Primaal ja sekundaar 49. Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes? Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi 50. Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes? Küttesüsteemi poolne osa SOOJUSSÕLM 51. Mida tähendab mõiste soojusõlm ? Küttesüsteemide seadmete kogum 52. Millest koosneb soojussõlm? Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, regulaator, rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manomeeter, filter, 13- veemõõtja 14soojusarvesti 15paisupaak 53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56. Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud temperatuuri tagada? 57
temperatuur kile või klaasi all tõuseb ning tõuseb ka soojuskandja temperatuur. 9 PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI ÜHENDAMINE HOONE SOOJAVEESÜSTEEMIGA Julia Kjahrenova 10 PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI ÜHENDAMINE HOONE SOOJAVEESÜSTEEMIGA 1 päikesekiirgus, 2 kiirguskollektor, Julia Kjahrenova 3 ringluspump, 4 paisunõu, 5 soojaveesalvesti, 6 kütust kasutav, elektriline vm veekuumuti, 7 ühendus veevarustustorustikuga, 11 8 ühendus soojaveetarvititega. PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI ÜHENDAMINE HOONE SOOJAVEESÜSTEEMIGA Kui paikkonna õhutemperatuur võib langeda alla nulli, tuleb veele lisada Julia Kjahrenova
parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Õhk-vesisoojuspump · Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu temperatuurile küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. · Väljuva vee temperatuur on +40°C. · Õhksoojuspump töötab sõltuvalt seadmest efektiivselt välisõhutemperatuuridel kuni -25 °C. · Maasoojuspumbal kasutatakse soojuse saamiseks maa sisse paigaldatud torustikku, milles voolab külmaine. · Pinnases oleva temperatuuri toimel külmaine aurustub ja soojuspumbas kondenseerumisel
Suuremate veekoguste salvestamiseks võib ühendada mitu sellist salvestit järjestikku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küttevett soojendatakse salvestis paiknevate elektriliste küttelementidega, mis on varustatud juhtploki ning termokaitsega. Küttevee ringluse tagab ringluspump küttevee tagasivoolutorus. Juhtimine toimub välistemperatuuri ja ruumidest tagasivoolava küttevee temperatuuri järgi kolmikventiili abil, mis on varustatud automaatselt juhitava ajamiga. Hoone kütmiseks vajaliku soojushulga salvestamiseks (üleskütmiseks) tuleb soodustariifi ajal veemass soojendada temperatuurini 95 oC. LÄBIVOOLUKUUMUTID Läbivoolu- ehk kiirkuumutite kütteelemendid rakenduvad vee läbivoolu ajal.
mis vastab veetarnija nõuetele. Hoonesiseste külma-ja soojaveetorustike materjaliks valida plasttoru Wirsbo-Pex või kihiline komposiittoru UNIPIPE. Torustikud paigaldada varjatult põrandate ja seinakonstruktsioonide sisse. Harutorudele , püstikutele ja sanseadmete ette paigaldada sulgemisarmatuur. Soe vesi sanitaarseadmetele valmistatakse esialgu elektriboileri baasil, hiljem gaasikatla baasil. Soojavee magistraal-torule ja jaotuspüstikule paigaldada ringlustorustik ja ringluspump ja liiniseadeventiil.Torud isoleerida torukoorikuga CLIMAFLEX( või analoog) Töid võib teostada vastavat litsentsi omav firma või meister. Arvutuslik veekulu eramule on 0.5 m3/d. Kanalisatsioon Elamu kanaliseeritav heitvesi juhitakse projekteeritava ühendustorustiku kaudu tänava kanalisatsioonikollektorisse De160, ühendusega olemasolevas tänavakaevus nr.23 . Olemasolev kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud krundi piirini, kuhu tuleb projekteerida ühenduskaev
7211 paigaldusega 722 Küttekehad Alumiinium radiaatorite 650 ribi 0,5 9,3 6,5 10270,0 7221 ribid ja paigaldus Katlamajad, soojussõlmes, 723 boilerid Boiler 200 l, koos pumbaga 1 tk 18,0 1072,93 234,0 1276,93 7231 ja paigaldusega Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Paisupaak, koos 1 tk 20,0 59,0 247,0 325,0 7232 ühendustega ja paigaldamine 7233 Küttesüsteemi ringluspump 1 tk 10,0 147,0 130,0 277,0 724 Ventilatsiooniseadmed 0 Ventilatsiooniagregaat 1 tk 19173,5 19173,5 7241 DV40 306 SV119173.50 725 Ventilatsioonitorustikud 600 jm 0,4 0,8 5,2 3600 73 Tuletõrjevarustus 734 Tulekustutusseadmed 7341 Tulekustutid 9 tk 230 2070 74 Elektripaigaldis
Pealevoolu püstikust toidetakse kõiki küttekehasi ühesusuguse temp veega. Kõik otse ühendatud. Väljavoolu toru ühendatakse eraldi teise toru külge. Nõuka ajal kasutati ühetoru süsteemi. Pidavat olema kokkuhoid Ühetoru süsteeme on raske balansseerida. Lk 11H, lk 15 joonis 62,63,64. KT3 küsimused: 1. Küttesüsteemide liigitus. 2. Kaugküttesüsteemi põhimõtte skeem(joonis) 3. Soojatarbevee soojusvõimsuse arvutamine(valem ka) ja põhielemendid. Milleks vajalik ringluspump 4. Soojustarbijate liigitus. 5. Sessioonsed ja aastaringsed soojustarbijad, kuidas muutub nende soojuskoormus.(vt lk 11) 6. Korterelamu soojukoormuse kestvusgraafik(lk 11) ja kuidas saab määrata soojuskoormusi vastavate pindaladena gaafikult. 7. Välistemp kestvusgraafik(vt lk 10 joonis 50), seletada kuidas graafik saadakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse. 8. Kraadipäevade arvu mõiste, kuidas see määratakse ja mis selle abil saab leida(valem). 9
annaabi.ee 
