Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #1 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #2 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #3 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #4 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #5 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #6 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #7 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #8 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #9 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #10 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #11 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #12 Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 263 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helenzi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
78
doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. Lepingu sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. Vormivabaduse piiranguks on seadusega sätestatud vorminõuded. Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:  Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.  Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.  Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse. Lepinguõiguse allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Lepinguõigus
thumbnail
11
docx

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu

Lepinguõigus
thumbnail
34
docx

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised

Lepinguõigus
thumbnail
15
doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine. Töölepinguseaduse rakendusala. (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. Töötaja kohustused: (1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

Lepinguõigus
thumbnail
15
pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

Lepinguõigus
thumbnail
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste

Ühinguõigus
thumbnail
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

lepingurikkumine). Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage).  Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid.  Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse

Lepinguõigus
thumbnail
42
doc

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

elektrooniliselt. Õiguslikult loetakse elektrooniline vorm võrdseks tehingu kirjaliku vormiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TsÜS § 80 lg 1). TsÜS-i alusel saab väita, et elektrooniline allkiri on üldmõiste ja digitaalallkiri üks elektroonilise allkirja liike (vt TsÜS § 80 lg 3). 28. Mis on tingimuslik tehing ja milliseid tingimusi TsÜS eristab? Tingimuse all mõistetakse tulevast sündmust, mille toimumine ei ole kindel. On tehing , mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.(TsÜS § 102) Eristatakse edasilükkavat ja äramuutvat (lõpetavat) tingimust (vt TsÜS § 102 lg 1) ning võimatut ja seadusevastast tingimust (vt TsÜS §-d 108 ja 109). Tehing on tehtud (vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3): _ edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu;

Tsiviilõigus



Lisainfo

lepinguõigus, kordamisküsimused. Lepingu mõiste ja liigid, võlaõigussuhte tekkimine, lepingu tingimused, isikud võlaõigussuhtes, kohustuste liigitamine ja rikkumine, tagatised, võõrandamislepingute iseloomustus, kasutuslepingute iseloomustus.

Kommentaarid (1)

Murtin profiilipilt
Murtin: Põhjalikult vastatud kontrollküsimused (Lepinguõiguse aine õppejõuga Uno Feldschmidt)
17:39 13-01-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun