238 238 239 Mõõtetoru sisemine ristlõige A kütuse tihedus k 64,7 64,3 64,6 Kütuse kulu B siseneva vee tihedus v siseneva vee entalpia hsv väljuva vee entalpia hvv katla kasutegur k Kasulik veele antud võimsus Qkas lahkuvgaasi koostise abil q2 Z a kiir 0,00426 hapnikku sisalduse abil q2 q5 2,40 soojuskadu ebatäiuslikust põlemisest q3 liigõhutegur soojuskadu katla välisjahtumisest q5 t=tF-truum konv kiir
Mõõtetoru sisemine ristlõige A 40,2 cm2 kütuse tihedus k 840,08 kg/m3 Kütuse kulu B 0,000594 kg/s Siseneva vee tihedus v 989,28 kg/m3 Siseneva vee entalpia hsv 197,76 kJ/kg Väljuva vee entalpia hvv 299,6 kJ/kg Katla kasutegur k 71,18 % Kasulik veele antud võimsus Qkas D·101840,00 W Lahkuvgaasi koostise abil q2 0,95 % Z 0,99 Hapnikku sisalduse abil q2 2,49 % Soojuskadu ebatäiuslikust põlemisest q3 0,02 % Liigõhutegur 1,23 Soojuskadu katla välisjahtumisest q5 0,90 % t=tF-truum 19,13
Fookuskaugus f m, mm, cm, dm f=1/D Optiline tugevus D dptr (dioptria) D=1/f Pikkus s m, mm, cm, dm, km Ristlõike pindala S m2, cm2, dm2, mm2 Aeg t s, min, tund, a Kasutegur % =Qkas/Q Eritakistus m, mm2/m =Rs/l Ühikute tuletuskäigud: Elektrivälja tugevus Elektrivälja punkti potentsiaal Elektrimahtuvus Magnetiline induktsioon Magnetvoog Induktiivsus Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust
kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat Qkas = D( h2 - h1 ) 6-6 kus D - veekulu läbi katla kg/s; h1 - katlasse siseneva vee entalpia kJ/kg; h2 - katlast väljuva vee entalpia Katla kasutegur (brutokasutegur ei arvesta energiakulu omatarbeks) kaudse bilansi järgi aga:
kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qa t•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. Otsese soojusbilansi järgi määratakse katla kasutegur sooja vee saamiseks kulutatud ning koldesse antud üldise soojushulga suhtena Vv on katelt
q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4- asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia lahutatud. Hk=Qkas/B·Qat·100% - otsebilansi muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega brutokasutegur. k=0,7, järelküttepindadega k=0,88... ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust 0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda
füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qat•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. 21. Kaasaegse veetorukatla ja gaasitoru katla põhimõtteskeem