Sageli saadeti selliseid juba õppinud sõjamehi saadikutena teistesse riikidesse, kus nad pidid end näitama mehiste sõdurite ja heade diplomaatidena. 2.4 RÜÜTLIAU Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks pidulike pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu tähtis sündmus. Rüütliks valmistuja relvakandja ehk noviits pühendus ettevalmistusele. Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise tseremoonial
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
57. der Kommilitone,-n ülioolikaaslane 58. der Konsens nõusolek 59. das Lernpensum,-Pensen/Pensa õppeülesanne 60. lindern leevendama 61. die Linderung,- leevendus 62. nachahmen jäljendama, eeskuju võtma 63. der Nebenberuf,-e kõrvaltöö 64. die Nebentätigkeit,-en kõrvaltegevus 65. die Notbremse,-n hädapidur 66. der Novize,-n noviits, uustulnuk 67. obendrein pealekauba, lisaks 68. offiziell ametlik 69. pauken tuupima 70. polygonale hulknurkne 71. praktikabel kõlblik, sobiv, teostatav 72. profund sügav, tähendusrikas 73. der Prototyp,-en eeskuju, algkuju, prototüüü 74. raffiniert rafineeritud, läbimõeldud 75. die Randbedingung,-en ääretingimus 76
koolides lisandus nendele quadrium, muusika, arvutamine, geomeetria maateaduse algetega ja astronoomia. Õppetöö toimus ladina keeles, peamiseks meetodiks oli pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Kloostrikoolid Hariduselt paistsid silma dominiiklased, kelle ülesandeks oli misjonitöö allutatud põlisrahvaste seas ning võitlus ketserlusega. Selline mungaordusse vastuvõtmine eeldas algharidust grammatikas ja usu alal. Noviits pidi läbi tegema aastase stuudiumi seniste teadmiste kinnistamiseks ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Juhtivatele kohtadele pürgivatele oli 6 aastane filosoofia -, 3. aastane kunstide ja 3 aastane üldstuudium mõne ülikooli juures (kokku 12.a. ) Linnakoolide tekkimine 15-16 saj Toomkoolide kõrval hakati asutama ka teisi koole. Piiskopivõimu katsed rae juhitava all- linnas kooli pidamist soosima. 1372.a. ehitati Pikale tänavale koolimaja, mis ei töötanud kaua.
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Gert Helbemäe Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast o...
probleeme, millega paratamatult kokku puututakse. Benner: noviitsist eksperdiks Patricia E. Benner on 1984. aastal ilmunud raamatus „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kirjeldanud õenduses uustulnukate (noviitside) ning ekspertide teadmiste ja oskuste erinevusi. Tema järgi kulgeb noviitsist eksperdiks saamine samm-sammult. Eristused noviitsi ja eksperdi vahel. Üheks oluliseks erinevuseks nende vahel on samasuguses olukorras käitumine. Kui noviits püüab teadlikult rakendada õpitud printsiipe, siis ekspert ei praktiseeri neid teadlikult, vaid n-ö „loomulikust intelligentsist“. Tema minevikus saadud kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui tervikust (holistlik lähenemine); noviits on tänu kogemuste vähesusele sunnitud keskenduma üksikaspektidele
Igal ööpäeval kogunetakse seitse korda kirikusse palvele. Palvuste konkreetsed kellaajad võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhimõte üks palvekogunemine iga kolme tunni kohta kehtib kõikjal. Öist palvet, mis on päeva pikim, nimetatakse ka vigiiliaks. 17 5.2. Küsimused, mida esitasin Vello Salole 1. Kas kloostris on ikka samasugused ametid, nt. koorimunk, noviits, almusejagaja, kanter, cellarius ja sakristaan? Kas mõnda ametit kutsutakse äkki tänapäeval teistmoodi? 2. Kui palju on Pirita kloostris nunnasid? Millisest riigist nad on tulnud? Millist keelt räägivad? 3. Pirita kloostri peamised ettevõtmised ? 4. .Kas kloostril on mõni eesmärk või asi milleni jõuda/saavutada? 5. Kas Pirita klooster pigem sarnaneb või erineb keskaja kloostriga võrreldes? Ja mis oleksid need sarnasused või erinevused? 6.Kas ka praegu tehakse aias tööd ? 7
" Nii toimuski. Wagneri muusikadraamade kronoloogia ja allikad "Haldjad"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks on Gozzi "la donna serpente" ("Madu-naine"). Teos sündis 1833 Würzburgis ja tuli esiettekandele pärast 54-aastast arhiivitolmus seismist kuningas Ludwig II isiklikus raamatukogus 29.juulil 1888.a. "Armukeeld ehk noviits Palermost"- Suur koomiline ooper 2 vaatuses. Aluseks Shakespeare`i "Mõõt mõõdu vastu". Stsenaarium ja muusika tekkisid Magdeburgis. Esiettekanne 29.märtsil 1836.a. Magdeburgis. "Rienzi, viimane tribuun"- Suur traagiline ooper viies vaatuses. Aluseks Bulwer`i romaan "Rienzi". Libreto lõpetatud Riias 1838.a. Muusika kirjutamisega alustas Wagner Riias 1838.a., lõpetas Pariisis 1840. Esmaettekanne Dresdenis 1842.a.
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Vastus ei lasknud ennast oodata. Kaheksa-kümne päeva pärast sai Aramis järgmise kirja: «Mu armas nõbu! Siin on luba meie väikese teenijanna lahkumiseks Bethune'i kloostrist, mille õhku Teie peate temale kahjulikuks. Mu õde täitis selle palve meelsasti, sest talle meeldib väga see tütarlaps ja ta loodab talle ka edaspidi kasulik olla. Suudlen Teid Marie Michon.» Kirjale oli lisatud järgmine dokument: «Bethune'i kloostri abtissi palutakse selle kirja tooja hoolde anda noviits, kes astus kloostrisse minu soovitusega ja on minu kaitse all. Louvre'is 10. augustil 1628. Anna.» Võib arvata, kuidas lõbustas noormehi Aramise sugulus pesuõmblejaga, kes nimetas kuningannat oma õeks. Kui Aramis oli kaks-koim korda kuni silmavalgeteni punastanud Porthose jämedavõitu naljade peale, palus ta sõpru sellel teemal enam mitte peatuda ja ähvardas, et kui sellest veel sõnagi lausutakse, keeldub ta kasutamast taoliste asjade puhul oma nõbu vahetalitajana.
520. aastatel koostas Benedictus reeglid, mis õhtumaal hiljem erakordse tähtsuse omandasid. Tema eesmärgiks oli kehtestada tagasihoidlikud reeglid algajatele erakutele, tulemuseks oli elav ja lihtne käsiraamat, mis ei olnud ülearu range, kuid siiski askeetlik arusaam mungaelust. Benedictus nõudis munkadelt ühist kooripalvet ja uute liikmete vastuvõtmise korda. Keelatud oli logelemine (tuli tegelda käsitööga ja pühade tekstide lugemisega). Enne vastuvõtmist pidi noviits tõotama kõigi juuresolekul kuulekust kloostrile. Kuulekus oli sotsiaalse elu tuumaks, eriti abtile, kes munkasid juhtis, kes pidi hiljem aru andma Kristuse ees. Oluline oli kloosterlik eluviis, milles loobuti varast, elati kasinuses, samuti oli oluline püsivus ehk eluaegne suhe kloostriga. Benedictuse reegeleid hakati tõlgendama seinast seina, mõõdukaid jooni tõlgendati kui jõukuse ja varakuse legitimiseerimist. Mungad pidid olema väljaspool kloostrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
