Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused
1. kodune töö: hoone soojakaod Karin Erimäe MT-3 1. Leian välispiirete U väärtused: a) seinad: neljakihiline sein välistemp sisetemp -7 21 la m b d välisõhk kihi paksus a R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 0,8 0,23 -6,77 välispind 1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 ...
18.0 °C Ventilatsioonisüsteem Rõhutõste Ventilaatori Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagastus Kraadpäevad 3751 °C*d sissep./väljat. kasutegur sissep./väljat. SFP temperatuuri- väljaviske Qa 8061 kWh/a Aastane kütte energia vajadus sissep./väljat. suhe min. temp
Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10 Põhjapoolsed aknad 15,34 Lõunapoolsed aknad 13,65 Läänepoolsed aknad 3,38 Idapoolsed aknad 3,64 Külmasilla nimetus Külmasilla pikkus (m) Külmasilla Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein-välissein ...
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...........................................................................................
Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga Karotinoidid muudavad kalaliha punaseks, lõheforell on punase lihaga, kuna talle on söödetud pigmenti, et liha punaseks värvida. Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub. KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik
i(tasakaalu temp) ja ööpäeva(24h) keskmise välisõhu temp-i vahet. Kui ntx on keskmine 2 kraadi siis 24h perioodi kraadipäevade arv 17 - 2 =15 oCd (kraadpäeva). Osa kaetaks ära vabasoojusega ehk ruumis olevate soojus eraldustega. 5 kordse tüüpelamu soojusliku analüüs on näidanud et tõuseb 3-4 kraadi tuleb juurde vabasoojuse arvel. Kuni 17 kraadini peab katma küte ja ülejäänud katab vabasoojus arvel. Eesti kraadpäevad ja hoonete soojuskasutus. Kraadpäevade kasutajateks on meil hoonete energia audiitorid, projekteerijad, hoonete valdajad, haldurid ja kinnisvara firmad. On vajalikud hoonete ligikaudseks soojus vajaduse määramiseks samuti ka tegelikult tarbitud soojuse ja samuti tegelikult tarbitud kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Oluline tähtsus on neil kraadpäevadel ka hoonete erinevate aastate soojuse tarbimise hindamisel.
temperatuurioludes keskmiselt 1500 kraadpäeva ja soojas hautamisel 1300 kraadpäeva. Madalal temperatuuril pikeneb hautamine ja suureneb kraadpäevade arv. Pojad vabanevad ema laka alt 180 kraadpäeva järel koorumisest alates (teise astme vastsed). Signaalvähi mari vajab koorumiseni arenemiseks 900-1600 kraadpäeva. 24 Hautamise pikkus sõltuvalt temperatuurist Signaalvähk Jõevähk Hautamistemperatuur Kraadpäevad Ööpäevad Kraadpäevad Ööpäevad Puhkeperiood (5 0C) 30 30 +7 0C 1600 230 1900 270 +15,5 0C 1100 70 1500 100 0 +18 C 900 50 1300 70 Hautamisetapp kestab läbi talve ja pojad kooruvad tavaliselt juuli algul. Signaalvähi
5 79 6.1 79 6.6 82 6.8 88 Oktoober 1.3 78 4.1 81 2.2 76 0.2 82 0.3 80 0.7 80 November -4.9 77 -1.1 81 -4.7 78 -6.9 82 -6.8 82 -6.4 84 Detsember -9.6 86 -7.9 85 -10.5 86 -12.8 85 -13.6 82 -14.5 83 Eesti energiaarvutuste baasaasta kuu keskmised temperatuurid ja kraadpäevad Kuu Õhutemperatuur, Suhteline niiskus, Kuude keskmine kraadpäevade arv, °C % Sd,17°C Jaanuar -3,0 90 619 Veebruar -5,2 89 620 Märts -0,1 76 530
ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat. Arvutuste aluseks võetakse kütuse või energia kogus, sooja vee ettevalmistamiseks kasutatud kütuse või energia kogus ja kasutatud elektri kogus (korterelamu üldelekter või kogu kasutatud elekter) kolme viimase aasta jooksul. Siin arvestatakse ka kliima mõju energia kasutusele – arvutatakse nn normaalaasta kraadpäevad (Eesti linnad ja maakonnad on jagatud kuude piirkonda). Energiatõhususarv – energiaklassi määramise alus. Hoone termo ülevaatus – s.t. pildistamist infrapuna kaameraga (hoone termo grafeerimine). Tuvastada soojalekkeid. Termopilt on efektiivne visuaalne abivahend energiaauditi tegemisel. Energiamärgis kehtib kümme aastat, kui vahepeal ei tehta olulisi muudatusi ega ümberehitisi. Projekteerija väljastatud energiamärgis kehtib kaks aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
