Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur (0)

Q: Millised olid suurimad linnad Euroopas?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Millised olid vanimad ülikoolid?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Keskaegsed linnad Euroopas Millised olid linnade taastekke põhjused aeg ja kohad Euroopas?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Keskaja kultuur Milline oli õpe kloostri- toom- ja linnakoolides?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Miks millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Milles seisnes Miks kus millal algas?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas kunstis ja arhitektuuris?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Millised muudatused laevaehituses meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Millised olid selle põhjused miks ei suudetud seda maha suruda?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Q: Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised olid suurimad linnad Euroopas?
Millised olid vanimad ülikoolid?
Keskaegsed linnad Euroopas Millised olid linnade taastekke põhjused aeg ja kohad Euroopas?
Keskaja kultuur Milline oli õpe kloostri- toom- ja linnakoolides?
Miks millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid?
Milles seisnes Miks kus millal algas?
Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas kunstis ja arhitektuuris?
Millised muudatused laevaehituses meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant?
Millised olid selle põhjused miks ei suudetud seda maha suruda?
Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal?
Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas?
Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega?
Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused millega see lõppes?
Millised poliitilised majanduslikud ja kultuurilised muutused toimusid pärast Lääne - Rooma keisririigi langemist?
Kes oli Jeesus Kristuse ja millised olid tema elu põhimomendid?
Kuidas see muutus 313 395?
Mida see sisaldab ja miks on tähtis?
Mis olid vaimulikud rüütliordud ?
Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma 1054 käigus?

Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium . Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid ? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik , Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia ). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania - 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba . Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa- Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik - Itaalia keskosa, tugines Saksa- Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik . Põhjamaad - 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda , väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants - türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa . Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando . Saksmaa - killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe , võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk . Põhjamaad- üks suurriik - põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+ lätlased . Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva , Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia , Milano, Firenze , Genova, Gent , London. Esimsed ülikoolid rajati 12.saj kloostri- v linnakoolid baasil: Bologne (Ita õigustead), Pariis ( teoloogia ), Oxford ( loodusteadused ). 13.saj Cambridge (Ing), Salamanca ( Hisp ). Kesk-Eur esimesed ük 14.s Heidelberg , Krakov, Viin , Buda. P-Eur 17.s Uppsala. 1632 TÜ. Protestantlikud riigid: Põhja-Saksamaa ( luterlus ), Inglismaa ( anglikaani kirik ), Sveits ( kalvinism ), Prantsusmaa, Shotimaa(kalvinism) , Madalmaad (tänapäeva Holland , Belgia, luterlus), Skandinaavia maad (Taani, Rootsi, Soome, luterlus), Vana-Liivima (luterlus, nõrgenes Saksaordu ja katoliku piiskopkonnad jäid alles, kui autoriteet nõrgenes, aitas kaasa 1558a alanud Liivisõjale).

Keskaegsed linnad Euroopas. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft ), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad , kaubalinnad, kaubateed ? Mida kujutas endast hansakaubandus : kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse - jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale. Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh -euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad ), raha vermimine , seadused, kohus, maksud , kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed , lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene ( sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste ametiühingud. Idamaadekaubatee läbis Vahemerd . Siiditee: Hiina- Pärsia - Araabia -Lähis-Ida ( siid , portselan, paber, muskus, vürtsid , juveelid, klaas). Vürtsitee: Moluki saared-India ookean-Punane meri- Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium ). Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg , Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod . Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi , puit, vill, loomanahad, lina, kanep , merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein.

Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom - ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia ( geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt , Ptolemaios, Kopernik , Galilei), arstiteadus , maateadus (Al Idrisi maailmakaart , maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid . Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsal ohal olid ka Rooma autorid nt Cieserot. Kreeka keel ja autorid olid unustatud, teistest tuntum oli Platon . Linnade majanduselu ja alanikkonna kiire kasv tekitasid vajaduse ka seal koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rahati katedraaloolid e toomkoolid, õpetus oli küll vaimulik, kuid üha enam leidus vaimulikku seisusesse mitte kuuluuvaid poisse . Järk-järgult hakkasid tekkima koolid, kus õpetati õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, eriti kaupmeeste hulgas ja seetõttu hakati rajama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse. Rajati ka ametikoole, kus õpetati arvutamist ja raamatupidamist. Seal toimus osa õppetööst tavaliselt emakeeles. Euroopa esimesed ülikoolid tekkisid 12.s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus )(Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid . Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada ). Juhtideks olid rektor ja kantsler . Õppejõud doktor , professeor, magister , üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav . Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Tunnistati maa kerakujulisust ja usuti , et see asub universumi keskpunktis ning et päike ja teised planeedid tiirlevad selle ümber. Arvati, et leidub ka kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimesed uskusid seda midanägid- maa on lame ja taves selle kohal. Usuti, et planeedid ja tähed mõjutavad inimese saatust.kirik suhtus astrologiasse taunivalt. Geograafias tunti 3 maailmajagu (Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter , Merkuur ja Saturn . Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga ( araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline . Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia . Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada , Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng - kirik keelas laipade lahkamise ( ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste , tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed.

Renessanss . Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid ), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine -raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused , süvandasis reformatsioon , kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas: humanism - jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus, lihtsuse asemel luksus, naudingud . Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti kui jumala loomingu tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Antiikkultuuri taunimise asemel väärtustamine ja jäljendamine kunstides, teaduses, igapäevaelus ja kirjanduses. Muutused arhitektuuris: rooma(kuplid)-kreeka(sambad) ehitiste jäljendamine, suured kuplid ja sammastikud, siseõuega palazzod , mugavus, ilu (maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed). Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia . Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik . Arhitektid Bramante , Raffael, Michelangelo (kuplijoonised), sisekujundus Bernini. Paavstialtar baldahiini all. Kuppel 136 m kõrge, 42 m läbimõõt. 10000 m2 mosaiikpõrandat. Paavstide hauakambrid. Leonardo da Vinci teosed- Mona Lisa ja Pühaõhtu söömaaeg. Michelangelo teosed: Sixtuse kabeli lagi ja altar .

Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika ( Diaz , da Gama 1498 ) meretee Ameerikasse (Kolumbus 1492, Vespucci), ümber maailma ( Magalhaes 1519-22). Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? Muutused: karavell- purjelaev ; manööverdusvõime ja tormi taluvus parem; erinevad mastid (2-3). Peamine oli vastupanu võime tormidele, mitte suur kaubahulk. Kombinatsioon Eur ja Araabia laevast. Parem navigeerimimine- kompass, astrolaab (vahend tähtede vaatlemiseks ning nende vahekauduste määramiseks ). Kartograafia areng, kunstnikud joonisatasid kaardid, kus oli käidud. Püssirohu kasutusele võtt võimaldas hõlpsamalt alistada vaenlasi. Hispaania ja Portugal hakkasid konkureerima meresõidus, kes leiab meretee Idamaadesse, mille olid enda kätte haaranud Konstantinoopoli langemisega araablased. Hispaanlased leidsid meretee üle Atlandi ookeani ja avastasid Ameerika. Portugaallased avastasid meretee Indiasse ümber Aafrika. 1487-88 purjetas Portugali meresõitja Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mille nimeks sai Hea Lootuse neem. Tee India ookenanini oli avatud. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja da Gama, ta jätkas teekond Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498.a India edelarabbikule. Uus meretee oli avastatud. Hispaania kuningakoda asus toetama Kolumbuse ideed ürtada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492.a alustati reisi kolme karavelliga. 12.10 märgati esimest korda maad, ekspeditsioon oli jõudnud Bahama saarestikku. Usuti, et olidi jõudnud Indiasse. Loodeti leida idamaiseid rikkusi, vilka kaubanuse ja kõrge kuluuriga maad, kuid leiti hoopis algsel arengutasemel pärismaalastega maa. Hiljem sooritas ta veel 3 merereisi ja jõudis mandrialale. Amerigo Verbucci (Itaalia geograaf) sooritas samuti reisi Ameerikasse, tema järgi on saanud see ka nime. Kuna tema sai aru, et tegemis on teise mandriga, mitte Indiaga (arvatavasti ranniku kuju järgi). Magalhaes sooritas 1519-1522 esimese ümbermaailma reisi, jõudes Indiasse lääne kaudu. Hispaania teenistuses, portugaallane. Tagasi kodumaale ta ei jõudnud, ta tapsid Filipiinidel tekkinud tüli käigus pärismaalased. Varauusaja lõpuks oli kaardistatud 4/5 maakerapinnast, eurooplased tundisd 90% maailmamerest, maismaast 60%. Eurooplased õppisid tundma seninägematud taimi ja loomi, Ameerikast toodi Eur kartul , tomat, mais, tubakas , kalkun , süüfilis . Hispaania ja Portugal kasutasid esmaavastaja seisundit kaubandumonopolide kehtestamiseks. Portugaallased haarasid enda kätte vürtsikaubanduse, tõrjudes araabia kaupmehed välja, sellega langes Itaalia linnade osatähtsus. Tähtsateks konkurentideks maailmamerel said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Kaubanudusest saadud kasum oli erakordelt suur. Kasvas väärismetallide sissevedu Eur, peamiselt kuld ja hõbe Ame, vähenes nende väljavedu , see tõstis hindu ja süvendas kihistumist.

Reformatsioon ja vastureformatsioon. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Augsburgi usurahu 1555 . Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust ? Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis ? Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega? Jesuiitide ordu. Millega on läinud ajalukku Hispaania kuningas Felipe II? Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes? (1588 Suure Armaada hukkumine, 1581 Ühendatud Provintsid, Alba , Elizabeth I, Oranje Wilhelm). Põhjused: katoliku kiriku rahaahnus- indulgentside müük, maksud maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid (vaimulikud ei allu ilmalikule võimule, kohtulikult karistamatud). Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa keelde ja need hakkasid massiliselt levima. Ideed levisid trükituna (1455 Gutenberg), linnakodanikud, valitsejad ja talurahvad toetasid neid. M. Lutheri tähtsamad sündmused:2.07.1505 jäi ta tormi kätte ja tõotas eluga pääsedes mungaks hakata. Õppis Wittenbergi ülikoolid teoloogiat, tema tähelepanu koondus Piibli tekstideke, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 33-aastasena lõi ta 31.10.1517 Wittengergi lossikiriku uksela 95 oma vaateid selgitavaid teese. 1521 mõisteti ta paavsti bullaga surma, Wormsi riigipäev kuulutas ta lindpriiks (Saksa keiser Karl V). Friedrich Tarl pakkus pelgupaika Wittenbergi kindluses. Tema teesid levisid kiiresti ja omasid palju pooldajaid. Luther eitas paavsti ilmeksimatust, piibel ainus usuallikas. Nõudis osade sakramentide ära jätmist (nt piht ). Lubas vaimulike abielu. Taunis indulgentside müüki. Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas Talurahvasõjad Saksamaal, millega jagunes S 2: Lõuna katoliiklik ja põhja luterlik . 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud kirikud puhastati pühadest piltidest, kloostrid saadeti laiali, kirikumaad riigistati. Piibel ja jumalateenistud muutuvad rahvuskeelseks. Pihist, pühakute säilmete kummardamisest ja palverännakutest loobuti (va anglikaani kirikus). Vaimulikel must-valge riietus, pöörduti tagasi algkristluse poole (kalvinism,vaesus, lihtsus), anglikaani kirikus sai kirikupeaks kuningas ja Canterbury peapiiskop. J. Calvin muutis Sveitsis jumalateenistuse Prantsuse keelseks, rajas Genfi ülikooli. Ta seadis ranged käitumisnormid, keelas lõbustused, nõudis vaimulike tumedat riiestust, inimese saatus on ettemääratud, algkristluse juurde pöördumine. Ei pidanud armulauda tähtsaks. Peateos „Ristiusu õpetus“- predestatsiooni idee. Reformatsioon möödus rahulikult , kuna Sveits asub mägisel alal, sõjakäike ei korraldatud, Calvin oli kommuuni pea. Klavinism levis Prantsusmaale, sealt Madalmaadesse ja Sotimaale, poolehoidjad ka Saksamaa Reini-äärsetel aladel. Kalvinismi leivik põhjustas vastureformatsiooni , mida juhtis Hispaania, tekkis vabadussõda Madalmaades, mille käigus tahtis Hisp säilitada katoliiklust ja Madalmaid oma koosseisus . 1533 Henry VIII lahutas oma esimese abielu ilma paavsti sanktsioonita. Seda peetakse anglikaani kirikud alguseks, kuningast sai kiriku pea, löödi lahku katoliku kirikust. 1534- Britiparlamendi supermaadiaktiga kinnitati, et kirik allub kuningale ja Cantenbury peapiiskopile; kloostrid saadeti laiali ja varad riigistati; kiriku ja piibli keeleks inglise; riigiteenistujad peavad olema anglikaani kiriku liikmed, vaimulike ustavusvanne kuningale. Võitluses protestantlusega lõi katolik kirik jesuiitide ordu, mis koosnes 10 mehest (1640). Valiti kavalad, targad, ilusad noormehed. Valitsejate pihiisad, koolide/kolleegiumide/ülikoolide rajajad, misjonärid . Vaesus, kasinus, alandlikkus. Nad ei kasutanud vägivalda, imbusid õukonda ja hakkasid mõjutama valitsejaid. Reformiti ka katoliku kirikut ( Trento kirikukogu), nad lükkasid tagasi reformi ideed. Kuid tagasid korra ja distsiplineerisid kirikut. Indulgentside müük lõpetati, vaimulike hariti paremini, järgiti kõlbelist eluviisi. Felippe II vastureformatsiooni teostaja . Rajas uue pealinna Madridi. Ta korraldas sõjakäigud Inglismaale (katolikluse taastamine, said lüüa) ja Madalmaadesse (katoliikluse taastamine ja oma koosseisus hoidmine, Madalmaade vabadussõda, kuulutasid ens sõltumatusks Hispaaniast). Püüdis takistada usupuhastuse levikut. Inglismaal püüti kukutada Elizabeth I, kuid see ebaõnnestus. 1588 hukkus võitmata armaada sõjakäigul Inglismaa vastu, Hispaania kaotas juhtiva mereriigi staatuse. Sõjakäigul Madalmaadesse saatis ta sõjaväge juhtima hertsog Alba. Madalmaade sõjaväge juhtis Oranie Wilhelm. 1581 kuulutasid Madalmaade 7 provintsi end sõltumatuks Hispaaniast.
Millised poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused toimusid pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist? (uued riigid, feodaalkord, läänisuhted, pärisorjus ja naturaalmajandus , linnade ja kaubanduse allakäik, kultuuriline allakäik). Bütsantsi ja Frangi suurriigid . Feodaalne killusatus. Feodaalkord- kuningale kuulus võim kogu kuningriigis, ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid. Suurfeodaalid (vürst, hertsog, krahv)- ülesandeks oli riigi sõjaline kaitse. Omasid vasalle (väikefeodaale) andisid neile omakorda maad, vasall andis truuduse vande. Väikefeodaalid (parunid)- neil olid oma talupojad ja mõis. Vasall pidi kaitsma oma isandat, pidi tundma rüütlikombeid ja olema sõjaväeteenistuses. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; talupoeg ei tohtinud oma maalt lahkuda; pidi osa oma saagist andma isandale. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetusvaubanduse vahendusel. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langemist toimus majanduslik ja kaubanduslik allakäik, inimesed hakkasid tootma enesele rohkem kui müügiks ja sealt areneski välja naturaalmajandus. Kultuuriline allakäik- keelati muistsed usupidustused (om, gladiaatorite võitlused, dionüüsiad ), suleti koolid.

Kes oli Jeesus Kristuse ja millised olid tema elu põhimomendid? Milline oli ristiusu staatus Rooma riigis ja kuidas see muutus (313, 395)? Millal pandi kirja Uus Testament , mida see sisaldab ja miks on tähtis? Kuidas ja millal levis ristiusk Lääne-, Kesk-, Ida- ja Põhja Euroopas. Kes oli Püha Benedictus ja millised olid benediktiini kloostrite reeglid. Millist rolli mängisid kloostrid keskaegses hariduses, teaduses, tervishoius , sotsiaalabis, majanduses. Millal tekkisid tsistertslaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordud ja mille poolest need erinesid varasematest? Mis olid vaimulikud rüütliordud ? Jeesus Kristus- juut, sündis Juudamaal Pethlemmas Augustuse valitsemis ajal u 3 eKr (jõulupüha). Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk , algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka , Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale. Püha Benedictus- benediktiini ordu rajaja. Benediktiinlased ei tohtinud omda isiklikku vara, söödi ühises lauad ja omavahelised vestlused viidi miinimumini, peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elust kõrvaletõmbumine, palvetamine, individuaalne õppmine, ümbruskonna inimeste aitamine , füüsilise töö tegemine. Kloostrite ülesandeks oli koolihariduse korraldamine ladina keeles ja vaeste ning haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika , loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased - asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid elada ainult oma kätetööst, lükates tagasi sissetuleku, loobusid jumalateenistuse lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku orduliikmeid. Asutati 1210 , ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, pidi käima paljajalu nii suvel kui talvel, peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed, usutõseid selgitatid lihtsas rahvakeeles. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon . Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu.
Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma ( 1054 ) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia , Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud , pühad reliikviad , inkvisitsioon, kirikukümnis . Lõhenes sest Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid üksteist kirikuvade alla. Hakati teineteiselt allumist nõudma , õigeusu kirik ei soovinud alluda ega oma usutunnistust muuta. Taheti teineteise üle võimu saavutada. Katoliku kirikut juhib paavst, õigeusu patriarh ja Bütsantsi keiser. Õigeusu kirikus piibel ja jumalateenistus kreeka ja slaavi keeltes, katoliku kirikus ladina. Katliku kirikus olid kõik vaimulikud tsölibaadis, õigeusu kirikus vaid kõrgemad. Õigeusu kirik ruudukujuline, katoliku ristküliku. Katoliku kirik algatas ristisõjad . Rooma paavst juhtis kirikut, talle allusid kardinalid , peapiiskopid ja piiskopid.Ta valiti eluksajaks. Innocentius III- algatas 4.ristisõja Liivimaale. Gregorius Suur-kloostri kord, misjonärid, kiriku laul (Gregoriuse laul) 7 sakramenti- kirikliku kombestikku kuuluvad tegevused-ristimine, leeritamine , laulatamine, viimne võidmine, piht, armulaud, vaimulikuks pühitsemine. Palverännak - pähasse paika sooritatud rännak, nt Jeesuse hauale, Pühad reliikviad olid religioosse tähtsusega esemed, mis olid seotud mõne isiku või sündmusega nt Jeesusega. Inkvisitsioon- kiriklik kohtumõistmine, mõisteti kohut vaid usuliste kuritegude üle, nt ketserlus (põletati tuleriidal, vara knfiskeerimine). Kirikukümnist pidid maksma kõik koguduse liikmed, 10% kogu saagist kirikule, liskaks patulunastus kirjade ostmine.
Bütsantsi riik: milline oli territoorium ja kuidas muutus seoses araablaste , bulgaaride, türklaste kallaletungidega. Millised olid riigi valitsemise ja majanduse iseloomulikud jooned, tähtsamad valitsejad ja linnad. Millised olid Justinianus I valitsemisaja saavutused ( Hagia Sophia katedraal, Corpus Juris Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest). 13 km müüri sees oli Hagia Sophia katedraal ja keisriloss (säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis-Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus , Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür. Corpus Juris Civillis- Rooma tsiviliseaduste kodifitseerimine. Koolides õpetati grammatikat, retoorikat, aritmeetikat, muusikat, filosoofiat . Kõrgkool Konstantinoopolis. Keisri õukonnas ja kloostrites kopeeriti antiikteoseid, koostati teatmeteoseid (geograafia, astronoomia, meditsiin ). Konstantinoopoli raamatukogu põletati osaliseld 4.ristisõjas. Kyrillos ja Mathodis levitasid õigeusku Ida-Euroopas.
Islam ja Araabia kalifaat . Prohvet Muhamedi elu põhimomendid, islamiusu põhidogmad ja levik. Koraan , mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused : tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/ šeik . Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits , eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel. Kalifaadi vallutusi: Egiptus, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk- Aasia , Taga- Kaukaasia .8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell . Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused , relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir - peaminister , emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik ) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid , õpetlased, muusikud , kunstnikud, tantsijad , levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad- Kairo , Tunis, Toledo ,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad . Kaubeldi siidi , portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia -ilukiri, enim kaunistati esitähti. Raamatukogud õukonnas, mošeede ja medreste juures. Tarkuse maja (raamatukogu) Bagdadis (antiiksete tekstide hankimine ja tõlkimine (tänu sellele on antiiksed tekstid säilinud). Ülikool Bagdadis 11.s. Reaal-ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia ); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast. Lisasid nulli; malemäng. Leiutised: tulleveskid, 3-nurkne abipuri, astrolaab (vahend taevakehade vaatlemiseks ja mõõtmiseks), mussoontuulte kasutamine, klaasläätsed. Aiakunst, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, purskkaevud . Ehituskunst- paleed, mošeed (Jerusalemma Kaljutempel, Sinine mošee Istanbulis, Cordoba mošee, Damascuse Suur mošee). Seinu ja legesid kaunistati ornamentidega (pehmesse kivisse raiuti taime motiivid) ja glasuurplaatidega (sinine ja roheline). Islamiusu levik: mittemoslemite lisamaksustamine, araabia keel, selged reeglid. Muhameedi elu (570-632): jäi 6.a orvuks, karjane , karavanikaupmees Mekas. 40-a ilmutused, pidas end Moosese ja Jeesuse järeltulijaks. Kuulutas usku ainujumalasse Allahisse, kirjaoskamatu. 622 lahkus Mediinasse- jüngrid , relvastatud salgad. 630 naasis Mekasse u 10 tuh mehega, haaras võimu. Lasi ehitada Kaaba templi, mis oli pühendatu Allahile. 632 suri Mediinas. Ütluste üleskirjutamine araabia keeles- Koraan (moslemite püharaamat )- reguleerib abielu, ärielu, vaimuelu , hügieeni, käitumine/tavad/kombed, 7.s. Islam- jumalale kuuletumine. Moslem /muslim- see kes kuuletub jumalale. Kaljumošee Muhameedi hinge õhku tõusmis paik (Jerusalemm). Muhameed pidas end prohvetiks (Jumalasõna edastajaks). 5 käsku: pole muud jumalat peale Allahi ; 5 korda päevas pöördumine Allahi poole (enne peab pesema , käed, näo ja jalad); vaeste abistamine ; ramadaani (paastukuu) järgimine ; kord elus palverännak Mekasse. Taunib: sealiha söömist, alkoholi, mängrlust, Koraani rüvetamist. Soosib: vanemate, laste, vaeste aitamist; püha sõda islamivastase vastu, mitme naise pidamist
Milline oli Frangi riigi tähtsus varakeskaegses Euroopas seoses ristiusu levitamisega, kultuuri hoidmisega, võitlusega araablaste vastu. Millised olid Karl Suure sõjalised ja kultuurilised saavutused? 800. Frangi suurriigi kuningatel oli liit paavstidega, paavstid toetasid neid. Vastutasuks pidid frangid levitama ristiusku germaanlaste seas. Võitlus araablaste vastu: majordoomuste võims riigis oli hakanud tugevnema, veel enam kindlustas seda Karl Martell. Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida , oleks tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam. Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid. Taastas paavst Leo III võimu Roomas- krooniti 800 Roomas Püha-Rooma riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants). „Rolandi laul“ kirjeldab Karl Suure sõjakäigust araablaste valitsetud Hispaaniasse. Karl Suure valitsus ajal oli riik suurim, üritati taastada selle endist hiilgust (Lääne-Rooma keisririik). Pärast tema surma hakkas riik lagunema , tekkisid Saksa ja Prantsuse kuningriigid
Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonnaülem nt Karl Martell. Piiskop- toomkiriku ülem, valitsesid väiksemaid piirkondi, koguduse juht, õigus õnnistada ametisse alamvaimulikke; nt piiskop Albert , 1.Rooma piiskop Peetrus . Jünger- ehk apostel e usulevitaja; Jeesuse õpilane (12). Prohvet- Jumala sõnumi edastaja. Märter - Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks, nt Jeesus, Paulus , Peetrus. Reliikvia - religioosse tähendusega säilmed , tavaliselt seotud religiooni seisukohalt seotud oluliste isikutega nt Jeesuse risti tükid, Jeesuse surilina, pühaku säilmed nt Püha Jacobinuse. Ristisõjad- paganate ristiusutamiseks korraldatud sõjaretked. Korraldati alates 11.s katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. 1.ristisõda Jeesuse haua vabastamine Jerusalemmas moslemite käest. Misjönärid- usulevitajad, nt Püha Albert, Patrick . Paavst- Rooma katolikukiriku pea, valiti eluksajaks konklaavi (valimiskogu) poolt Rooma Sixtuse kabelis; paavsti õukond kuuria (kõrged ametnikud, asjaajajad). Patriarh- õigeusu kiriku pea, varasemalt Konstantinoopoli piiskop. Kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus. Pärisori- sunnismaine talupoeg, kes oli täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele. Paavstiriik- 8.s. Vatikan, kirikuriik , Frangi kuningas Pippin Lühike, püsis kuni 1870, Kesks -Itaalia. Ikoon -religiossed pildid õigeusu kirikus, neid peeti imettegevatseks, kujutati Jeesust või Maarjat. Ikonoklastid - pidasid ikoonide kummardamist vääraks, kuna inimestel ei tohtinud olla ebajumalaid.
Ikonoduulid pooldasid ikoonimaali. Katoliku kirik- e üleüldine. Juhtis Rooma paavst; kirikukeelesks ladina keel (jutlusest ega jumalateenistused lihtinimesed aru ei saanud); peakirik Püha Peetruse kirik; ristküliku/ladina ristikujuline; freskod (seinamaalid), reliikviad(pühad säilmed); ristisõdade algatamine, vaimulikel tsölibaat. Õigeusu kirik- ortodoksne e õige. Juhtis Konstantinoopoli patriarh ja Bütsantsi keiser; jumalateenistused kreeka ja slaavi keeltes; peakirik Hagia Sophia; ruudukujuline/kreeka rist; imettegevad ikoonid; antiiktekstide säilitamine ja kopeerimine; kõrgematel vaimilikel abielu keelatud. Konklaav- valisid Rooma Sixtuse kabelis Rooma paavsti. Ketser -usust kõrvalekalduja, väärusuline, kahtles kiriku seisukohtades; neid põletati tuleriidal, et nende hingest eemaldada kurjus, konfiskeeriti vara. Pagan - inimene, kes keeldus omaksvõtmast ristiusku ja jäi vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Inkvisitsioon- kiriklik kohtuvorm, kiriklikult karistati vaid usuga seonduvaid kuritegusid, nt ketserlus. Tsölibaat- vaimulikel keelatud abielu ja seksuaalelu. Noviits - kloostrites nunnaks või mungasks soovija. 2 aastat nö katseaega . Nunn- vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimulike ordu liige. Kerjusmungaordu- Kerjusmungaordud (augustiinlased, frantsisklased , dominiiklased, kaputsiinid, karmeliidid) tekkisid põhiliselt 13. saj . Püüti tagasi pöörduda algkristluse juurde (vaesus ja lihtsus), tähtis roll hariduse andmisel. Vaimulik- vaimsele elule pühendunud isik, vaimulikuks saadakse pühitsuse ja õnnistuse läbi. Rüütliordu- hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsioon; loodi enamasti kuninga, hertsogi, vürsti poolt.
Koraan- moslemite püharaamat, käitumine/tavad/kombed. Uus Testament- kristlaste püharaamat Jeesuse elust ja õpetusest; kokku 27 raamatut; 4 evangeeliumit; apostlite teod; apostel Pauluse kirjad. Vasall- alamfeodaal, pidi andma oma isandale truudusevande, kaitsma teda.. Senjöör - vasalli isand , maavalduse omanik. Serään-kuningas; kuninglikud valdused (domeen) määras kuninga tugevuse; mõistis kohut; kontrolliall kogu kuningriik. Feood - suurfeodaalilt väikefeodaalile antud maa-ala. Araabia tähestik- koosnes ainult konsonantidest; võeti üle Indiast. Slaavi tähestik- loodi kreeka tähestiku põhjal, kirillitsa bulaaride tarbeks.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 10 allalaadimist

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #1

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #2

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #3

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #4

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #5

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #6

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #7

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #8

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #9

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ilmanimeta Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine

Ajalugu

docx

Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg.

Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg. 1. Millised olid 3 põhiseisust keskajal? 3 põhiseisust keskajal olid: I seisus vaimulikud- palvetajad, kiriklik hierarhia; II seisus aadlikud-sõdurid feodaalne hierarhia; III seisus talupojad- töötegijad. 2. Mida kujutas endast keskaegne kuningavõim?Keskaegne kuningavõim kujutas endast seda, et võim pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus

Ajalugu

docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg, KT kordamine.

KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene

Ajalugu

odt

Keskaeg ja Uusaeg

Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma

Ajalugu

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast. Araablaste katsed alistada Frangi riik ebaõnnestusid tänu lüüasaamisele Poitiers lahingus (732). Seni, kuni vallutuste tulemusena kujunenud hiigelriigi pealinnaks oli Damaskus Süürias, nimetati riiki Damaskuse kalifaadiks. 8.saj keskel riigi uueks keskuseks Bagdad Mesopotaamias (Bagdadi kalifaat). 1.4. Islamimaade kultuur: Islami kultuur kujutab endast sulamit nende poolt allutatud maade kultuuripärandist mida ühendas islam ja araabia keel. Samuti talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, lisades sellele eriti India kultuurist pärit jooni. Islami pühakojad – mošeed (ar k mašdžid – koht, kus tehakse palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal

Ajalugu

doc

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Islami püha raamat on Koraan (Allahi ilmutused Muhamedile). Mosee on islamiusu pühakoda. Kaaba tempel on palverännakukoht Mekas. Templimäel kõrgub muslimite 691. a pKr valminud Kaljumosee. Algselt oli Araabia kalifaat Prantsusmaa, kuid laienes ka Hispaania ja Itaalia põhjaossa, samuti põhja ja idasse. Mediina, Damaskus. Araabia

Ajalugu

doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid