Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

L, Grete

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte (0)

1 Hindamata

Lääne- Rooma keisririigi langemine : Tekkisid Barbari kuningriigid:
( Gallia - >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör- vasall ) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine , ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine , kristlus, piibli tõlkimine
Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476
I Varakeskaeg (5.-10. saj)
II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj)
III Hiliskeskaeg (14.-16. saj)
1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte
1492 Kolumbuse merereis
1517 Reformatsioon Saksamaal
Feodaalühiskonna seisused :
I Vaimulikud- palvetajad
-tegeleti jumalateenimisega
-kõrgeimal kohal Rooma paavst
-kõrgvaimulikud: kardinalid , peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad
-lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid
-haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõik võid saada preestriks); tsölibaat
II Aadlikud - sõdurid
- isand e senjöör
-isanda sõjamehest sõltlane vasall
- vasallid said sõjateenistuse eest maatükki (lään e feood ) kasutada
-vasallidest said kohalikud asevalitsejad
III Talupojad- töötegijad
- orjad ja vabad talupojad
-andsid end kaitse alla, selle eest loovutasid maatüki
-pidid andamit tasuma
-läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad
- feodaalid võisid nende üle kohut mõista
Jeesus Kristus sündis 6-4 a eKr, Rooma riigis Juudamaa provintsis Petlemma linnas; õpetas, et Jumal on armastav ja hea; oli prohvet /õpetaja; ravis haigeid, 30-aastaselt hakkas kuulutama ja tegi seda 3 aastat(kogus omale jüngreid);
Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks
395 ristiusust saab Rooma riigiusk
Uus Testament (1. või 2. sajand) koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid (Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad " Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmisejärgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist.
Kesk- ja Põhja- Euroopasse jõudis ristiusk Rooma paavsti suunamisel Saksamaa ja Prantsusmaa kaudu.
Püha Benedictus oli eremiit , munk. Ta otsustas oma kloostri asutada ja tegi ka uued kloostrireeglid , mille järgi pidi munk olema alandlik, ütlema lahti isekusest ja nii omandist kui ka iseenda tahtmisest ja alluma abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju.
Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü.
Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele.
Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus . Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele.
Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt.
1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks usukeskust ( Konstantinoopol ja Rooma) ei suutnud üksteisele alluda , just Rooma tahtis, et Konstantinoopol talle alluks, kuid Konstantinoopol ei olnud sellega nõus. Nad panid üksteist kirikuvande alla ja tekkisid õigeusu ja katoliku kirikud.
Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit , Kolmainsus väljendub erinevalt.
Gregorius Suur asutas Sitsiilia maaaladele kuus kloostrit ja asus ka ise mungana elama. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks ja kirjutas temast eluloo.
7 sakramenti:
            1) ristimine
            2) leeritamine
            3) armulaud
            4) pihtimine koos meeleparandusega
            5) viimne võidmine
            6) abielu sõlmimine
            7) pühadesse seisustesse pühitsemine
Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas.
Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks , umbes üks kümnendik saagist.
Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. VII sajandil vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid samuti Küpros ja Kreeta ja nad ründasid korduvalt Konstantinoopolit. XI sajandil tungisid türklased Väike- Aasiasse , purustasid Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla. Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid Konstantinoopoli, Bütsants langes frankide võimu alla.
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht. Keisrit võis näha vaid pidulikel üritustel. Keisri nimetasid ametisse senat, armee ja rahvas. Keiser määras endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia , Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust.
395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu).
Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri.
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Islami püha raamat on Koraan ( Allahi ilmutused Muhamedile). Mošee on islamiusu pühakoda. Kaaba tempel on palverännakukoht Mekas. Templimäel kõrgub muslimite 691. a pKr valminud Kaljumošee.
Algselt oli Araabia kalifaat Prantsusmaa, kuid laienes ka Hispaania ja Itaalia põhjaossa, samuti põhja ja idasse. Mediina, Damaskus . Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks. 28 kirjamärki, vokaale pole, kirjutatakse paremalt vasakule. Arenes arstiteadus , igas linnas apteek.
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile:Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. 800 krooniti ta Püha-Rooma keisriks.
Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem.
Piiskop on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja.
Jünger- Jeesuse õpilane.
Prohvet on Jumala sõnumi edastaja.
Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud .
Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks.
Misjonärid on kristluse levitajad.
Paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest.
Patriarh on suurpere meessoost pea.
Paavstiriik oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike
Katoliku kirik on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal.
Õigeusu kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile.
Konklaav on vastavate juhiste järgi paavsti valimiseks peetav kardinalide nõupidamine.
Ketser kristluses hereesia pooldaja – isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest
Pagan on nimetus, mida kasutasid algkristlased nende kohta, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde.
Tsölibaat on abielukeeld.
Noviits katseajal olev isik kloostris.
Nunn on vaimsele elule pühendunud ( nais )isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Kerjusmungaordu dominiiklaste ja frantsisklaste ordud.
Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väike feodaal .
Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid.
Süserään on kõrgeim feodaal.
Feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara.
Slaavi tähestik on tähestik millel millel põhineb vene tähestik ja paljude teiste, põhiliselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keeltetähestikud

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 20 allalaadimist

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte #1

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte #2

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte #3

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Grete L Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng

Ajalugu

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Vürtsitee: Moluki saared- India ookean-Punane meri-Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium). Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod. Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill, loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)

Ajalugu

docx

Keskaja kordamine

KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e

Ajalugu

docx

Keskaeg, usk

hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks.

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal

Ajalugu

doc

Bütsans - konspekt

1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas

Ajalugu

doc

Keskaeg I

1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk