H Summa (W/K) 304,16 Vabasoojuse määramine mõõt kasutusaeg Inimestelt 2,00 0,60 Elektriseadmetelt 2,40 0,60 Elektrivalgustus 8,00 0,10 Vabasoojus kokku 267,50 m2 (W) Päikesest tulev vabasoojus 1080,00 Vabasoojuse tabelist Elektrienergia kulu hoones Valgustus 8 w/m2 *0,1 = 0,8 w/m2 Elektriseadmed 2,4 w/m2 *0,6 = 1,44 0,70 1,00
65 0.60 0.46 0.55 Kkl.osa 0.80 -----> 0.90 Kkard 0.9 Kkl.osa akna raami (mitteläbipaistvat osa) arvestav varjetegur Kkard kaardinaid arvestav varutegur e klaasi läbiva päikesekiirguse parandustegur sh sisemisi ja välimisi varje arvestav tegu Päikese soojuskoormus Фp 135.6 W 1.9 W/m2 Vabasoojus valgustusest, elektriseadmetelt ja inimestest Kasutusaeg Kasutus- Valgustus Hoone/ruumi tüüp Kellaaeg h/24h d/7d aste, - W/m2 Väikemaja 00:00-00:00 24 7 0.6 8c Korterelamu 00:00-00:00 24 7 0,6 8c
Φp – keskmine vabasoojuseraldus päikesest, W Kui soojuseraldused inimestest, elektrivalgustusest ja –seadmetest on MKM-i määruse "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" tabel 1 järgi lähtuvalt hoone kasutusotstarbest ja –ajast välja toodud, siis päikeseenergiast tulenevat soojusenergia eraldusi suudavad seni arvesse võtta vaid dünaamilised simulatsiooniprogrammid. Lihtsustatud arvutustes on soovituslikuks vabasoojus eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud. Kui ülaltoodus selgub, et hoone erisoojuskadu on oluline tasakaalutemperatuuri leidmisel, siis
kasutegur t=0,8 Hetkelise kasuteguri väärtuse 0,8 korral kujuneks aastaseks kasuteguriks 0,96 ja eelnevale näitele vastavaks aastaseks tarbimiseks kõigest 8 MWh. Mida kõrgem on väljatõmbe temperatuur ja mida madalam sissepuhke temperatuur, seda suuremaks kujuneb sama hetkelise kasuteguri korral tagasti aastane kasutegur. Samas ei tohi ära unustada, et sissepuhkest kõrgema väljatõmbe temperatuuri põhjustab ruumi eralduv vabasoojus (inimesed, elektriseadmed, päike jms.) ja teatud vertikaalsuunaline temperatuuri kasv. Kogu hoone aastase soojustarbimise arvutamisel ei tohi vabasoojust topelt arvestada, so. soojustagastiga kätte saadavat vabasoojust ei saa arvesse võtta kütte aastase soojustarbimise arvutamisel, mistõttu tuleks lähtuda kõrgemast kütte tasakaalu temperatuurist. Tänapäevaste soojustagastite kõrge kasutegur võib ahvatleda kalorifeerist loobuma
Konkreetse paikkonna erinevate aastate samal kuupäeval ja kellaajal võis välis temp. erineda küllalt suurtes piirides seevastu analüüsides statistilisi andmeid ehk kestvuskõveraid. Selgub, et need erinevad üksteisest väga vähe. Kusjuures igapäevases elus lähtutakse normaalaasta ja selleks on võetud 30 aastase perioodi keskmised temperatuurid. See illustreerib ühte põhi komponenti temp-de vahet. Esialgu vaatleme sellist varjanti kestvuskõvera selgitust kus vabasoojus puudub. Seda illustreerib joonis 3 lk 10E. Töö2 küsimused: 1. Mida nim sisekliimaks? 2. Loetleda kõik tegurid mis mõjutavad sisekliimat? 3. Mida kujutab endast ruumi kontrolltsoon ja milliseid nõudeid talle esitatakse? 4. Inimese soojusvahetus ümbritsva keskkonnaga ja mida kujutab termon regul mehanism? 5. Kuiv termomeetri temp ja märg termomeetri temperatuuriks? 6. Mida kujutab endast kiirgus temperatuur ja kuidas ta määratakse? 7
SISEKLIIMA ON MÕJUTATAV See tekib terviklikust faktorite koosmõjust. Eristatavad on süsteemi sisenevad mõjud süsteemis tekkivad mõjud sealt välja suunduvad mõjud. Näiteks koosneb süsteem hoone tarindist ja õhust ruumis. Süsteemi siseneb seadmetele, valgustusele ja kütmiseks vajalik energia ning päiksekiirgus, mis muutub ruumis soojuseks.Samuti siseneb süsteemi niiskus (kapilaarliikumise ja õhu konvektsiooniga). Süsteemis tekib vabasoojus inimestelt, soojus seadmetelt ja valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS
soojaeraldus on arvutatud vastavalt ISO 7730 standardile (1,2 met, 0,7 clo). Kasutusaste on 0,6. Inimesed on hoones vastavalt VVm. 258 lisas 6 esitatud profiilile, vt. Joonis 8.9. Ruumide kasutusprofiil on aasta ja nädala lõikes sama. 90 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 8.9 Elanike kohalolek elamus. Seadmete vabasoojus on 2,4 W/m2 so. 2,477,4=186 W ja kasutusaste 0,6 (12,6 kWh/(m2aastas), 978 kWh/aastas)). Seadmete elektritarve 186/0,7=265 W (18 kWh/(m2aastas), 1397kWh/aastas). Seadmed töötavad vastavalt VVm. 258 lisas 6 esitatud profiilile, vt. Joonis 8.10. Majandusruumis on vabasoojusena arvesse võetud 10% tarbevee soojendamise netoenergiavajadusest, teisendades selle püsivaks aastaringseks võimsuseks (1924 kWh/8760 h10%=22 W: 2,5 kWh/(m2aastas)). Joonis 8
annaabi.ee 
