sinine KARE pruun, must Hõõrukiplaate pestakse peale kasutamist. Pihustuspudel Pihustuspudeleid kasutatakse moppide ja puhastuslappide niisutamiseks, lahusti pihustamiseks pinnale. Plekieemaldusnuustik Ühekordseks kasutamiseks mõeldud nuustik, mis eemaldab pindadelt erinevalt kinnistunud mustust. Enne puhastamist niisutada nuustikut. Plekieemaldusnuustikut (melamiin) võib kasutada järgmise mustuse eemaldamiseks: o Seintelt mustad triibud o Pastapliiatsi jäljed erinevatel pindadel (ka nahk) Tolmuluud Valmistatakse sünteetilisi, lambavillaseid, jaanalinnusulgedest. Kasutatakse raskesti
materjali (tsement, valubetoon, vuugibetoon, põrandatasandussegu jne.) segamist ja pumpamist ühe tööprotsessi jooksul, töödeldes suurusega kuni 8 mm. Ajamine toimub ainult ühe mootoriga. Lehtrist suunatakse materjal segamiskambrisse, kus see sissepritsitava veega segatakse. Pumpamisvõimsust on võimalik erinevate hammasratasülekannete ja keermepumpade abil varieerida. Kokkusurutud õhu sisseviimise abil on masinat võimalik kasutada ka pihustamiseks. Vergumat P 06 tehnilised andmed Hammasratasmootor: 6kw 200/280Upm Toiteühendus*: 400V/50Hz 32A Segukamber : 160 mm Juhtimispult: (soovi korral) Veepump: (soovi korral) Kompressor: (soovi korral) Keermepump: MP 1- MP 20 Silma suurus: kuni 8 /16 mm Pumpamiskaugus**: 50 m ja enam Võimsus**: 3,3 90 L/min Pumpamissurve: max. 50 bar Segu voolik: 25 / 35 mm Suurus (mm): 1500/800/600 Kaal: ca. 160 kg Spetsiaalsed lisaseadmed: Veepump: 380V/50Hz; kui saadaolev vee surve on liiga madal.
ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid: a)mehhaanilised lk3 joon 1a) b) pneumaatilised lk3 joon 1 b) c)rotatsioonpihustid lk3 joon 2 millal milliseid kasut: kui kasut mehhaanilist pihustit, ss peab massuut olema hästi puhas. Kui kasutada saastatud kütust kasutada ss tuleb kasutada pneumaatilist pihustit. Nad ei ole nii tundlikud. Rotatsioon pihustid on kõige täiuslikumad puhastid. Nende korral saab kasutada saastatud kütuseid. Katla soojusbilansi võrrand ja katla kasutegur
Vedrumanomeeter võimaldab mõõtarõhku 0,5...10000bar, membraan manomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Baromeeter-kasutatakse õhurõhu mõõtmiseks. 26.Diiselmootori toitesüsteem e. kütuse kõrgsurve aparatuur, pihustiehitus ja tööpõhimõte. Kõrgsurve aparatuuri ülesandeks on kütuse kvaliteetseks pihustamiseks vajaliku surve tekitamine, silindrisse pihustatava kütusekoguse täpne doseerimine ja ajastamine.Igal silindril võib olla üks või mitu pihustit. Pihustite paigutus silindrikaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust.Pihusti ülesanne on kõrgsurvepumba KKP poolt kõrgsurve-kütusetorusse surutud kütus võimalikult väikeste osakestena(0,015-0,025 mm) pritsida silindri põlemiskambrisse ja seal ühtlaselt jaotada
Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita
mahuga koldes on piisavalt pikk nende soojenemiseks, süttimiseelsete protsesside täielikuks kulgemiseks ning ühtlaseks segunemiseks õhuga. Seetõttu on kütuse täielikuks põlemiseks vajaliku tegeliku ja teoreetilise õhuhulga suhe (liigõhutegur) kateldes 1,05…1,25 ehk ligi 2 korda väiksem diiselmootorite vastava näitajaga 1,8…2,2 võrreldes. Praktika on näidanud, et optimaalne viskoossus vedelkütuse kvaliteetseks pihustamiseks kateldesse on 20…26 cSt. Kütuse ettevalmistamine on lihtsam kui diiselmootoritel, mistõttu juhul, kui katlad töötavad oma kütusel, piisab kütuse ümberpumpamise pumpadest, millega kütus põhivarutankidest pumbatakse kulupaakidesse, kust see kütuse etteande- e pihustipumpadega suunatakse rõhul 2…3 MPa läbi eelsoojendi ja peenfiltri katla põletitesse. A I A-A 7
Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: · Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et
Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maatriks printerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: · Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne
jugaprinter (Inkjet Printer) tindipritsprinter. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: 1) Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. 2) Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Siin on hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks
tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid
põletamisel: Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Q p kJ / kg 7-1 ja küttegaaside põletamisel Qkt = Qak + Qv.õ. + Qk . f . kJ / m 3 7-2 t Kus Q a - kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus; Qv.õ. õhuga katelseadmesse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet; Qk.f. kütuse füüsikaline soojus (kui kütust on vaja eelnevalt soojendada); Qp vedelkütuse pihustamiseks kasutatav või resti alla antav auru soojus; Qak gaaskütuse kütteväärtus. Põlevkivi puhul arvutatakse kütuse kasutatav soojus valemiga Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Qka kJ / kg 7-3 Valemis 7 3 Qka tähistab karbonaatide mittetäielikust lagunemisest põhjustatud endotermilise efekti soojust Qka = 40,6(1 - k co" )(CO ) kJ / kg t 2 k
o jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. o värviprinterid
jne.). Löögita printerid jagunevad kolme suuremasse gruppi, mis omakorda jagunevad alagruppideks. · Jugaprinter ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalset paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Pihustamiseks on kaks võimalust: o Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis täidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Antud meetod on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse
Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Jugaprinter Idee meenutab natuke maatriksprinerit, ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti, vaid peas on pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem, mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber
Suure hulga bensiini pihustamine võib ilma kõrgklassi lõhkeaine abita olla äärmiselt keerukas. Kui asetada nõu galloni bensiiniga otse kõrgklassi lõhkelaengu kohale ja laeng lõhata, pihustub bensiin momentaalselt ja kutsub esile pihustatud osakeste plahvatuse. Selleks on vaja vaid väheke kõrgklassi lõhkeainet, umbes pool naela T.N.T.-d või veerand naela R.D.X.-i. Bensiini asemel võib kasutada ka pulbrilist alumiiniumi. Põleva materjali pihustamiseks on vaja just kõrgklassi lõhke-ainet, kuna madala klassi plahvatus ei toimu piisava kiirusega, et põlevat ainet pihustada ja süüdata. 4.5.4. ELEKTRIPIRNIPOMMID. Pimedasse ruumi sisenemisel on valguse sisselülitamine automaatne liigutus. Kui lamp satub pea kohal rippu-ma, võib see saatuslikuks osutuda. Pirnpommi valmistamine on üllatavalt lihtne. Elektriline süütesüsteem on tal juba iseenesest olemas. Mõningate pirnide puhul saab klaasi soklist eraldada,
pritsitava kütuse kogus on suhteliselt väike, seda eriti mootori madalatel pööretel. Kütuse kvaliteetseks pihustamiseks ja heaks 18). Küttesegu, mis diiselmootori silindris põleb on õhu ja diiselkütuse küttesegu moodustamiseks peaksid paljuauguliste pihustite düüside Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed.
Piduriklotside kulunud otsi taasta- võib neid veel pahtliga parandada. takse pealekeevitamise või tugiplaatide vahetamisega. Väiksematele vigastustele võib kattevärvi peale kända Kriimustatud sisepinnaga piduritrumlid treitakse üle pintsliga, suuremate pindade korral aga tuleb käsutada (pidades silmas trumli tugevusvaru). pihustit. Kodustes tingimustes sobib värvi pihustamiseks Õliste hõõrdkatetega klotsid pannakse paariks tunniks kõige paremini madakõhupihusti CO-44A (joon. 158), mida bensiini vanni. Pärast kuivatamist karestatakse pind rasp- saab ühendada iga tolmuimejaga. liga. Kerge õlitumise korral aitab atsetooniga pesemine. Oli Sünteetilised kattevärvid vajavad kureks kuivamiseks väljapõletamine aga muudab hõõrdkatted rabedaks ja §da- kõrget temperatuuri. Harilikes tingimustes, s. o. 18 . .
annaabi.ee 
