1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja
48. Millisteks poolteks jaotatakse soojusõlme osasid? Primaal ja sekundaar 49. Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes? Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi 50. Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes? Küttesüsteemi poolne osa SOOJUSSÕLM 51. Mida tähendab mõiste soojusõlm ? Küttesüsteemide seadmete kogum 52. Millest koosneb soojussõlm? Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, regulaator, rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manomeeter, filter, 13- veemõõtja 14soojusarvesti 15paisupaak 53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56
päikesepaneelidega? Kuidas päikesekollektor töötab? Ø Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks Ø Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneel... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Õhk-vesisoojuspump · Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu temperatuurile küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. · Väljuva vee temperatuur on +40°C
armatuuri mahtuvust kindlale kogusele veele. Kaasaegsed küttesüsteemid koosnevad soojus kestvusest, jaotus torustikest, reguleerimis seadmetest ja küttekehadest/elementidest(vt. Joonis 3 lk 11A). Kusjuures soojuskestvuseks võib olla katel või katlamaja kui on 24 tegemist hoone keskse küttesüsteemiga või kui on tegemist kaugküttega. Kaugkütte korral soojuskestvuseks soojussõlm. Vesiküttesüsteeme võib liigitada järgmiselt: · Loomulik ja sund tsirkulatisooniga süsteemid · Ülalt ja alt jaotusega süsteemid · Vertikaalsed ja horisontaalsed küttesüsteemid · Ühe ja kahe toru küttesüsteemid Ülalt ja alt pealevoolu magistraal asub hoones pööningul kui on olemas. Ülevalt hakkab vesi liikuma mööda püstikuid. Altvoolul on all. Tagasivoolu magistraal on alati all.
mille abil saab hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 2060%. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm. Viimane välistab vajaduse eraldi soojaveeboileri järele. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid mahuteid. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, pole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub
722 Küttekehad 7221 Teraspaneel radiaatorid 1600x500 57 tk 1,2 110 15,6 7160 7222 Teraspaneel radiaatorid 1200x500 37 tk 1,2 87,12 15,6 3801 7223 Termostaatventiilid 94 tk 0,5 37,82 6,5 4167 723 Katlamajad, soojasõlmed, boilerid 7231 Soojussõlm komplektse automaatikaga 1 kmpl 216,0 7527,74 2862 10390 725 Ventilatsiooni torustik 7251 Sissepuhke torustik 270 jm 0,6 6,54 8,45 4048 7252 Väljatõmbe torustik 320 jm 0,6 6,54 8,45 4797
Laius 15,3 m Korruse kõrgus 3,3 m Hoone kõrgus 7,385 m Sokli kõrgus -0,15m Tehnoökonoomilised näitajad: Hoone kogumaksumus 18 091 059 EEK Hoone 1 m² maksumus 12 952 EEK Kubatuur 3590 m3 Hoonealune pind 640,64 m² Kasulik pind 1022 m² Täisehitusprotsent 23,65% Ruumide suurused: NIMETUS PINDALA (m2) KUBATUUR (m3) 24. kohaga puhvet 71,13 213,39 Trepikojad 18,14x2=36,28 228,5 Soojussõlm 36 108 Sansõlmed 36 108 Garderoob 36 108 Riietusruum 9,6 288 Dussiruum 6,7 20,1 Dispetsertalitus 36,6 109,8 WC 19,8 59,4
300000,0 721 Küte 1 kmpl 300 000,00 kr 0 723 Soojussõlm 1 kmpl 90000,00 90 000,00 kr 610000,0 724 Ventilatsioon 1 kmpl 610 000,00 kr
ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum jne ) ja katusel, kui selleks pole hädavajadust; - rikkuda ja kõrvaldada elektri-,sooja - või külmavee sulgemis - või mõõteseadmetele paigaldatud plomme; - teha korteris või abiruumides töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elamistingimusi; - omavoliliselt ümber ehitada keskküttesüsteeme ning vee ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigutada
ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum jne ) ja katusel, kui selleks pole hädavajadust; - rikkuda ja kõrvaldada elektri-,sooja - või külmavee sulgemis - või mõõteseadmetele paigaldatud plomme; - teha korteris või abiruumides töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elamistingimusi; - omavoliliselt ümber ehitada keskküttesüsteeme ning vee ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigutada
alajaama rajamise ajal kehtinud analoogse sisuga AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes, lähtudes tollal kehtinud AÕS § 17 lg-st 1. (p 17) 2/67 Ehitise olulisteks osadeks võib pidada ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavaid tehnosüsteeme, eelkõige kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid. Riigikohus on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (vt Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). (p 18) Soojussõlmest eristab alajaama praegusel juhul vähemasti asjaolu, et soojussõlm teenis vaid selle elamu kasutamise huve, kus soojussõlm asus, varustades elamu korteriomanikke vajaliku soojusega. Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise
arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni kasutati. 3-2-1-144-08 Tehnorajatiseks on eelkõige elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid ning muud sarnased liinid, trassid ja juhtmed (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikud abirajatised nagu alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Kuna soojussõlm on torudest ja seadmetest koosneva süsteemina käsitatav tehnorajatisena, siis võib kinnisasjal asuda teisele isikule kuuluv tehnorajatis, mida kinnisasja omanik peab seaduses sätestatud juhtudel taluma. Siiski ei saa kinnisasjal asuv tehnorajatis kuuluda teisele isikule üksnes seetõttu, et see on tehnilises mõttes tehnorajatis. Tehnorajatise talumiskohustus tuleneb AÕS §-dest 158 ja 1581. AÕS § 158 lg 1
püsimiseks, ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks. Elamu osadeks loetakse kindlustusobjekti koosseisu: hoone välispiirded - välisseinad, katus, rõdud, välisaknad jms.; hoone kandvad konstruktsioonid - vundament, kandvad siseseinad, vahelaed jms.; hoone üldkasutatavad osad - trepikojad, keldrid, pesuköögid jms.; hoonesisesed ja hoone juurde kuuluvad üldkasutatavad tehno-seadmed ja -süsteemid - hoonesisene soojussõlm, küttesüsteem alates piiritlusaktiga määratud punktist, sooja- ja külmaveetorustikud alates piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni (kaasa arvatud), kanalisatsioonitorustikud piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteriühenduseni või korterisisendini, elektrivarustussüsteemid piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteri väljalülitusseadmeteni (kaasa arvatud), muud
tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum jne ) ja katusel, kui selleks pole hädavajadust; - rikkuda ja kõrvaldada elektri-,sooja - või külmavee sulgemis - või mõõteseadmetele paigaldatud plomme; - teha korteris või abiruumides töid, mis rikuvad ruume või häirivad teiste elanike normaalseid elamistingimusi; - omavoliliselt ümber ehitada keskküttesüsteeme ning vee ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigutada elektrijuhtmestikku; - muuta omavoliliselt
juures. Ohutusautomaatika peab tagama katla ja tema abiseadmete ohutu töö, plahvatuste ja lõhkemiste vältimise. 2. Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1
ja vajaduse korral korrigeeritakse. Reguleerimise kohta vormistatakse vastav akt. 7.3 Peamised nõuded küttesüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel 4. Küttesüsteemi võimsus peab vastama hoone soojakadudele. Ta peab andma võimalikult ühtlase temperatuuri jaotuse ruumis, olema reguleeritav ja ei tohi tekitada müra. 5. Soojakandja valik peab vastama antud objekti tehnoloogilistele nõuetele. 6. Soojussõlm peab asuma lukustatavas ruumis varustatud metalluksega ja trellitatud akendega. Seal peab olema elekter, veeühendus, kanalisatsioon aj ventilatsioon. 7. Kõik mõõteriistad peavad olema kontrollitud ja terved. Nende skaalal peab olema tähistatud süsteemi tööparameetrid. 8. Kõik mõõteriistad peavad olema sellises kohas ja kõrgusel, et neid oleks mugav lugeda ja lugem oleks õige. 9
tõmbe puudumine, küttekeha ajab suitsu sisse; tellisepuru ahju sisemuses; tühjenevad vuugid; pigi ahju seintel. Sageli on võimalik ahje renoveerida nii, et puudub vajadus nende lammutamiseks ja uuesti ehitamiseks. Väärtuslikud pottahjud tuleb kindlasti restaureerida. Pliidikütte puhul võib kaaluda kasutada ka pliidi soojusenergiat tarbevee soojendamiseks. 13.2.1.2 Kaugküte Kaugkütte puhul tuleb renoveerida vana soojussõlm, vajadusel asendada torustikud, paigaldada soojusvahetid, soojusenergia arvesti, asendada vajadusel ringluspumbad, sulg- ja ohutusarmatuur jne. Kaugkütte väljavahetamine lokaalkatlamaja või muude soojusallikate vastu ei ole õige. Koostootmine võimaldab elektri tootmisel tekkivat heitsoojust kasutada kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte
annaabi.ee 
