Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Lepinguliste suhete üldiseloomustus
    Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe . Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe.
    Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne .
    Lepingu vabaduse printsiip – vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol.
    Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus . Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus).
    Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid. Viimase puhul nõuab seadus rangemaid meetmeid.
    Tahte teooria – kogu VõS sellel ka põhineb. Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid. Eesti riiklik süsteem deduktiivsele ülesehitatud (üksikult üldisele). Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria.
    Võimude tasakaaluteooria. Lepingud peaksid olema osapoolte suhtes tasakaalustatud. Peab eksisteerima tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel.
  • Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted
    1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud
    2) Hea usu põhimõte 
    Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.  Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
    Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada
    3) Mõistlikkuse põhimõte
    Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
    Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et pooled peavad arvestama konkreetsel asjaoludel kohase käitumise nõudeid
  • Tühine tehing (vt ka 19)
    Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates.
    Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Tehingu tühisust põhjustavad asjaolud ehk tühisuse alused võib liigitada kolme põhigruppi: isikutega seotud alused (teovõime, otsusevõime, esindusõigus), vormiga seotud alused ja sisuga seotud alused. Käesolevas artiklis käsitletakse eelkõige tehingu tühisuse neid aluseid, mis on seotud tehingu sisuga, isikutest ja vormiveast tulenevaid aluseid siin ei analüüsita.
    Tehingu sisust tulenevad puudused, mis tingivad tehingu tühisuse, on tehingu tühisuse alusena sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § des 86–89. Nendeks on vastuolu heade kommete või avaliku korraga, vastuolu seadusest tuleneva keeluga, näilisus ning käsutuskeelu rikkumine . Artiklis käsitletakse neid põhjalikumalt, v.a käsutuskeelu rikkumine, mis jääb artikli uurimisobjektist kõrvale.
    Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu . Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (*) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.
     (*) Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled.
    (*) Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud , kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
  • Tehingu tühistamise mõiste
    Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
    Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
  • Tsiviilõiguste teostamise viisid
  • Hea usu põhimõte
    Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule

  • Heausksuse eeldus
    Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.


  • Hädakaitse
    Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

  •  Hädaseisund
    Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.


    6. Lepingu mõiste.
    Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
    7. Lepingu sõlmimine.
    Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
    Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi . Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti ( pakkumus ) ning selle aktsepti (nõustumus).
    8. Lepingute liigitamine .
    *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel
    ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks;
    kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi.
    Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud - kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda.
    *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel
    *ühekordsed lepingud - lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
    *kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine.
    *) Lepingute liigitus objekti alusel
    ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud;
    finantseerimislepingud;
    isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud;
    tootmist puudutavad lepingud;
    jaotus- ehk turustuslepingud;
    info ja teabega seotud lepingud;
    koostöölepingud.
    9. Lepingueelsed läbirääkimised.
     Lepingueelsete läbirääkimiste eesmärk on mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppe saavutamine.
    Läbirääkimisi pidavad osapooled peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kõik üksteisele esitatavad andmed peavad olema tõesed. Osapooled peavad teineteisele teatama kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.
    Kui kokkulepet ei saavutata, siis läbirääkimistest ei tulene osapooltele õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
    10. Ofert , aktsept .
    Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikule või isikute ringile.
    Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.
    Ofert ja aktsept on juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi.
    11. Lepingu sõlmimine esindaja poolt
    Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. 
    Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning kuidas kumbki tekib:
    • seadusejärgne esindus -  ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus/kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olenemata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse seaduslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus.
    • lepinguline esindus - kehtib ainult siis, kui on olemas vastav kokkulepe esindaja ja esindatava vahel, näiteks advokaadi ja kliendi suhe.

    Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi ometi iseendale , vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS).
    12. Tüüptingimustel lepingu sõlmimine
    Tüüptingimusi kasutatakse seal, kus tekivad masskohustused, kus teenuse pakkuja on 1, aga klientuur on väga suur ja kehtivad sarnased tingimused. Nt pangas krediidilepingute puhul, elektrivarustus , vee jne. Tüüptingimused on eraldi ühe teenuse pakkumise poolt välja töötatud ja neid eraldi klientidega läbi ei räägita. Teine lepingupool ei ole võimeline neid tingimusi mõjutama. Eeldatakse, et neid ei ole eraldi läbiräägitud. Tihti peale on tüüptingimused pikalt paika pandud, on tingimata “peenikese kirjaga”, aga avaldatakse meedias, et kõik saaksid tutvuda nendega. Kui probleem tekib, siis tuleb need tüüptingimused läbi rääkida. Kui on näiteks ette teada, et tahate varem midagi tasuda, siis võite läbi rääkida, aga elektrivarustuse puhul on raske midagi muuta. Loomulike monopolide puhul on
    tüüptingimused see, kuidas esimesi kaitstakse. Tüüptingimuste koostamisel võiks protseduur olla laiem – näiteks konkurentsiamet võiks eelnevalt kinnitada jne.
    Tüüptingimused võivad olla kas eraldi lepingu osana või põhilepingu lisana . Tavaliselt on tüüpleping tühine siis, kui ta on tarbijat ebamõistlikulst karistav . Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter , siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks.
    13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil.
    Vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja), teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks:
    1) tarbija eluruumis või töökohas või nende vahetus läheduses, välja arvatud juhul, kui tarbija töökoha või eluruumi külastamine pakkumuse või ettepaneku tegemiseks toimus tarbija eelneval selgesõnalisel soovil;
    2) üllatava pöördumisena ühissõidukis või tänaval;
    3) väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel
    Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut, mis sõlmitakse sidevahendi kaudu ning mille puhul tarbija ja pakkuja ei kohtu isiklikult. Näiteks ostud telefoni, raadio, arvuti, faksi, posti või televisiooni vahendusel. Samuti ostmine adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või ajakirjanduses ilmunud tellimislehega reklaami vahendusel.
    Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda  14 päeva jooksul
    14. Lepinguliste kohustuste allikad
    Lepingu poolte kohustused võivad olla lepingus väljendatud kui
    1) otsesed kohustused
    2) kaudsed kohustused
    Otseselt lepingutingimuste fikseerimine tähendab nende sõnastamist kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Otsesed kohustused võivad olla ka sätestatud seaduses. Otsesed kohustused võivad olla põhikohustused, mis määravad ära ka võlasuhte olemuse. Põhikohustuste kõrval võivad lepingus olla kokku lepitud ka kõrvalkohustustes, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi.
    Kaudseteks on kohustused, mis tulenevad vastavalt VÕS § 23 lg 1
    1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
    2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
    3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ;
    4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
    Kaudsete kohustuste määratlemisel oluline teha kindlaks, kas selliste kohustuste tuvastamisel aluseks poolte oletatav tahe või objektiivne hea usu põhimõte, ehk kohtulik sekkumine lepingulistesse suhetesse ühiskondlikult aktsepteeritava käitumise tagamise eesmärgil.
    15. Lepinguliste kohustuste liigid
    Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest:
    1) individuaalsed - sisuks individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Täitmise ese saab olla ainult see üks konkreetne asi, milles pooled olid kokku leppinud.
    Võib lisanduda
    - asja hoidmise kohustus
    - asja üleandmise kohustus
    2) liigikohustused - liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. AÕS § 10 - asendatavad asjad, mida määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi. Siin ei oma individuaalsed tunnused tähtsust.

    16. Põhi- ja kõrvalkohustused

    Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi. Neid kohustusi nim. kõrvalkohustusteks. Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
  • Käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused (kohustus kolmanda isiku, võlausaldaja ees, vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest)
  • Käsiraha andmisest tulenevad kohustused (Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma )
  • Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest)
    17. Lepingu tõlgendamine
    Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
    Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
    • lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;
    • tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;
    • lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
    • lepingu olemust ja eesmärki;
    • vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;
    • tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

    Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist.
    18. Lepingute vorminõuded
    Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm.
    Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid:
    • aeg ja koht, kus leping sõlmiti
    • kes on lepingupooled
    • mis on lepingu objekt (ostetav asi, üüritav korter, laenatav summa)
    • materiaalne väärtus (asja hind, üüri, laenu või palga suurus) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid)
    • poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine)
    • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks)
    • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral
    • lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid , kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord)
    • poolte allkirjad .

    19. Tehingute kehtetus (vt ka nr 3)
    Tehingu kehtetus jaguneb kaheks: tühised tehingud ja tühistatavad tehingud.
    Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise kohta käivatele sätetele, kui seaduses pole ettenähtud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus aga ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
    Tühised tehingud on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing (nt. sõlmitakse leping relvastatud ja vägivaldsete massirahutuste korraldamiseks), teatud tingimuste esinedes seadusega vastuolus olev tehing (nt. tehing, millega üks lapsevanem välistab alaealise lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmise tulevikus), käsutuskeeldu rikkuv tehing (nt. pankrotihalduri poolt pankrotimenetluse käigus tehtud tehing, mille mittesooritamiseks oli kohus määranud käsutuskeelu) ja näilik tehing (nt. fiktiivsed töövõtulepingud maksupettuse eesmärgil).
    Tühistatav tehing kehtib aga seni, kuni seda tehingut pole tühistatud. Kui tehing on kord seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Seaduses sätestatud korras võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
    20. Isikute paljusus lepingutes
    Ühte lepingupoolt nimetatakse võlausaldajaks ja teist võlgnikuks. Nii esimesel kui teisel
    puhul võib esineda isikute paljusust.
    Osavõlgnikud ehk kui mitu isikut peavad täitma ühe ja sama osadeks jaotatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades.
    Ühisvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, siis saab võlausaldaja täitmist nõuda ka ühiselt.
    Solidaarvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Võib võlausaldajakohustuse täielikku või osalist täitmist, kas võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi. Kahju hüvitamise nõuete puhul on kahju tekitajad alati solidaarvõlgnikud.
    Osavõlausaldajad eelduseks on jällegi, et kohustus on osadeks jagatav, st et tuleb täita mitmele võlausaldajale. Igaüks omab õigust nõuda vastavalt tema nõude suurusele.
    Solidaarvõlausaldajad – kui nad saavad nõuda kohustuse täitmist ühiselt, siis peab ka
    võlgnik neile täitma ühiselt.
    21. Lepingulise kohustuse täitmise üldised põhimõtted
    Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
    22. Kohustuste rikkumise mõiste
      Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
    23. Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem
    Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
     1) nõuda kohustuse täitmist;
     2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
     3) nõuda kahju hüvitamist;
     4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
     5) alandada hinda;
     6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
    Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
    24. Kahjuhüvitamise nõude esitamine
    Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
    Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
    Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt seadusele
    25. Kahjuhüvitamise eesmärk ja viis, kahjunõude sisu
    Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
    Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
    Varalise kahju hüvitamise korral võib üldise kahju hüvitamise eesmärgi (endise olukorra taastamine) sisustada järgmiselt:
    1)Enamikul juhtudel kaitseb seadus kahju hüvitamise kohustuse kaudu isiku vara selle väärtuse osas (eelkõige tagatakse isiku vara väärtuse säilimine).
    2)Teatud juhtudel on varalise kahju hüvitamise eesmärgiks kaitsta isiku vara koosseisu sõltumata selle väärtusest. Vara kaitsmine selle koosseisus tuleb kõne alla praktiliselt üksnes asjade kahjustamise korral. Vahetegu nimetatud kahju hüvitamise eesmärkide vahel muutubki relevantseks asja kahjustamise korral
    26. Lepinguliste kohustuste lõppemine
    Lepingu lõpetab selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest.
    27. Tagatised ja kõrvalkohustused
    Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis , mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. Tagatis on vara kohustuse tagamiseks.
    Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
  • Käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused (kohustus kolmanda isiku, võlausaldaja ees, vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest)
  • Käsiraha andmisest tulenevad kohustused (Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma)
  • Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest)
    28. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud
    Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud (s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti.
    Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Samas praktikas ei ole
    juriidilise isiku poolt antud käendus levinud tagatis. Käenduslepinguga võtab üks isik (käendaja) endale teise isiku (võlausaldaja) ees kohustuse täita kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustus, kui põhivõlgnik seda ise ei täida. Nii tekib käenduslepingu sõlmimisega alati kolmepoolne suhe, kus võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel eksisteerib põhikohustus ning käendussuhe on kõrvalkohustus.
    29. Käendaja kohustuse tekkimine
    Käenduslepingu sisu moodustab Käendaja kohustus tagada põhivõlgniku kohustuste täitmine ehk käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus, kui põhivõlgnik ei täida põhilepingust tulenevat kohustust kokkulepitud ajal ja viisil. Kuigi käendaja kohustuste tekkimiseosas on määravaks eelkõige käenduslepingus kokkulepitu, on võimalik välja tuua käendaja täitmiskohustuse tekkimise üldised eeldused. Milleks on:
    • Käenduslepingu kehtivus
    • Põhilepingu kehtivus
    • Põhivõlgniku poolne käendusega tagatavakohustuse rikkumine.

    30. Garantiileping
    Garantiiandja ja garantiisaaja vahel sõlmitud leping, mille kohaselt garantiiandja garanteerib garantiisaaja kohustise nõuetekohase täitmise soodustatud isikule, kusjuures garantiijuhtumi saabumisel on garantiiandjal õigus nõuda garantiisaajalt garantiilepinguga ettenähtud hüvitust
    31. Käsiraha
    …on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
    Tänapäeval ainult rahaline makse. Võib-olla ka juriidiliste isikute vahel. Kasutatakse üldiselt seal, kus on tegemist füüsilise isikuga . Näiteks: Sul on OÜ, tahad laenu, aga oü seis ei ole nii tugev, tahetakse täiendavaid tagatisi. Ainuosanik võtab endale laenu ja maksab käsiraha jne. Kui leping jääb täitmata käsiraha andja süül, siis seda tagasi ei saa. Seda võib kombineerida erinevalt.
    32. Leppetrahv
    …lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
    Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.
    33. Nõude loovutamise mõiste ja liigid
    Nõuete loovutamine toimub võlausaldaja initsiatiivil. Võlausaldaja loovutab nõuded ning see loovutamine ei sõltu võlgniku nõusolekust. Nt Kui A on B’le võlgu, siis B võib alati selle nõude loovutada C’le, ükskõik, mis motiiviks on. Sõna alati ei ole korrektne , ka nõuete loovutamisel on teatavad piirangud. Loovutamise piirangud kehtivad nende nõuete osas, mis on nii-öelda sotsiaalse iseloomuga. Ehk kui võlausaldajal on sellised nõuded, mis on seotud tema ülalpidamisega või talle kehavigastuste tekitamisega, siis selliseid nõudeid loovutada ei saa. Üks levinumaid variante on nõuete loovutamine inkasso firmale. Inkasso võib tegeleda sissenõudmist ka sellel alusel, et nad saavad käsunduslepingu – volituse . Loovutamise puhul on neil suuremad õigused ning kohtus saavad esineda enda nime alt jne.
    34. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed
    Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud.
    Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu.
    Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja. Rusikareegel on selline, et teatab esialgne võlausaldaja. See annab asjale õiguskindluse.
    Kehtib alati printsiip, et kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine. Kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Kohustuste ülevõtja võib esitada kõiki vastuväiteid, milliste õigused olid ka senisel võlgnikul.
    Eelnevaga on lähedalt seotud ka lepingu ülevõtmine. Kohaldatakse täpselt samu sätteid, mis ka eelneva punkti puhul. Erinevus on selles, et lepingu järgi lähevad üle kõik õigused ja kohustused. See eeldab seda, et leping ei ole veel lõpetatud või lepingu õiguste ja kohustuste maht on laiem.
    35. Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral
    (1) Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
    (2) Võlgnik ei või uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või ta sel alusel nõuet tasaarvestada.
    (3) Võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui:
    * võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ;
    * võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.
    36. Kohustuse ülevõtmise tingimused
    Kohustuse ülevõtmine on võlausaldajaga või võlausaldaja nõusolekul võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. (VÕS § 175
    Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada.
    37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest
    Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul:
    - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi;
    - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
    Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi
    haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli
    kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks , mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest
    38. Võõrandamislepingud,nende iseloomustamine
    1) Müügileping-Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
    2) Vahetusleping -Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
    3) Faktooringuleping -Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
    1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
    2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
    39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus
    1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
    2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
    3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
    4) Frantsiisileping -Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
    5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
    Laenuleping-Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
    Kindlustusleping-Kindlustuslepinguga kohustub üks isik ( kindlustusandja ) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
    40. Lepingud teenuste osutamiseks
    (1) Käsundusleping-Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
    2) Töövõtuleping-Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
    3) Maaklerileping -Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
    4) Agendileping-Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
    5) Komisjonileping-Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).
  • Vasakule Paremale
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #1 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #2 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #3 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #4 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #5 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #6 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #7 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #8 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #9 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #10 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #11 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #12 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #13
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 270 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helenzi Õppematerjali autor
    lepinguõigus, kordamisküsimused. Lepingu mõiste ja liigid, võlaõigussuhte tekkimine, lepingu tingimused, isikud võlaõigussuhtes, kohustuste liigitamine ja rikkumine, tagatised, võõrandamislepingute iseloomustus, kasutuslepingute iseloomustus.

    Sarnased õppematerjalid

    Lepinguõiguse kontrollküsimused
    11
    docx

    Lepinguõiguse kontrollküsimused

    Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja au

    Lepinguõigus
    Juhtimine ja õigus III õppevahend
    84
    pdf

    Juhtimine ja õigus III õppevahend

    Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

    Juhtimine
    Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega
    34
    docx

    Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

    sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. 14.Lepinguliste kohustuste allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised

    Lepinguõigus
    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
    15
    pdf

    Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

    VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

    Lepinguõigus
    Võlaõigus eksamiks kordamine
    15
    docx

    Võlaõigus eksamiks kordamine

    1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    71
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    142
    doc

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
    100
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

    Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa

    Võlaõiguse üldosa




    Kommentaarid (1)

    Murtin profiilipilt
    Murtin: Põhjalikult vastatud kontrollküsimused (Lepinguõiguse aine õppejõuga Uno Feldschmidt)
    17:39 13-01-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun