· Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa?
Aurusärk ümbritseb katelt kuni ülemise servani. Seade töötab ülerõhul ja on varustatud turvaventiiliga, mis avaneb ülerõhul 1 Bar. 1. Enne töö alustamist kontrolli veetaset aurusärgis. Selleks ava testimisveekraan, mis asub katla all. 2. Ava täitmisveekraan ja lase vesi aurusärki. 3. Sulge täitmisveekraan. Kui testimisveekraanist enam vett ei tule siis sulge ka see. 4. Katel on kallutatav, kuid kallutub ainult siis, kui nuppu all hoitakse. 5. Katlal on olemas avariilüliti, mille kasutamisel seiskub kogu töö. Külmkapp on mõeldud külmutatud toiduainete säilitamiseks ja värskete toiduainete külmutamiseks ning vajalike toiduainete külmas hoidmiseks. Seadedt ei tohiks paigaldada: 1. Ruumi, milles temperatuur võib langeda alla 10 kraadi. 2. Pliitide või radiaatorite lähedusse. Tuleks veenduda, et külmkapi ümber jääb piisavalt vaba ruumi tagamaks õhu vaba voolu. Külmkapp peab seisma siledal pinnal
65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid. Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel. Katseandmete töötlus: Vedelkütuse kulu
Ja nd surutakse klm vesi trumlisse. kui katla koormus muutub viksemaks vib juhtuba tsirkulatsioon seiskuda. siis pannakse juurde pumbad. Paljud katlad ttavad lekriitilistel tihendustel. Kuna ei ole trumlit ja trummelkatlapuhul aga soolad kogunevad trumblisse ja trumblist lastaks vlja teatud hulk soolast vett. KAASAEGNE ELEKTRILINE KATEL LK.1 Loomuliku tsirkulatsiooniga tolmkttel ttava aurugeneraatori skeem. Phiosad: Kolde phielement on pleti.(suurel katlal vib neid olla kuni 24 vi rohkemgi) Primaarhk ja ktusetolm sisened keskmisesse pletitorusse ja peale selle osa hku antakse kljepealt. Kolle on tidetud leegi , leek peab olema enamvhem kolde keskel. Suitsuimejad aitavad koldel leeki tekitada. Kolde saht on alt kitsenev ja all asub punker, kuhu langed kik slakk. Trummel on tidetud igasuguste keeruliste seadmetega. Trumblist vljub kllastunud aur, kllastunud aur liigub lekuumendisse aga lekuumendi on mitmeastmeline
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt as...
Palju temaga seotud kohti, eriti vanal Prantsusmaal. Kasutati epiteeli Caturiks; Segomo; (Britannias) Corotiacus. Gallias Mars- Teutatis (liituvad siin Caesari ja Lucanose kirjeldused). · Gallia-Jupiter Gallias ei ole peajumal, ei valitse teiste jumalate üle. Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud tema auks igavene tuli). Epiteel Belisama e säravaim. Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril. · Dies-Pater (Pluto) - kreeka Hadese asemel
Võidujumalanna Nike tempel asus Ateenas. Kreeklaste meelest tuli kõik oma karistused saada maapealses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus, et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise. 9. Kreeka maailmaimed: Zeusi kuju Olümpias, Rhodose koloss 10.OM, teatri teke, millest. Tähtsaimaks spordivõistluseks said Olümpiamängud, mida esimest korda peeti 776.aastal eKr, Olümpias. Osalejateks olid eranditult meessoost hellenid, naistele oli isegi mängudel viibimine keelatud. 192 m pikkune staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõt
4 3 9 2 1 11 10 Joonis 8.4 auruventiil 5 on ette nähtud katla ühendamiseks aurusüsteemiga. Kui katel on varustatud auruülekuumendiga, on katlal eraldi auruventiil ülekuumendatud auru jaoks. Peale kohtjuhtimise on auruventiilidel kaugjuhtimisajam (tavaliselt kardaanliigenditega võllajam), mis on masinaruumist välja viidud mingisse ligipääsetavasse kohta ülemisel tekil. See on vajalik auru sulgemiseks avariivigastuste korral, kui masinaruum on täitunud kuuma auruga kaitseklapid 6 on ette nähtud katla ohutu töö tagamiseks. Kaitseklapid lasevad automaatselt
ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks 32
Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on: · toitevee eel soendi (ökonomaiser) · aurustusküttepinnad- kus toimub vee aurustamine ja tekib niiske küllastunud aur · auru ülekuumendi- katlas tekkiva küllastunud auru muutmine ülekuumendatud auruks · õhueelsoendi- katla eelsoenditesse ette soendamine 200...400 Kraadinikuuma vett tootval katlal/vee soendus katlal ülekuumendi puudub, õhusoendi puudub. Gaasid liiguvad-Aurustusküttepinnad ss ülekuumende ss ökonomaiseri ss õhueelsoendi ss gaasid läevad korstnapoole. Katla abisüsteemid ja abi seadmed · Kütuse vastuvõtu töötlemise, ettevalmistuse ja katlasse transportimise süsteemid ja seadmed. · Tuha ja slaki edastus seadmed · Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed · Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed
Turunduse kursusetöö Ettevõtte "OÜ Visiit SV" näitel SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed...........................................................................................3 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised.....................................................................4 1.3 Ettevõtte äriidee....................................................................................................4 1.4 Ettevõtte personal.................................................................................................5 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM ..............................................................................7 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS...........
ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks ,,Katelseadmed" lk
........................................................ 35. Mis on viirutatud osade tähendus? 1. Ohtlikud alad 2. Sildumisotste laiali paigutamise kohad 3. Alad, mis võivad talvel olla libedad 10 36. Mis on kujutatud pildil? 4. Luuk katlal kolde puhastamiseks 5. Klinketuks 6. Pardaluuk 37. Nimeta joonisel tähistatud sildumisseadmete osad 1..................................................2.....................................3................................. 4................................................... 4. Kirjelda, kuidas tähistatakse ankruketi esimese ja teise seekli ühenduskoht ..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
