EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi
3)Telg ehk kruvipumbad-kasutatakse suurte koguste pumpamiseks vedelik neis pumpades liigub telje suunas.Vedelik pannakse liikuma tööratta abil.Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga.Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis. 4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi(Jugapump)-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku edasi läbib vedelik silindrilisekurgu ja laieneva gifusoori sattudes välja viivasse survetorusse.Miinused:kasutegur on väike,teda saab kasutada tahkete osadega vette pumpamisel ja põhiliselt kasutatakse neid kuivendussüsteemides ja avarii korral,trümmipesu. Üldarusaamad süsteemidest.
läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis paigutatud pumbakambrisse,mis hoiab ära õhu kaasaimemise ka siis,kui bensiinitase paagis langeb. Kütuse tagasivool rõhuregulaatorist pumbakambrisse on korraldatud nii,et moodustub imi-jugapump(ejektor),mis toimetab bensiini paagipõhjast pumbakambrisse.Tagasivooluga tekitatakse pumbakambris ka keerisliikumine,et eraldada aurumullid pumpa minevast kütusest. 4. Kütusepump-Kütusepump paikneb bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt.
kinnitatud kas jäigalt või pööratavatena.Jäiga kinnitusega labade võimalikud kaldenurgad ( mõõdetakse tööratta välisserval ) on antud pumpade karakteristikus. Labade kaldenurga muutmisega kaasneb töökõverate nihkumine rõhtsuunas . Propellerpumpa käitab elektrimootor, mille võll ühendatakse pumba võlliga kas otse või sobiv pikkusega vahevõlli kaudu. Pöörlevate osade raskuse ja töörattale mõjuva telgjõu võtab vastu elektrimootori tugilaager. JUGAPUMBAD Jugapump kuulub dünaamilise rõhupumpade liiki . Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku ,segunevad ja liiguvad koos edasi .Seguneda võivad gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid.Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba düüsist kokkuvoolukambrisse , kus surve on madal. Osa toitejoa kineetilisest energiast
kg väikem on torude läbimõõt. Samal ajal kui küttekeha t p - oC keskmine temp alaneb peab küttekeha küttepind olema o tt - C suurem. Tuleb alati vaadata optimaalne varjant. Kui temp vahe on väike tuleb torude läbimõõt suurem. Elevaator. Vanemates kasutatakse veel neid. Kujutab endast ühte pumba eriliiki(jugapump). Tema töö põhineb sellel et läbi selle pumba voolavad kaks keskkonda ehk kaks veevoolust. Üks on primaarvoolus see vesi mis tuleb soojustrassist ja teine on veevoolus mis võetakse/tuleb 28 küttesüsteemi tagasivoolu magistaraali Elevaatori skeem on näidatud lk 14 joonis 60. Lihtne ehitus ja odavus samuti ka veel töökindlus. Tal on väike kasutegur. Avarii korral välistrassis vesi ei tsirkuleeri ja ruum
- pöörlemissageduse muutmisega , mida võib arvutada valemiga hn2 = hn1( n2 /n1)2 - survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem): hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam , et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88....1,0) m/s . - imemiskõrguse vähendamisega ( pump viiakse veevõtukoha veepinnale lähemale ) , - imitoru sissevooluotsa seatud jugapump . Küsimus 4. Pumba staatiline ja dünaamiline tõstekõrgus. Rõhk survetorus ja dünaamilise rõhu avaldamine mõõteriistade kaudu. Uue pumba valikul on tähtis teada tema võimaliku surve poolt tekitatud tõstekõrgust ehk kui kõrgele pumbast või pumbatava vee tasapinnast valitud pump on võimeline vedelikku tõstma. Pumba passis võib olla antud pumba staatiline või dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve.
Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega
Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse
Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast. Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega
annaabi.ee 
