ballastiks kas kruusakiht vi betoonplaadid. Kik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tülikas. Tuulutus Tuulutuseta lamekatus ei ole töökindel ja laguneb kiiresti. Tuulutuse tegemine teeb lamekatuse ehitamise keerukaks ja kalliks. Kui katus on tuulutuseta, kondenseerub hoonest välja tungiv veeaur katusekatte alla, sest katuse rullmaterjalist kate on aurutihe. Selle tulemusena väheneb soojustusmaterjali soojapidavus. Kui niiskust on juba palju, imbub see läbi lae ning rikub maja siseviimistluse. Suvel palavaga aurustub niiskus nii intensiivselt, et surub katusekatte mullidena üles. Aurutihedalt ehitatud rullmaterjalist katus hävib nii paari-kolme aastaga. See on ka enamiku nukogudeaegsete katuslagede kiire lagunemise phjus. Lagunemist saab vältida... Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt valishuga tuulutatav
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
mikrokliima. Tavaliselt paigaldatakse ka palkmaja soojustus välisseina välisküljele. Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis
9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul?
Sobivaim selleks on vastav aknaliiteprofiil, millel on spetsiaalkeeleke kile kleepimiseks. Kaitset vajavad ka muud horisontaalpinnad(vahekatused, sillutis jm.), mis on segujääkida allakukkumisel ohustatud. Tööriistad. Süsteemi paigaldajad peaksid olema ka selleks otstarbeks mõelnud professionaali tööriistad. 3 · Saed polüstürooli lõikamiseks · Noad soojustusmaterjali lõikamiseks · Fassaadiharjad, -pintslid, -rullid · Roostevaba kellud · Roostevaba ja plasthõõrutid · Segudrell koos vispliga · Seguanum · Loodid, joonlauad · Löökdrell, puurid, padrunid · Haamrid, kruvikeerajad, pliiatsid · Lihvimishõõruti ja paber · Veemõtetopsik · Rauasaag, plekikäärid Spetsialiseeritud firmad peaksid hankima endale segupumba, kuumtraadist lõikuri, tolmuimejaga lihvimismasina. Sokliliini paigaldus.
XPSide, aga ka IKO Enertherm PIR- soojustusel on vastav näitaja minimaalne, vastavalt 0,7 ja 1,0 (WLT). Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket.
- Vertikaalselt, ülevalt-alla 7. Millega täidetakse isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga Tüübeldamine 4. Tüübeldamine Auk puuritakse plaatide ühenduskohtadesse. Puurimissügavus peab olema tüübli pikkus +1cm Tüüblid lüüakse ette puuritud aukudesse. Seejärel lüüakse plastnael. Kui nael murdub, tuleb murdunud naelaga tüübel asendada. Jälgida, et tüübli alla jääks liimisegu. Tüübli taldrik peab olema soojustusmaterjali tasapinnas. Liiga värske liimi puhul on oht, et tüübliga muudetakse seni sile pind laineliseks. POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE – 11 LK 8tk/m2 kasutatakse kuni 22m kõrguseni ja nurgatsoonis kuni 8m kõrguseni. Piisava nakke korral ei pea ühekorruselise maja fassaadi tüübeldama. 12tk/m2 kasutatakse nurgatsooni tüübeldamisel 8-22m kõrguseni. NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS
Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: platvormmeetod, posttalameetod, jätkepostidega karkass, tehases valmistatud elemendid Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkassi vahelae aluskarkassi moodustab kandev talastik ning selle peale kinnitatud põranda lausplaat Seinaelemtidest puitkarkassmajad Seinapaneelid: suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid
03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude
nurgaelementide mädanemine. ·Kõikvõimalike katteplekkide läbiroostetamine ja kaetavate elementide mädanemine. ·Ümbritseva maapinna tõus ja soklilähedaste elementide niiskumine ja mädanemine. ·Kivisokli hüdroisolatsiooni puudumine või kõdunemine ning pinnasevee pääs seina alumistesse elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine. ·Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest. ·Vähene heliisolatsioon. ·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid. ·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate
tuuletõkkekiht, fassaadikatte ja tuuletõkkekihi vahel on tuulutusvahe. Krohvialused välisseinad: kasutatakse peamiselt massiivseinte soojustamisel, kui olemasolevale kivi- või betoonseinale kinnitatakse tugevad soojustusplaadid, mis kaetakse krohvikihiga. Krohvimistööd ja spetsiaalsete soojustusplaatide pai- galdus eeldavad alati vastava valdkonna kogenud ettevõtja abi, sest krohvisüsteem peab olema valitud vastavalt ehitus- ja tuleohutusnõuetele, seinatüübile ning kasutatava soojustusmaterjali omadustele. Tuulutatavad välisseinad rajatakse traditsiooniliselt kergsõrestikele ning sõresti- ku postide vahed täidetakse soojustusega. Soojustatud sõrestiksein kaetakse välispinnalt tuuletõkkeplaatidega, seejärel kinnitatakse tuuletõkkekihile distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused
kipskartongplaat 2000 mm must, aluspõrandate Paksus: kartongi ehituseks 12,5 mm värvus hall Tuuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Karkasshoonete välisseinte kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje tuulutatava fassaadkatte all kipsist sisu ja Pikkus: markeering asuva soojustusmaterjali kartongist kate on 2700 mm sinine, katmine nii tuule, kui ka immutatud vett 3000 mm kartong niiskuse mõju eest. mitteimavaks Paksus: mõlemal 9 mm poolel roheline Remondi Õhukesed Laius: Tagumise Nõgusad või kumerad
Kuna tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks
Sein, mis juhib hästi niiskust, mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja
armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale aluskihi kuivamist pahteldatakse pind 2-3mm paksuste tasanduskihina. NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID- On väga hea soojus- ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal
soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5 Olulised tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" 1. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga. Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel
pahteldada weber LR+i või VH-ga. Välisviimistlus Soojustamiseks ja fassaadi ehitamiseks on lahendusi palju. Populaarsematest lahendustest soovitame õhekrohvisüsteeme WeberTherm ja WeberMin. Pikaealise ja kvaliteetse tulemuse garanteerib ThermoRoc-lahendus. WeberThermi näol on tegemist nn õhekrohvisüsteemiga, milles polüstüteen (EPS) paigaldatakse seinale spetsiaalse kleepsegu weber.threm 305-ga ja tüüblitega (weber 394, weber 396). Soojustusmaterjali peale tehakse umbes 5-6 mm paksune kahekihiline armeerimiskiht seguga weber.therm 310. Esimesse kihti tuleb sisse suruda ka armeerimisvõrk weber 397 ning teise kihi peale kandmist võib alustada alles peale esimese krohvikihi täielikku kuivamist. Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga
Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele vtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalised katuseaknaid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Rookatus on väga hea heliisolatsioonimaterjal. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui kaua kestab rookatus? Kui rookatus on tehtud korralikult, tema kalle on vahemalt 45° ja paksus 28 cm,siis peaks ta kestma 60-80 aastat. Kui rookatuse kalle on alla 45° siis on tema eluiga samuti lühem ja sltuvus on ligikaudselt järgmine: kuni 25° 15 aastat vi rohkem, 25- 35° 15-25 aastat, 35-45° 25-45 aastat, üle 45° 45 aastat ja kauem.
Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide ahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - Platvormmeetod - Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga,
Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalisi katuseaknaid. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui rookatus on tehtud korralikult. Kui tema kalle on vähemalt 45° ja paksus 28 cm, siis peaks ta kestma 60-80 aastat. Kui rookatuse kalle on alla 45°, siis on tema eluiga samuti lühem ja sõltuvus on ligikaudselt järgmine: kuni 25° 15 aastat või rohkem 25-35° 15-25 aastat 35-45° 25-45 aastat üle 45° 45 aastat ja kauem.
soojustuse keskmine tarindis 0,65 m3/m3 temperatuur T2 = +13,5 ºC. Materjali keskmine niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,55 kg/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,65 kg/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leida soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus? Valem: d= D * Ft * Fm (Fa- ga arvestama ei pea kuna tekstis on öeldud et soojus-erijuhtivus ei muutu ajas) Lahendus: Käesoleva ülesande lahendamiseks läheb vaja standardit EVS 908-1:2010, peatükk 4.1.2 valemid 4.3; 4.5 ja 4.6. 0,0046(13,5 -10,3 ) Ft= e =1,01472 4 (0,00075-0,00065) Fm= e =1 ,0004 d= 0,035 * 1,01472 * 1,0004 = 0,035529 W/mK *ft ehk 0,0056 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 Tabelist 4
kogumahtu, samuti tasuvusaega ja soovitud energiasaastu effekti suurust Seejuures tuleb samaaegselt arvestada ehitusfüüsika kriteeriumide täidetust (soojus-niiskusgraafik, kondenseerumisohu puudumine jt.) 71 SOOJUSTUSE (SÜSTEEMI) VALIK JA DIMENSIONEERIMINE tähendab etapiviisiliselt, arvutuste ja kaalutlustega põhjendatult: hoone soojustamisel antud tingimustesse sobiva soojustusmaterjali OMADUSTE ja SÜSTEEMI TÜÜBI määratlemist põhisoojustusmaterjali valiku täpsustamist kasutuskoha tingimustele vastavaks Lisasoojustusmaterjalide valiku täpsustamist (külmasildade isoleerimine) tasuvusuuringut, mille käigus selgitatakse potentsiaalse süsteemi majanduslik otstarbekus ja investeeringu tulusus soojustussüsteemi muude osade ja kinnitusvahendite valimist põhisoojustuse oluliste mõõtmete täpset dimensioneerimist (paksus, gabariitmõõdud)
struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja 3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine
on suletud. Hea uudis on, et mõnes riigis (nt Saksamaal) on esimesed boraadivabad tselluloosmaterjalid juba müügil. Nendes toodetes on boraadid asendatud vähemohtlike ainetega. Ja need lisandid ei raskenda tsellulooshelveste taaskasutuse võimalusi. Tuleb mainida, et tsellulooshelveste puhumist õõnsustesse tohivad teha vaid vastava kvalifikatsiooniga töölised, sest ebaõige tööprotsessi korral võib eralduda peent tolmu (nt kui ei suleta korralikult pilu soojustuskihis oleva ava ja soojustusmaterjali puhumistoru ümber). Tselluloosikiududest plaate on ohutu kasutada ja see ei vaja spetsiaalseid ettevaatusabinõusid. Paigaldatud tselluloosmaterjal on ohutu ega eralda gaase. Kokkuvõttes on tselluloossoojustus üldiselt ökoloogiline alternatiiv tavapärastele materjalidele ja boraadivabad tooted on väga keskkonnahoidlikud, sest neid toodetakse toorainest, mida leidub rikkalikult, tootmine nõuab vähe energiat ja selle mõju keskkonnale on väike.
Esimene kiht hüdroisolatsiooni weber.tec 915 kantakse jälle peale väga õhukeselt tugevalt aluspinnale surudes". [3] ,,Teise kihiga aga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus milleks on 3-4 mm. 3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav pinnase- ja sadevete sissetungimise vältimiseks, aga 4 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav survelise pinnasvee korral. Weber.tec 915 kulu on sõltuvalt kihipakusest 3,5-4,5 l/m2". [3] ,,Kolmandaks on soojustusmaterjali liimimiseks kasutatakse sama hüdroisolatsiooni mastiksit weber.tec 915. See kantakse pärast soojustusplaadi tagumisele küljele ja siis surutakse plaat paika. Siis on kindel, et soojustuspladid ei nihku paigast pinnase tagasitäite tegemisel. Kulunorm soojustuse liimimisel on umbes 1,5 l/m2" [3]. Enne kui hakatakse tagatäidet tegema peab hüdroisolastioon kuivama 3 ööpäev. See kõik on ära näidatud fotol 2. Foto 2. Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine [3]
200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus
..300 mm, et vältida võimalikke külmasildu · soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses · tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus
vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte
karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte
käikudega ja siidise võrguga, mis on neile kaitseks teiste vaenlaste eest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Harilik teesklane (Lisa 3) on 3 - 4 millimeetri pikkune, kollaste tundlatega ning punakaspruunide kattetiibadega mardikas, kes sobivates tingimustes võib munast valmikuni areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on tagakeha tipul tugevad tangjad lisandid. Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab 10
• Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. ▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel.
T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,5m3/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega ÜLESANNE 8 λ Ühik Paksus Ühik Sisepind
tuulutusvaheta. See on võimalik: tuulutussoontega soojustuse korral; veeauru hähästi juhtiva katusekatte; suure veeaurutakistusega aurutõkke; täiesti õhupidava katuslae korral. 56 28 Suletud katuslagi Mineraalvilla ja vahtpolü vahtpolüstü stüreenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse vä väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral tuuldub niiskus vävälja lä läbi keramsiitkruusa. keramsiitkruusa.
horisontaalasendis, ülejäänud vähem või rohkem vertikaalselt. Selline struktuur muudab kivivilla jäigaks ja püsivaks. Kivivillast soojusisolatsioonimaterjal kaotab oma omadused, kui teda liigse raskusega koormata: esialgse paksuse taastudes taastuvad ka vajalikud omadused. Head soojust isoleerivad võimed ei kao ka kokkupuutel tulega kivivillas langeb sellisel juhul temperatuur piisavalt, et sellest teisel pool asetsevad materjalid oleksid süttimise eest kaitstud. Niiskunud soojustusmaterjali isoleerivad omadused vähenevad. Impregneeritud kivivill tõrjub vett, vaatamata oma poorsusele. Ta absorbeerib vett vaid survetingimustes. Surve vähenedes vesi aurustub ning tema soojusisolatsiooniomadused taastuvad. Kivivilla turustatakse mattide, plaatide, torutoorikute fooliumina, terasvõrguga kaetud või survettaluvate mattidena ning puistematerjalina. Kõige enam toodetakse kivivillast soojustusmaterjale. Pehmeid
3. Kõrvaldatakse keskkonnast mikroorganismide eluks vajalikud ained. 4. Kasutatakse katoodkaitset või metalli täielikku isoleerimist keskkonnast. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Igal aastal hävib korrosioon korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosiooniga tõsiselt tegelema. MINERAALSED SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojustusmaterjali valides tuleb meeles pidada, et mitte iga vill ei kaitse tule eest Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus-ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet.
kihis. Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed kattematerjali ülespöörded parapettidele, vent korstnatele, lifti šahti kõrgematele ulatuvatele seintele on järgmised läbijooksukohad. Väga lamedate katuste puhul on ka väga ohtlikud kohad lohud, kus võivad tekkida lombid mis leiavad läbipääsu katusesse. Vead soojustusmaterjali paigaldamisel(lastakse soojustusmaterjalil märguda ) Kermasiit jäetakse lahtiselt vihma kätte (võimaluse korral püstitada ümber telk).Vead aurutõkke paigaldamisel: sageli väga hooletult paigaldatud, kasutatakse ebapiisava veeaurutakistusega materjali, jätkukohti peab olema võimalikult vähe. 59. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused Hermeetilisuse puudumine, soojus või auruisolatsiooni tõrked või ebapiisavus.
polüetüleenkile, mis vabalt paigaldatud kahes kihis. Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed kattematerjali ülespöörded parapettidele, vent korstnatele, lifti sahti kõrgematele ulatuvatele seintele on järgmised läbijooksukohad. Väga lamedate katuste puhul on ka väga ohtlikud kohad lohud, kus võivad tekkida lombid mis leiavad läbipääsu katusesse. Vead soojustusmaterjali paigaldamisel(lastakse soojustusmaterjalil märguda ) Kermasiit jäetakse lahtiselt vihma kätte (võimaluse korral püstitada ümber telk).Vead aurutõkke paigaldamisel: sageli väga hooletult paigaldatud, kasutatakse ebapiisava veeaurutakistusega materjali, jätkukohti peab olema võimalikult vähe. 57. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused Hermeetilisuse puudumine, soojus või auruisolatsiooni tõrked või ebapiisavus.
Tuulutusruumi kõrgus peab olema üle 200mm kui kalle <1:20 ja üle 100mm kui kale >1:20. Õhu sissepääsu ava peab olema võimalikul all ja õhu väljapääsu ava võimalikult üleval. Tuulutusavade pind hoone katuse pindalast 0,5% kui kalle <1:20 ja 0,25% kui kalle >1:20. Suletud katuslaed soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. Mineraalvilla ja vahtpolüstereenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustust ei saa arvestada soojustuse hulka. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu- ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke.
normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma
(NIEMINEN, J. Soojuseteekond) Samat asja iseloomustab ka soojusjuhtivuse pöördväärtus R ehk soojapidavuse tegur. Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2
siduvatest horisontaalsetest vöö vöödest. dest. Karkassipostide vahe tä täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- õhu- ja aurutõkke paberi/kilega ning vä väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab äärab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel jä järgmised meetodid: platvormmeetod; posttalameetod; jätkuvpostidega karkass; tehases valmistatud elemendid. 82 41 Jätkuvpostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läläbi mitme korruse.
tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus
Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide ahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - Platvormmeetod - Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga,
3m, aga kohtades, kuhu lumi võib kuhjuda on vaja kõrgemat korstent. Suletud katuslaed Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. See on võimalik: o Tuulutussoontega soojustuse korral o Veeauru hästi juhtiva katusekatte; o Suure veeaurutakistusega aurutõkke; o Täiesti õhupidava katuslae korra.. Tuulutussoontega villa sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral tuuldub niiskus välja läbi keramsiitkruusa. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustus ie saa arvestada soojustuse paksuse hulka. Niiskuse väljajuhtimiseks nähakse ette räästatuulutus. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke. On tähtis, et koormustkandvad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele korrusioonile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete läbiviikude
03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale
möödumist ei vaja. Lõplikku klassifitseerimisskaalat muudeti töö käigus ühe hinde võrra, seetõttu erinevad esialgsed tulemused (Klõšeiko jt. 2011) mõnevõrra praeguses aruandes esitatutest. Hinded anti halvimas seisundis oleva eksemplari järgi. Hinne anti arvestades esinenud kahjustusi ja nende põhjuseid. Võttes arvesse hoone olemust (nikerdused, katus, aknad, sokli etteaste) anti hinnang suuremate ümberehitusteta lisatava soojustusmaterjali paksusele (sokli etteaste, räästa laius, akende lahendus jne.). Igast uuritud elamust ja tähtsamatest hooneosadest tehti andmetöötlusel tekkivate küsimuste lahendamiseks ja raporti illustreerimiseks fotod. 38 0 - hävinenud 1 - väga halb 2 - halb 3 - rahuldav 4 - hea 5 - väga hea Joonis 2
meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis põletamise käigus välja põleb ja tänu sellele muutub materjal kergeks ja poorseks. Põletamisel savi paisub ning tänu ahju pöörlemisele muutub keraamilisteks graanuliteks. Graanulid on täis väikseid suletud õhupoore ning see teebki temast kerge ja hea soojustusmaterjali. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema u. 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on u. 1150ºC. See on keemiliselt lähedane neutraalsele pH on ligikaudu 8-9. Kergkruusa omadused: = 0,16...0,19 W/m, puiste mahukaal 250-600 kg/m³ · Koormustaluvus - Kergkruus vastab oma kandeomadustelt enim peenliivale, olenevalt konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa.
(vt. Joonis 9.10). Kui soovitakse kasutada põrandakütet, on see üks sobivaim lahendus. Põranda viimistluseks võib olla põrandaplaat, põranda rullkate või laudpõrand. Betoonplaadi all on soojustuseks vahtpolüstüreen (niiskust mitteimav, koormustkandev). Soojustuse alla tuleb teha 20…25 cm paksune tihendatud killustikust või kruusast niiskuse kapillaarset liikumist takistav kiht. Sellele on soovitatav lisada õhuke liivakiht, et killustikukivid ei muljuks soojustusmaterjali katki. Soojustuse paksuseks võib arvestada põrandakütte korral 20…15 cm; kui põrandakütet ei ole, või piirduda 10 cm paksuse soojustusega. Betoonpõrandat ei tohi valada palkide vastu (põrand palkidest kõrgemal). Soojustada on soovitatav ka sokkel. Kui soklit ei soojustata, jääb põranda ja seina liitekohta oluline külmasild. Madalate pinnatemperatuuride vältimiseks (kõrge suhteline niiskus) on soovitatav põranda välisperimeetrisse paigaldada põrandaküttekaabel
a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 1 miljon krooni. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 2 miljonit krooni. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 300 000 krooni. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja
annaabi.ee 
