Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on soojusvaheti ?
 
Säutsu twitteris
Soojus - ja H�draulika s�steemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED ! katlad katel seadme �ldiseloomustus k�esoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. K�ik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis l�puks t�iendab turbiini , paneb ta p��rlema ja turbiin k�ivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka k�tteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE : nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on etten�htud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale v�ljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi k�tuseid. Katel koosneb: p�lemis koldest ja erinevatest k�ttepindadest, mis on paigutataud �hte v�i mitmesse korpusesse , kolle on etten�htud k�tuse p�letamiseks ja k�ttepinnad on etten�htud p�lemisel vabaneva soojuse �lekandmiseks veele ja ka p�lemis�hule, ning seda soojust kasutatakse veel hiljem katlasse juhitava toitevee eelsoojendamiseks. AURUGENERAATOR(Auru tootev katel) k�ttepinnad oleksid: k�ttevee eelsoojendus (�konomaiser) Kuumavett tootva katla , ehk soojaveekatla J�rmiseks k�ttepinnaks on aurustusk�ttepind �konomaiser Aurustus k�ttepinnad ja aurusti katlanormaalse t�� tagavad siis mitmesugused abiseadmed ja s�steemid mille � lesandeks on vajalike keskkondade suunamine katlasee ja teatud keskondade eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja s�steeme t��tlevad katlasse sisenevaid keskkondi ja sealt v�ljuvaid keskondi ja t��tlevad neid Kusjuures k�tuse ettevalmistamise ja t��tlemise seadmed olenevad k�tuse agregaatolekust(tahke, vedel,gaasiline) eriti keeruline on k�tuse ettevalmistamise ja ettevalmistamise etteandmise s�steem tahketel k�tustel t��tavatel katelseadmetel, sest tihtipeale tuleb k�tus peenendada ja suurte energeetiliste katelde puhul jahvatada tolmuks. P�lemise �hk suunatakse katlap�letitesse m��da nn. �hutrakti. P�hielemendiks selle �hutrakti peal on �hukulu reguleerilmise seadmed. P�lemisgaaside trakti peal on p�hiseadmeteks suituimejad , ehk suitsu ventilaatorid ja tahkete k�tuste puhul paiknevad trakti peal ventilaatorid.Tahkeste k�tuste p�lemisel on eraldi Slakki, ehk r�bu kinni p��dmise ja eemaldamise seadmed ja samuti on eraldi seadmed tuha kinni p��dmiseks ja eemaldamiseks. Neid seadmeid ja s�steeme mida kasutatakse tahkete k�tuste p�lemisel, tekkiva tuha ja slakki eemaldamiseks nimetatakse tuha ja slakki �rastus seadmeteks ja s�steemideks. Kaasajal kasutatakse h�dro ja neumaatilisi Slakki ja tuha �rastus s�steeme. AURUKATELDE VEEAURU TRAKTID. see veeauru traktid modustavad veeaurus�steem ja sellega �hendatud katlav�lised vee ja auru torustikud ja abiseadmed. Veev�rgust tuleb l�htevesi juhitakse pumba kaheksa abil l�bi soojusvaheti Keemilise veepuhastuse osakonda, kus eemaldatakse veest katlakivi tekitavad soolad . Veesolevad korrosjooni tekitavad gaasid. selleks et gaasid eraldatakse veest see vesi kuumutatakse auruga peaaegu keemis temp. TSIRKULATSIOONIGA KATLA SKEEM. loomulik tsirkulatsioon ehk vaba ringlus toimib siis vee ja auru erinevate tiheduste t�ttu. Skeemi p�hielemendiks on trummel (6) (joonis 1 , lk 1). katlad on teatud k�rgusega (isegi 50-60m). M��da t�usu torusid liigub �les vee ja auru segu , sest seal toimub vee keemine ja aurustumine ja need torud paiknevad katlakoldes seinte peal.M��da laskuvtorusi liigub trummlis alla vesi ja need torud on paigaldatud v�ljaspool katla seina.Sealt edasi liigub t�usutorudesse (veeauru segu on kergem kui vesi, tekib iseenesest trikulatsioon.) Toitepumbaga antakse toitevesi �konomaiserisse(�kosse) ja seal toimub eelsoojendamine, k�llalt k�rgele temperatuurini. Ja n��d surutakse k�lm vesi trumlisse. kui katla koormus muutub v�iksemaks v�ib juhtuba tsirkulatsioon seiskuda. siis pannakse juurde pumbad . Paljud katlad t��tavad �lekriitilistel tihendustel. Kuna ei ole trumlit ja trummelkatlapuhul aga soolad kogunevad trumblisse ja trumblist lastaks v�lja teatud hulk soolast vett. KAASAEGNE ELEKTRILINE KATEL LK.1 Loomuliku tsirkulatsiooniga tolmk�ttel t��tava aurugeneraatori skeem. P�hiosad: Kolde p�hielement on p�leti.(suurel katlal v�ib neid olla kuni 24 v�i rohkemgi) Primaar �hk ja k�tusetolm sisened keskmisesse p�letitorusse ja peale selle osa �hku antakse k�ljepealt. Kolle on t�idetud leegi , leek peab olema enamv�hem kolde keskel. Suitsuimejad aitavad koldel leeki tekitada. Kolde saht on alt kitsenev ja all asub punker, kuhu langed k�ik slakk . Trummel on t�idetud igasuguste keeruliste seadmetega. Trumblist v�ljub k�llastunud aur, k�llastunud aur liigub �lekuumendisse aga �lekuumendi on mitmeastmeline 1)l�bib see aur lae�lekuumendi(torud) 2)Siis konvektiiv�lekuumendi(�he astme) ja siis esimesse 3)L�heb turbiini(tarbijale.) ## Klassifikatsioon .## K�ik energia allikad , mida kasutatakse jagatakse 2te r�hma: 1) Taastuvad 2) Mitte taastuvad Taastuvateks energia allikateks nim. taastuvad k�tused (puit, paike, tuul, vesi. Mittetaastuvateks eneriga allikateks on mittetaastuvad k�tused , k�ik fossiil k�tused. Taastuvad energia allikad omakorda jagunevad: 1) Tastuvad ehk p�levad k�tused (puit, fotos�nteesivad taimed, p�hk, pilliroog , hein, biok�tused) 2) Mittep�levad taastuvad energia allikad (p�ike, vesi). ##VEDELK�TUSED## � ldjuhul katelseadmete ja t��stusahjude �heks t�htsamaks k�tuseks on vedelk�tused ja p�hiliseks vedelk�tused on olnud siiamaani mazuut. Vedelk�tuste spetiifilised omadused: 1) Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)S�ttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast siseh��rdumist. Viskooson omadus avaldada takistust �ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n��(v t�heline) D�namiline viskoosus. K�tuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadim�rk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv t�hendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt v�ib � lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelk�tus aurud segus � huga s�ttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti p�levad (plahvatavad) ja seej�rel lakkavad. S�ttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel k�tusepinnale koheselt s�ttivad need aurud ja m�ne sekundi p�rast s�ttib ka k�tus. Ja see temperatuur on k�rgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelk�tuse viskoosusest see leek k�igub piirides 135-240kraadi(Celsius). S�ttimist temperatuur on 60-70 k�rgem. Need temperatuurid on kindlat m��ratud katselisel teel. Ises�ttimis temperatuur. kUI KUUmutada vedelk�tust ilma leegi juurdevimiseta tema l�hedusse, l�puks ta ikka s�ttib ja seda nim. ises�ttimist temperatuuriks. See temperatuurk�igu piirides 500-800kraadi(Celsius). 1)v��vlivaesed mazuudid - v��vlisisaldus (st) on v�iksem kui 0,5% 2)keskmise v��vli sisaldusega 0,5-2% 3)v��vlirikkad mazuudid , kus v��vli sisaldus on �le 2 ja kuni 4% Vanaadium kutsub esile mazuudi kateldes auru�lekuumendite k�rge temperatuuri �lekuumenemist korrosioon . ##GAASK�TUS## P�hiliselt p�letatakse kateldes maagaasi ehk loodusliku gaasi, mis koguneb maakoore t�himikesse. Maagaasi ballastiks l�mmastiks ja CO2. Naftagaase toodetakse ka ja need on need gaasi, naftak�rval gaasid on rasvasd gaasid, kuna nad sisaldavad palju raskeid s�sivesinike. Gaask�tuse p�hilisteks kaheks karakteristikuks on: 1)P�levagaasi tihedus Igal p�levagaasil on omaette plahvatus ehk s�ttimispiirid. Alumine plahvatuspiir ja �lemine plahvatuspiir. Alumiseks plahvatuspiiriks nim. minimaalset gaasi kontsentratsiooni gaas �husegus ,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #1 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #2 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #3 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #4 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #5 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #6 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #7 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #8 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #9 Soojus- ja Hüdraulika süsteemid #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor letmefall Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (1)

YBD profiilipilt
YBD: aitäh materjali eest!
20:35 27-05-2013


Sarnased materjalid

28
docx
Hoone- ja soojusautomaatika
52
doc
Katlatehnika eksami vastused
37
doc
Hoonete soojussüsteemid
86
pdf
Materjalid
19
doc
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
84
docx
KATLAD 2
113
doc
Energia ja keskkond konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun