sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja ,,Oresteia" Teine tähtis tragöödia suurkuju oli Sophokles, kelle teoseks oli ,, Kuningas Oidipus" Aristophanes oli aga Kreeka komöödiakirjanik. Dionüüsiad Dionüüsid olid riiklikud , kindla kava järgi korraldatud pidulikud rituaalid. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral. (Megalopolise teater Peloponnesose poolsaarel) Nii komöödiate kui ka tragöödiate eest jagati autoritele auhindu. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv "Inimene,ühiskond, kultuur" (lk 116-121) www.wikipeedia.org (-olümpiamängud, antiikaja teater, Dionüüsiad,komöödia, tragöödia)
Vana-Kreeka teised pidustused Dionüüsiad Igal aastal aprillikuus toimusid Ateenas suured dionüüsiad. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitama kõigepealt korraldavaile ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidendit. Seejärel määrati loosiga igale luuletajaleesinäitleja ja patroon ehk koreeg - jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejaile maksis riik. Näidendi autor komponeeris ka muusika ja seadis tantsud.
Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia)
Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t
Fourth level Fifth level Teater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad
kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad. Suured Dionüüsiad kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüürilistele kooride ditürambidele ja tantsuvõistlustele. Kolm viimast päeva oli tragöödiate võstlus. Võistluses osales kolm autorit, kes pidid ette kandma kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Komöödiavõistlusel nõuti igalt kirjanikult ühte näidendit. Teatris oli väga põnev ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna.
5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6. Teatrid ehitati üldjuhul mäenõlvale, et pealtvaatajatel oleks etendusest hea ülevaade 7. Thespis oli esimene, kes julges kehastada jumalat, esimene näitleja ja esimene näitejuht 8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7. Komöödiate aineks olid inimlikud nõrkused ja pahed; tragöödiate aineks olid inimeste suhted jumalatesse, vabadusse, saatusesse, vastutusse, süüsse. 8. 3 filosoofi: Sokrates Euripides Platon
· deus ex machina Euripidese loodud kunstlik lõpp, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole müüdi poolt ette antud lahenduse. · Katarsis puhastumine · Annaal aastaraamat (Tacitius) /AESTII hõim · Mis on antiikkirjanduse tähtsus? On pannud aluse kirjanduszanritele, luulele. On läbi põimunud kultuuriga. Väärtustused ei ole muutunud. Achilleuse kand(nõrk koht), tüliõun(tülipõhjustaja), Trooja hobune(kavalus), dionüüsiad(pidustused veinijumal Dionysose auks), Odüsseia(pikk eksirännak) Carpe Diem(kasuta päeva),hübris(ülbe valitseja), Sfinks ja Oidipuse kompleks
segu);viievõistlus(jooks,odavisemjettaheide,hoota kaugushüpe,maadlud)ning hobukaarikute võidusõidud 9. Kuidas kujunes lüürika?kuulus pidustuste kavva,lüüra saatel ettekantav luule 10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
riigikaitse, kodanike võrdne õigus valija ja valitava vahel. Erinevused: Antiik demo otsene, tänapäeva kaudne, kodanike õigused Antiik ajal vähestel, tänapäeval paljudel, killukohus antiikajal 8.Demokraatia valitsemise puudused? V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda otsustada mis on õige või vale 9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid
olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic
Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt. Pallas Athena- tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti. Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra.
majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 Herodotos tegi 5.saj eKr algust ajaloo uurimisega kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest tema teose pealkiri ,,Historia'' sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks hilisemad põleved andsid talle nime ajaloo isa 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik. Teater sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid talvistel Dinysose-pidustustel, mille seas kõige olulisematena tõusid esile suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes. Ateenlased püüdsid dionüüsiatega näidata kõigile oma riigi jõukust ja vägevust.
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast
Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et
Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse).
Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja
merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles
Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees.
ning mõistusega kontrollitavat muusikat (tasakaalukust). Dionysos: Oli Veini & viljakuse Jumal ning tema kaaslased mängisid pilli ,,Aulos". Esindas muusikas meelelist, ekstaatilist suunda. Muusikas oli tähtis gruuv, pidu & show (etc bullshit). Dionysose auks korraldati igal aastal pidustusi, mida nimetati Dionüüsiateks. Targemad mehed jõid allikaveega 50/50 veini, mis hakkas pähe vähem kui täis-vein. Dionüüsiad kinkisid Euroopa kultuurile draamakunsti, ehk näitekunsti, sest Dionysose auks mängiti näitemänge, mida algselt kutsuti tragöödiateks. ,,Draama" tulenes kreekakeelsest sõnast ,,Tragos-sokk". Hiljem, pärast tragöödiaid, hakati mängima lõbusaid nalja- ja pilkenäidendeid ja sel moel sündis komöödia. Dialoog(Dionsysose ning koori vahel) Henri Pill
Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj.) olid pidustused Ateenas, mida peeti kevadel märtsi lõpus, aprilli algul. Suurte dionüüsiate korraldamisel võeti aluseks varasemad pidustused, eriti lenaiad: külapidu, kus toimus pidulik rongkäik, naised tantsisid
-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga. Kuigi suur osa kreeklastest piirdusid vaid dionüüsiatega, olid olemas kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil
rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid kevade algust, 6 päeva). Jaan-veeb toimusid lenaia. Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul Dionysosele), komöödia falloselauludest,
13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid. Ditüramb oli tõenäoliselt tragöödia eelkäija. Kuidas aga tragöödia välja kujunes, ei ole õnnestunud välja selgitada. Tragöödia värssdraama, mille teemaks on mütoloogilised või tõsised ja kangelaslikud teod. Sõnasõnaliselt tähendab tragöödia soku laulu (kr. k. tragos ode) viidates nii dionüüsiale, kus osalejad võisid olla sokuks kostümeeritud.
Neuma - märgid, mis aitavad juba tuntud meloodiaid mälu järgi esitada. Neumad sobivad vaid abiks mälule tuntud viiside laulmisel. Orkestra - Poolringikujuline ruum lava ees Paavst - katoliku kiriku pea, elab Roomas Pentatoonika - on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Süürinks - Paanivile Tragöödia - (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega
Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu.
Kriiskavalt terava, oboelaadse kõlaga aulos oli lahutamatult seotud veinijumal Dionysose kärarikaste pidustustega ja tragöödiaetendustega. Puhkpillidest oli kasutusel veel paanivile ehk süürinks, mis koosnes mitmetest kokkuseotud viledest. Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu.
Kodus viis usurituaale läbi perekonnapea, templites aga preestrid, kes pidid olema moraalselt ja füüsiliselt puhtad, tugevad ja karsked. Preestrid olid seotud kindlate templite ja jumalatega, rituaal viisid läbi templi ees altaril.Tähtsaim oli vereohver templijumalaile tavaliselt härg. Kõige tähtsam oli polise kaitsejumala tempel. -pidustused: Ateenas - panatenoiad (,,kogu Ateena") tähistatakse uut aastat, osalevad kõik - dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros) Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni
Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud)
Kordamiseks... 1. Kreeta-Mükeene periood (minoiline kultuur, kuningas Minos ja lugu Minotaurusest, Knossose loss, Mükeene loss, lineaarkiri A ja B) 2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed, hellenistlikud suurriigid ja linnad, Museion, Aleksandria tuletorn. Kasutatud materjalid https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images
Näitlejaid peeti kultuse teenindajaks ja nad omasid mõningaid eesõigusi, näiteks olid nad vabastatud maksudest. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud. Sissepääs teatrisse oli maksuline. Kuid et kindlustada kõigile kodanikele, sõltumatult nende materiaalsest olukorrast, võimalust külastada teatrit, andis demokraatia Periklese ajastust alates igale huvitatud kodanikule toetusraha sissepääsumaksu ulatuses ühe päeva jaoks, IV sajandil aga kõigi kolme päeva jaoks. Suured Dionüüsiad (märtsis-aprillis) kestsid kuus päeva. Esimesel päeval toimus pidulik paraad ehk rongkäik Dionysose kuju ühest templist teise üleviimiseks, ja jumalat kujuteldi juuresviibivana luulevõistlustel, mis hõivasid ülejäänud osa pidustustest. Teine ja kolmas päev olid pühendatud lüüriliste kooride ditürambidele ja tantsuvõistlusele; kolm viimast päeva dramaatiliste mängudele: tragöödiate võistlusele
Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi; Pindaros-silmapaistvam Kreeka lüürik Teater Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis
Hermes-jumalate käskjalg-Mercurius Dionysos-veini ja viljakuse jmal-Bacchos Nike-võidujumalanna-Victoria KULTUUR: Sportimise traditsioon (776 eKr esimesed olümpiamängud). Kreeklastel arenes kiire mõtlemine, sündis filosoofia ja teaduse alged. Mütoloogiast eraldus kirjandus ja tetrikunst. Teatrikunstist arenesid välja dionüüsiad. Teatrid olid rajatud äenõlvale, vabas õhus. Nt: Epidauose teater, 4. saj keskpaik eKr, mahutas u 10 000 pealtvaatajat 1.Orkestra e lava 2.Porskenion e esinemise koht (katuse taoline) 3.Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis 4.Theatron e pingiread Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala
linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, "Ilias" ja "Odüsseia". Homerose eeposed. ,,Ilias" räägib Trooja sõjast, mis puhkes Trooja Helena röövimisega. Sparta kuningas Menelaos, kes oli Helena endale võtnud, sai vihaseks, kui kuulis, et Trooja Paris oli tema naise röövinud ning tahtis Troojale sõda kuulutada. ,,Odüsseia" räägib Odysseuse mereretkedest kümne aasta vältel pärast Trooja sõda. 13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos. Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht
Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja. Dionüüsiad olid märtsis-aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud zürii. Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid
silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus. Lähema ajaloo sündmusi pani kiirja- Herodotos. Kreeka pärsi sõdadest. Tahtis kuulajatele õpetliku sõnumi edasi anda. Historia. Ajaloo isa 3) Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles.
Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija. Kõrgeimas oli inimene, tema hääl. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s Jumalad Kultuspill Kultuslaul Pidustused Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos jumala kaitsjat) olümpiamängudega) Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e
teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele. Siit selgub, miks kujutasid traagikud oma draamades ikka ja jälle naiste jõudu ja raevu koduses sfääris. Tragöödia võis lavale tuua aktuaalseid poliitilisi või
· Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest
tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid *Dionüüsiad >> kestsid neli päeva zürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele oli koori ja tegelaste dialoog näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti jagati välja auhindasid ainult mehed §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd: -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks
Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna. Jumalatega suhtlemine > Suhelda võisid kõik > Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid > Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu Suhtlemis kohad -templid, alaritele toodi ohvreid -oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemis viisid -usupidustused-dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud. Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust. -müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga > Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid > Naistel puudusid riigis õigused > Perekonda valitses isa Rooma Eluolu Elamud:
Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Uuedsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID
.. · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud o varasem võistlusala kiirjooks o võitjate auks püstitati mälestusmärke · Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki
Tema teose nimi ,,Historia" sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks Kreeka-Pärsia sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloos ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia nind Aafrika rahvaste kombeid. Herodotos püüdis ajaloost õpliku sõnumi esile tuua: riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ja kui hukatuslikud võivad olla kiire edu ning liigne enesekindlus. 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Õpik lk. 120-121, vihik. Teatrietenduste tähtsus: 1) Kasvatasid kodanikke ja panid mõtlema, kuidas on õige käituda. 2) Pakkusid meelelahutust. 3) Harisid rahvast poliitiliselt. 4) Arenes näitekunst ja -kirjandus. 5) Austati Dionysost. Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal
annaabi.ee 
