hammasratas- ja kolbpumpasid. Mootori toitesüsteem on varustatud kütuse jäme- ja peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis doseerib vedelkütuse hulka vastavalt mootori töörežiimile ning tekitab kütuse pihustamiseks vajaliku rõhu. Kõrgsurvepumba funktsiooniks on: Doseerida täpselt mootori töörežiimile vajalik kütusekogus Tekitada surve, mis kindlustab kütuse kvaliteetse pihustamise (50 kuni 250 mPa) Anda kütus pihustile ettenähtud väntvõlli pöördenurga all ÜSS- i suhtes Doseerida antud töörežiimil kõigele silindritele võrdne tsükliline kogus kütust (nimirežiimil on lubatud erinevus kuni
mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja silindrisse pihustamiseks. Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus: 1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank;
Kõige olulisem on tekkinud mustus kiiremas korras eemaldada. Vastasel juhul imbub mustus puitu ja sealt on seda juba raske kätte saada. Heaks nipiks on kasutada saunas käimisel istmealuseid või siis tavalist käterätikut. Käterätikut on hiljem tunduvalt lihtsam pesumasinas pesta, kui palehigis saunapuhastusega tegeleda. Spaa ruumide puhastamine Aken ja peegel Akende ja peeglite puhastamiseks tee järgmine segu: 30 ml äädikat ja 25 ml kanget alkoholi või piiritust. Pinnale pihustamiseks kasuta pihustiga pudelit. Duššinurk ja plekid Vees sisalduv katlakivi tekitab duššinurga klaasustele ning plaatidele inetuid ja jonnakaid plekke, mida on tüütu eemaldada. Plekkide tekkimise vältimiseks katke seinad ja klaasuksed autovahaga. Jätke põrand katmata, sest autovaha muudab pinnad libedaks. Vaha täidab klaasi ja plasti poorid ning muudab puhastamise lihtsamaks ja hoiab plekke eemal. Tulemuse hoidmiseks vahatage kaks korda aastas.
Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu, alaanumate puhul rõhu tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4. Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast. 5. Kõrgsurvega pihustamiseks avaldatakse kõrgsurve pumba abil viimistlusmaterjalile survet, pihustamine toimub läbi kõvasulamdüüsi rõhuga 90-360 baari. 6. Airmix-tüüpi pihustamine on kombinatsioon kõrgsurve- ja õhkpihustamisest. Viimistlusmaterjal jõuab pihustusotsikuni keskmisest madalama survega(vahemikus 20-120 baari). 7. Elektrostaatiline pihustamine seisneb pihustusjoa liikumises mööda elektromagnetvälja
Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aega, kui pind on muutunud matiks. Vastavalt ilmastiku mõjule muudavad kõik
1860. a ehitas Jean Joseph Étienne Lenoir esimese gaasi peal töötava sisepõlemismootri; 1862. a töötas Nikolaus August Otto koos Eugen Langeniga välja atmosfäärilise gaasmasina; 1862. a patendeeris Alphonse Beau de Rochas neljataktilise mootori tööpõhimõtte; 1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902
2 4 1 kütusepaagi korgi anduri pistik; 2 - kütuselisandi pihusti pistik; 3 kütuselisandi etteande toru; 4 kütuselisandi tagasivoolu toru 8.Kütusepaagi korgi andur: Informeerib kütuselisandi arvutit sellest, kas kütusepaagi kork on avatud või suletud. Avatud kütusepaagi korgi korral aktiveeritakse kütuselisandi arvuti selleks, et valmis olla kütuselisandi pihustamiseks paaki lisandunud kütusesse. Andur kujutab endast magneti jõul liigutatavaid kontakte. Andur paikneb kütuse sissevoolu toru küljes, korgi ligiduses. Kütusepaagi korgil on magnetid, mis korgi paigaldamisel torule mõjutavad anduri kontakte avanema. Kontaktide avanemisel, arvutile antav vooluring praktiliselt katkestatakse (takistus muutub väga suureks). Kütusepaagi kork Kaks magnetit (180° nurga all) Signaal
19. Vihmutid, vihmutusseadmed ja vihmutusüsteemid: nende liigitus, agronoomilis-tehniline iseloomustus ja sobivus eri kultuuride kastmiseks. Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema ...
Lehtrisuurendus: Suurema koguse kuivsegu manustamiseks. REP-võimsus: Pumpamissurve viimiseks kuni 80 bar'i. ,,Duomatik": Kahe erineva materjali segamiseks ühe töökäigu jooksul Pahtlipumbad: PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks. TEHNILISED ANDMED Materjali kogus anumas 6,51 Õhudüüsid 1,5 mm; 2,7 mm; 3,5 mm; 3,6 mm Pihusti avad 7/32"; 1/4"; 5/16"; 3/8"; 7/16" Vajalik õhu kogus 200 l/min Rõhk 2 - 3 bar HEMO A22-2S on lihtsa ehitusega, galvaniseeritud terasest korpusega ja klaasfiiberplastist kotitühjendiga. Tänu suurtele kummiratastele on pritsi ehitustel mugav kasutada
ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid: a)mehhaanilised lk3 joon 1a) b) pneumaatilised lk3 joon 1 b) c)rotatsioonpihustid lk3 joon 2 millal milliseid kasut: kui kasut mehhaanilist pihustit, ss peab massuut olema hästi puhas. Kui kasutada saastatud kütust kasutada ss tuleb kasutada pneumaatilist pihustit. Nad ei ole nii tundlikud. Rotatsioon pihustid on kõige täiuslikumad puhastid. Nende korral saab kasutada saastatud kütuseid. Katla soojusbilansi võrrand ja katla kasutegur
Vedrumanomeeter võimaldab mõõtarõhku 0,5...10000bar, membraan manomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Baromeeter-kasutatakse õhurõhu mõõtmiseks. 26.Diiselmootori toitesüsteem e. kütuse kõrgsurve aparatuur, pihustiehitus ja tööpõhimõte. Kõrgsurve aparatuuri ülesandeks on kütuse kvaliteetseks pihustamiseks vajaliku surve tekitamine, silindrisse pihustatava kütusekoguse täpne doseerimine ja ajastamine.Igal silindril võib olla üks või mitu pihustit. Pihustite paigutus silindrikaanes oleneb silindri diameetrist ning põlemiskambri kujust.Pihusti ülesanne on kõrgsurvepumba KKP poolt kõrgsurve-kütusetorusse surutud kütus võimalikult väikeste osakestena(0,015-0,025 mm) pritsida silindri põlemiskambrisse ja seal ühtlaselt jaotada
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
mahuga koldes on piisavalt pikk nende soojenemiseks, süttimiseelsete protsesside täielikuks kulgemiseks ning ühtlaseks segunemiseks õhuga. Seetõttu on kütuse täielikuks põlemiseks vajaliku tegeliku ja teoreetilise õhuhulga suhe (liigõhutegur) kateldes 1,05…1,25 ehk ligi 2 korda väiksem diiselmootorite vastava näitajaga 1,8…2,2 võrreldes. Praktika on näidanud, et optimaalne viskoossus vedelkütuse kvaliteetseks pihustamiseks kateldesse on 20…26 cSt. Kütuse ettevalmistamine on lihtsam kui diiselmootoritel, mistõttu juhul, kui katlad töötavad oma kütusel, piisab kütuse ümberpumpamise pumpadest, millega kütus põhivarutankidest pumbatakse kulupaakidesse, kust see kütuse etteande- e pihustipumpadega suunatakse rõhul 2…3 MPa läbi eelsoojendi ja peenfiltri katla põletitesse. A I A-A 7
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
jugaprinter (Inkjet Printer) tindipritsprinter. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: 1) Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. 2) Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Siin on hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1)
tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid
põletamisel: Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Q p kJ / kg 7-1 ja küttegaaside põletamisel Qkt = Qak + Qv.õ. + Qk . f . kJ / m 3 7-2 t Kus Q a - kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus; Qv.õ. õhuga katelseadmesse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet; Qk.f. kütuse füüsikaline soojus (kui kütust on vaja eelnevalt soojendada); Qp vedelkütuse pihustamiseks kasutatav või resti alla antav auru soojus; Qak gaaskütuse kütteväärtus. Põlevkivi puhul arvutatakse kütuse kasutatav soojus valemiga Qkt = Qat + Qv.õ. + Qk . f . + Qka kJ / kg 7-3 Valemis 7 3 Qka tähistab karbonaatide mittetäielikust lagunemisest põhjustatud endotermilise efekti soojust Qka = 40,6(1 - k co" )(CO ) kJ / kg t 2 k
o jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumenebja paiskab paisunud tinde tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. o värviprinterid
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
Suure hulga bensiini pihustamine võib ilma kõrgklassi lõhkeaine abita olla äärmiselt keerukas. Kui asetada nõu galloni bensiiniga otse kõrgklassi lõhkelaengu kohale ja laeng lõhata, pihustub bensiin momentaalselt ja kutsub esile pihustatud osakeste plahvatuse. Selleks on vaja vaid väheke kõrgklassi lõhkeainet, umbes pool naela T.N.T.-d või veerand naela R.D.X.-i. Bensiini asemel võib kasutada ka pulbrilist alumiiniumi. Põleva materjali pihustamiseks on vaja just kõrgklassi lõhke-ainet, kuna madala klassi plahvatus ei toimu piisava kiirusega, et põlevat ainet pihustada ja süüdata. 4.5.4. ELEKTRIPIRNIPOMMID. Pimedasse ruumi sisenemisel on valguse sisselülitamine automaatne liigutus. Kui lamp satub pea kohal rippu-ma, võib see saatuslikuks osutuda. Pirnpommi valmistamine on üllatavalt lihtne. Elektriline süütesüsteem on tal juba iseenesest olemas. Mõningate pirnide puhul saab klaasi soklist eraldada,
pritsitava kütuse kogus on suhteliselt väike, seda eriti mootori madalatel pööretel. Kütuse kvaliteetseks pihustamiseks ja heaks 18). Küttesegu, mis diiselmootori silindris põleb on õhu ja diiselkütuse küttesegu moodustamiseks peaksid paljuauguliste pihustite düüside Surveaste ja surveastme valik: dispersne segu. Teades diiselkütuse marki ja vastavalt sellele tema avade läbimõõdud olema väga väikesed.
Piduriklotside kulunud otsi taasta- võib neid veel pahtliga parandada. takse pealekeevitamise või tugiplaatide vahetamisega. Väiksematele vigastustele võib kattevärvi peale kända Kriimustatud sisepinnaga piduritrumlid treitakse üle pintsliga, suuremate pindade korral aga tuleb käsutada (pidades silmas trumli tugevusvaru). pihustit. Kodustes tingimustes sobib värvi pihustamiseks Õliste hõõrdkatetega klotsid pannakse paariks tunniks kõige paremini madakõhupihusti CO-44A (joon. 158), mida bensiini vanni. Pärast kuivatamist karestatakse pind rasp- saab ühendada iga tolmuimejaga. liga. Kerge õlitumise korral aitab atsetooniga pesemine. Oli Sünteetilised kattevärvid vajavad kureks kuivamiseks väljapõletamine aga muudab hõõrdkatted rabedaks ja §da- kõrget temperatuuri. Harilikes tingimustes, s. o. 18 . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
