ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1, Tudeng

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA (0)

1 Hindamata

Islam - Islam(tähendab alistumist 'Allahi' tahtele) on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.

14
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA:
Saj
SÜNDMUSED
5.saj

Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine .
Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu.

6.saj

529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.
Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks.

7.saj

622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.
630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.
Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina , Uus- Pärsia , Kesk- Aasia ja osa Kaukaasiast ; Damaskuse kalifaadi kujunemine.

8.saj

732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas.
Bagdadi kalifaadi kujunemine.
756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870).

9.saj

843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus.

10.saj

Bagdadi kalifaadi lagunemine.
Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu.
998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis.

11.saj

Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike-Aasia poolsaarel.
Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine.
1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus.
Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel.
Tsistertslaste mungaordu rajamine.
1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine.
1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud .

12.saj

1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias.
1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.
Balti ristisõja algus sajandi lõpul.

13.saj

Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216).
Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.
Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236 ).
Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.
Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks.
Mongolite sissetung Kesk- Aasiasse , Lähis- Itta ja Vene vürstiriikidesse.
Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).
1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas.

14.saj

1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite ordu tegevuse.
1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378).

15.saj

1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire laienemine.

16.saj

Mongolite Suurmogulite riigi rajamine Põhja-Indias.

ISLAM :

Araabia poolsaare looduslikud olud ja varane ühiskond:
Araabia poolsaar on suuremalt jaolt kaetud kõrbete ja poolkõrbetega. Niisutuspõllundust oli võimalik viljeleda ainult poolsaare lõunaosas – Jeemenis. Enamik rahvastikust elatas ennast kaamelite rändkarjakasvatusest ( beduiinid ). Karavaniteede äärde kujunesid aja jooksul kaubalinnad, millest tähtsaimaks kujunes Meka . Foiniikia tähestiku eeskujudel kujunes välja araabia kiri. Ühtset riiklust poolsaarel esialgu välja ei kujunenud. Elati sõltumatute patriarhaalsete hõimude ja suguvõsadena, mis omavahel tihti vaenutsesid (vastastikune veritasu ). Levinud oli mitmenaisepidamine. Paljude jumalate kõrval ( polüteism ) austati ka looduslikke objekte. Tähtsaim neist oli must meteoriit, mis oli müüritud Meka linnas asunud Kaaba templi (ar k kaaba – kuup)seina sisse. Jumalate hulgas tõusis judaismi ja kristluse mõjul esile üks jumalatest – Allah (ar k allah – jumal), kes oli esialgu siiski üks paljudest (~360) jumalatest.

Islami kujunemine ja koraan:
Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama . Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest. Inimest, kes on Allahi looming, kiusab saatan, kes meelitab inimest halvale teele. Viimsel kohtupäeval variseb maailm põrmu ja head on määratud elama taevasesse õndsusse paradiisis ning halbadele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutisi perekonna, suhete, pärimisõiguse, karistuste, kauplemise, söögi- ja joogitavade jm kohta. Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada viis korda päevas näoga Meka suunas, enne mida tuleb pesta nägu ja käsi; almus (ar k zakat ) – annetada vaestele ja aidata abivajajaid; paast (ar k saum ) – keeld süüa ja juua aasta 9. kuul e ramadaanil (paastukuu) päikesetõusust kuni loojanguni (erandiks haiged, reisil viibijad, rasedad ja imetavad emad); palverännak Mekasse (ar k hadž) – mida tehakse täiskasvanuna kahjustamata oma perekonna toimetulekut. Islami seadus – šariaat – lähtub koraanist ning hõlmab kõike, mida Allah nõuab. Šariaat lubab mehel abielluda kuni nelja ametliku naisega ja omada nende kõrval ka liignaisi. Abielurikkumise eest võidakse karistada piitsutamise või kividega surnuksloopimisega. Koraani ja seaduste kõrval juhinduvad moslemid ka sunna `st (ar k sissetalatud rada), kuhu on kirja pandud koraani mitte kirja pandud prohvet Muhamedi ütlused, mis selgitavad ja täpsustavad koraani usukuulutust. Moslemeid, kes järgivad ja juhinduvad sunnast, nimetatakse sunniitideks. Väiksemaks islami usuvooluks on šiidid (ar k šiat Ali – Ali pooldajad ), kes pooldavad Muhamedi onupoega ja väimeest Ali (valitses 656 – 661) ning tema järeltulijaid, oodates Ali järglase naasmist viimsel kohtupäeval.

Kalifaat ja araablaste vallutused:
Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast. Araablaste katsed alistada Frangi riik ebaõnnestusid tänu lüüasaamisele Poitiers lahingus (732). Seni, kuni vallutuste tulemusena kujunenud hiigelriigi pealinnaks oli Damaskus Süürias, nimetati riiki Damaskuse kalifaadiks. 8.saj keskel riigi uueks keskuseks Bagdad Mesopotaamias (Bagdadi kalifaat).

Islamimaade kultuur:
Islami kultuur kujutab endast sulamit nende poolt allutatud maade kultuuripärandist mida ühendas islam ja araabia keel. Samuti talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, lisades sellele eriti India kultuurist pärit jooni. Islami pühakojad – mošeed (ar k mašdžid – koht, kus tehakse palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof , poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon ” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes Aristotelese filosoofiat ja kirjutas arstiteaduslikke teoseid.

Moslemiriigid 11.-16.saj:
10.saj senine araablaste hiigelriik lagunes iseseisvateks islamiriikideks. 11.saj kujunes Iraani aladel välja seldžukkide (türgi hõim ) riik, kes alistasid Iraagi, Süüria ja pärast Bütsantsi vägede löömist 1071 vallutasid Väike-Aasia poolsaare. 13.saj alguses alustasid Sise-Aasia steppidest vallutusi mongolid , kes alistasid Hiina, Kesk-Aasia, Vene vürstiriigid, Iraani, Iraagi, Süüria ja rajasid sinna mongolite khaaniriigid. 13.saj lõpul võtsid läänepoolsed mongoli valitsejad vastu islami usu, mis soodustas nende sulandumist kohalikku moslemi ülikkonda. Seldžukkide suurriigi lagunemise järel kerkis Väike-Aasias esile türklaste Osmani riik, mis alates 14.saj hakkas kiiresti laienema. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja muutsid selle oma pealinnaks (Istambul). Türklased allutasid järgnevate sõdade jooksul enamiku araabia maadest ning tungisid Balkani poolsaarel edasi põhja suunas. Indias vallutasid moslemitest türgi hõimud Põhja-India, pannes aluse Dehli sultanaadile. 16.saj I poolel vallutasid omakorda Põhja-India islamiusulised mongolid, rajades sinna Suurmogulite riigi.

KATOLIKU KIRIK VARAKESKAJAL :

Kristlik õpetus:
Ristiusu õpetuse põhiseisukohad kujunesid välja juba antiikajal . Kristlased uskusid õpetust, mille järgi maailma ja inimkonna loojaks oli Jumal ( Jehoova ). Kõik inimesed on Jumala ees võrdsed, sest inimkonnal lasub pärispatust tulenev karistus , mille pärast esimesed inimesed Aadam ja Eeva paradiisis välja kihutati. Jumala poeg Jeesus Kristus on läbi oma ristisurma inimkonna pärispatust lunastanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Inimese elu on igapäevane võitlus hea ja kurja vahel. Need kes teenivad Jumalat ja ei patusta, saavad õndsaks ning pääsevad taevariiki ( paradiisi ). Jumala vaenlaseks on Saatan (langenud ingel Lucifer ), kes püüab inimesi patustama meelitada. Katoliku kirik fikseeris seitse surmapattu (kõrkus, ahnus , iharus, kadedus , liigsöömine- ja joomine, viha, südamelaiskus), millega Saatan meelitab inimesi oma võrku. Patuseid ja Jumala salgajaid ootab ees põrgu koos sealsete piinadega. Pattudest saab inimesi päästa vaid katoliku kirik, sest kirik on vahendajaks inimeste ja Jumala vahel. Pattudest vabanemiseks jagas kirik sakramente (lad k sacramentum – püha toiming, vanne), millega vahendati inimestele Jumala lunastavat armu. Sakramente on katoliku kirikus seitse- ristimine , konfirmatsioon e usukinnitus (luteri kirikus leer), armulaud , pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota . Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud.
Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus , ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime.

Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj):
Keisrivõimu nõrgenemine Lääne- Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude vastu. Seetõttu hakati Rooma piiskoppi kutsuma paavstiks (ld k papa – isa). Paavstide autoriteeti suurendas eriti Gregorius Suur (paavst aastatel 590-604), kelle ametisoleku ajal tõrjuti edukalt tagasi langobarde, rajati uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust , kui frankide kuningas Clodovech lasi ennast koos oma kaaskonnaga ristida, kujunes Rooma paavstidel tihe koostöö Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühike annetas aastal 756 paavstile Rooma linna ja selle lähema ümbruse, mille tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide autoriteeti ning nende mõju uus tõus saabus koos kõrgkeskajaga.

Katoliku kiriku struktuur:
Kirikuorganisatsioon kujunes välja 10. sajandiks . Katoliku (kr k katholikos – üldine) kirik ühendas kõiki kristlaseid sõltumata rahvusest, seisusest ja riigipiiridest. Alates ristiusu kiriku tekkest jagunes kogu kristlik maailm piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade kõrgvaimulike kogunemistel – kirikukogudel. Katoliku kiriku hierarhias olid paavstist järgmised kardinalid , kes määrati sellesse ametisse eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja rikkaim organisatsioon , saades oma sissetulekud peamiselt kirikukümnisest (1/10 sissetulekust), mis oli seatud sisse juba Karl Suure valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi. Lisaks sellele sai kirik sissetulekuid indulgentside (patukustutuse- või patulunastuse kiri) müügist.

Kristluse levik Euroopas:
Ristiusk kujunes Rooma riigi aladel domineerivaks usundiks juba 4.saj. Samas ei suutnud ristiusk paganlikku religiooni täiesti välja tõrjuda. Suure rahvasterände tulemusena Lääne-Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud võtsid aja jooksul vastu ristiusu (n frangid Clodovechi juhtimisel 495), enamasti küll ketserlikul moel (ariaanlus) ning 6.sajandiks oli enamus Vahemereäärsete maade elanikest kristlased. Ristiusu levitamiseks tegi katoliku kirik misjonit (lad k missio – lähetus, saatmine ). Eriti edukas misjonär (ristiusu levitaja) oli Prantsusmaa lääneosast pärinev püha Patrick, kes suutis 5.saj lõpuks enamiku Iirimaa paganatest ristiusku pöörata. Iirimaalt lähtudes levitati ristiusku ka Inglismaale ning Frangi riigi piiri taga elavate germaanlaste hulgas. 10.saj lõpuks oli enamus germaani rahvaid saanud kristlasteks. Skandinaavia rahvad võtsid ristiusu vastu 11.-12.saj ning Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu vürst Vladimir 998.a. Nendesse Euroopa piirkondadesse, kus paganlikud religioonid jäid veel püsima, korraldati ristisõdu , et sealsed rahvad vägivaldselt kristianiseerida (n Soome ristiusustamine 12.-13.saj, Balti ristisõda 13.sajandil).

KATOLIKU KIRIK KÕRGKESKAJAL:

Suur kirikulõhe:
Katoliku kirik hõlmas varakeskajal kõiki kristlaseid. Koos Rooma riigi lõpliku jagunemisega 395.a Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e Bütsantsi riigiks hakkasid järk-järgult tekkima erinevused kirikute rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Rooma paavst läänes ja Konstantinoopoli patriarh - kõrgeim vaimulik Bütsantsi keisririigis keeldusid üksteist tunnustamast ning panid aastal 1054 teineteise kirikuvande alla (e heitsid kirikust välja). Antud sündmust nimetatakse suureks kirikulõheks, mille käigus kujunes välja kaks sõltumatut üksteise vastu vaenulikult meelestatud kristlikku kirikut – katoliku ( roomakatoliku ) kirik Euroopa lääne- ja keskosas ning õigeusu (kreekakatoliku) kirik Bütsantsis ja Venemaal.
Katoliku kirik
Õigeusu kirik
Rooma paavst
Kirikupea
Konstantinoopoli patriarh
Tegevuses suhteliselt sõltumatu või iseseisev
Sõltuvus riigist
Sõltus Bütsantsi keisrist
Ladina keel
Kirikukeel
Kreeka ja kirikuslaavi keel
Abielutus (tsölibaat)
Nõuded preestrile
Võisid abielluda enne preestriks pühitsemist
Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast
Õpetuslikud eripärad
Püha Vaim lähtub Isast
Ilmalikud said ainult hapendamata leiba
Armulaua sakrament
Kõik said hapendatud leiba ja armulauaveini
5 sõrmega
Ristimärki tehti
3 sõrmega

Kiriku ja ilmaliku võimu suhted:
Alates 11.saj hakkasid Rooma paavstid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, seistes vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et kõrgemaid vaimulikke seadsid ametisse ilmalikud valitsejad. Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII (1073 – 1085) nn investituuritüli, mille põhjuseks oli keisri soov oma valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle juhi autoriteeti suurendasid ristisõjad , inkvisitsiooni loomine, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude rajamine. Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ) andis paavstile isegi vasallivande.
Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa ristisõdade sõjaline läbikukkumine ja Püha maa kaotamine moslemitele, kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke, paavstide nn Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest kuningatest sõltuvuses) ning segadused paavstide valimisel 14.saj lõpul.

Kloostrid ja vaimulikud mungaordud:
Varakristlikul perioodil kujunes paljude tõsiusklike hulgas arvamus, et kindlustamaks pääsemist taevariiki tuleb loobuda ilmalikest elumõnudest ja eemalduda üksildastesse kohtadesse palvetama ja Jumalat teenima. Sellist arvamust jagavad mungad (mehed) ja nunnad (naised) elasid kas üksiklastena ehk eremiitidena või suuremate vennaskondadena kloostrites (lad k claustrum – suletud paik). Kloostreid asutati kõikjal Vahemere äärsetes maades, kuid ühtseid reegleid esialgu veel välja ei kujunenud. Lääne-Euroopas pani esimestele laialt levinud kloostrielu reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd.
Kloostrite tähtsus:

Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid).

Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad).

Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine , palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal).
Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada inimeste keskel olles jumalasõna ja kutsuda inimesi patukahetsusele. Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt 1223 loodud frantsisklaste (e frantsiskaanide) ordu ja 1216 püha Dominicuse rajatud dominiiklaste (e dominikaanide) ordu.

Keskaegne haridus:
Koos hariduse ja kultuuri üldise allakäiguga olid varakeskaegses ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka rohkem ilmalikuma sisuga õppeasutusi- toomkoole ja käsitöölistele ning tulevastele kaupmeestele mõeldud põhi- ja ametikoole. Linnakoolidest arenesid mitmetes Euroopa linnades välja ülikoolid. Kõige kiiremini kujunesid ladinakeelse õppekeelega ülikoolid välja rikkas Itaalias (n Bologna 1119). Pariisi ülikoolist sai alguse traditsioon,et korralkius ülikoolis oli 4 teaduskonda : kunstide-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Ülikoolides viljeletud teadust nimetati skolastikaks (lad k scolastica – kooliõpetus, kooliteadus), mis tugines Piiblile, kirikuisade teostele ja antiikautorite teostele, mida püüti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühildada. Kuulsaim keskaegne skolastik oli dominiiklasest Pariisi teoloogiaprofessor Aquino Thomas (1225 – 1274), kes oma teoses „Summa Theologiae” üritas kokku liita pühakirja usu tõdesid ja antiikõpetlaste seisukohti.

RISTISÕJAD, VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD JA VÕITLUS KETSERLUSEGA
4.1. Ristisõdade põhjused ja algus:
Ristisõdadeks nimetatakse ajavahemikul 1096 – 1291 ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõdu. Ristisõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri abipalve Rooma paavstile, kuna 1071.a olid Bütsantsi väed saanud lüüa islamiusulistelt türklastelt-seldžukkidelt ning kaotanud neile suure osa riigi Väike-Aasia poolsaare territooriumist.
Ristisõdu alustati järgmistel põhjustel:

Soov vabastada moslemite kätte langenud (vallutatud araablaste poolt 638.a.) Püha maa ja Kristuse haud (Palestiina ja Jeruusalemm).

Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust.

Arusaam, et pääs paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (st mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu.

Rahvaarvu kasv ja külvipinna puudus Euroopas tingis vajaduse väljarändeks.

Varakeskaegses Euroopas levisid müüdid idamaade rikkustest.

Euroopa feodaalid soovisid sõdades rikastuda ja seisusekohaselt elada.

Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed.
Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja.
4.2. Ristisõdade tulemused:
Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid- Jeruusalemma kuningriik (1099 – 1291), Edessa krahvkond (1098 – 1144), Antiookia vürstiriik (1098 – 1268), Tripoli krahvkond (1109 – 1289) ning kolmanda ristisõja ajal moodustatud Küprose kuningriik (1192 – 1498 ). Alates 12.saj alustasid moslemid vastupealetungi ning 1187 vallutas Egiptuse valitseja Salah al-Din Jeruusalemma tagasi. Järgnenud katsed Kristuse haud taas eurooplaste kontrolli alla võtta ebaõnnestusid. Ristisõdade mainet kahjustas lisaks lüüasaamistele ka neljanda ristisõja (1202 – 1204) suunamine kristliku Bütsantsi riigi vastu, mille käigus moslemitega võitlema läinud ristisõdijad vallutasid ja rüüstasid põhjalikult Konstantinoopoli linna. Ristisõdijate viimase tugipunktina langes moslemite kätte 1291.a Akra linn Palestiinas (tänapäeva Iisraeli põhjaosas). Ristisõjad Lähis-Idas aitasid rüütlitel oma seiklusjanu ja vallutusiha seal välja elada ning feodaalsõjad Euroopas lakkasid. Sõdade tulemusena pandi alus Itaalia kaubalinnade õitsengule ja majanduslikule ülemvõimule Vahemere idaosas. Sõdadega kaasnenud kultuurivahetus aitas kaasa tehniliste leiutiste (n tulirelvad, kompass, tuuleveskid) ja uute taimekultuuride (n riis , tatar, suhkrupeet ) levikule Euroopasse. Idamaadest Euroopasse levisid ka uued tavad ja ideed, avaldudes muutustes elustiilis (n vaibad, mööbel, peeglid ), idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. Ristisõdadega kaasnenud usuline vaimustus tõi enesega kaasa palverännakute populaarsuse kasvu, aga ka usulise sallimatuse, mis suunati lisaks moslemite vastasele võitlusele ketserite ja juutide vastu.
4.3. Vaimulikud rüütliordud:
Ristisõdijate poolt vallutatud Püha maa ja palverändurite kaitseks hakati moodustama vaimulikke rüütliordusid (lad k ordo – kord). Nende puhul oli tegu rüütlite sõjalise vennaskonnaga, mille liikmed olid andnud mungatõotuse (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning nad pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele (n palverändurite ja ristisõdijate ravimine ning nende eest hoolitsemine). Suurimad ja sõjaliselt võimsamad nende hulgas olid Johanniitide e Hospitaliitide ordu (asutatud 1080 ), Templiordu e Templirüütlite ordu (asutatud 1118) ja Teutooni e Saksa ordu (asutatud 1190 ). Vaimuliku rüütliordu liikmed olid erinevalt tavalistest feodaalidest märksa distsiplineeritumad ja usuliselt motiveeritumad ning kujutasid seega koos oma sõjasulastega vaatamata oma liikmeskonna suhteliselt väiksele arvule kohutavat sõjalist jõudu. Pärast ristisõdijate väljatõrjumist Pühalt maalt kandus vaimulike rüütliordude tegevus üle Euroopasse. Läänemere äärsete rahvaste kristianiseerimise ja alistamisega tegelesid Saksa ordu, Mõõgavendade ordu (e Kristuse sõjateenistuse vennad, asutatud 1202) ja Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru, eksisteeris 1237 -1562).
Templiordu moodustas peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku , mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. Lisaks füüsilisele kaitsele võtsid templirüütlid hoiule ka palverändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke e paberraha, mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas. Templiordu sai feodaalidelt ja kirikult kingituseks ohtralt maavalduseid (n Malta saar), mis pandi tulu tooma või anti rendile. Tahtes vabaneda templirüütlite käest võetud võlgadest ning soovides üle võtta nende vara, keelustas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus paavsti nõusolekul reedel, 13.oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades neid nõiduses ja ketserluses. Enamikes muudes Euroopa riikides formeeriti Templiordu ümber uuteks ordudeks või anti nende varad üle juba tegutsevatele ordudele.
4.4. Ketserlus ja inkvisitsioon :
Ristisõdade mõjul levisid Euroopas üha enam ka mitmed ketserlikud õpetused (ketserlus e hereesia – katoliku kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus). Peamiselt Lõuna-Prantsusmaal levis katarite (kr k puhaste) e albilaste liikumine, mille keskuseks oli Albi linn. Katarite arvates eksisteeris maailmas kaks jumalat- Jehoova (headuse kehastus) ja Saatan ( kurjuse kehastus). Võitluseks ketserite vastu kuulutati välja ristisõdu. Paavst Innocentius III alustas 1209 katarite liikumise mahasurumiseks ristisõda (tuntud ka kui albilaste sõjad 1209 – 1229), mille käigus hukkus ligikaudu 1 miljon inimest ning Lõuna-Prantsusmaa õitsvad linnad rüüstati põhjalikult. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi 13.saj algul ka spetsiaalne kohus- inkvisitsioon (ld k inquisitio - uurimine ), mille ülesanne oli ketserid ja nõiad välja selgitada, üle kuulata ja karistada. Kui inimene loobus oma ketserlikest vaadetest vabatahtlikult, rakendati karistusmeetmetena rahatrahve, lühiajalist vangistust, häbipingis istumist ja palvete lugemist. Nende suhtes, kes oma vaateid vabatahtlikult ei soovinud muuta, rakendati piinamist, vara konfiskeerimist, eluaegset vangistust või äärmuslikul juhul ka surmanuhtlust tuleriidal põletamise läbi. Ülekuulajateks ning protokollijateks inkvisitsioonikohtus olid dominikaani mungad ning piinamist teostasid ja hukkamisi viisid läbi ilmalikud timukad .
Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja : P. Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 9 allalaadimist

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #1

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #2

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #3

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #4

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #5

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #6

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #7

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #8

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #9

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #10

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #11

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #12

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #13

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tudeng 1 Õppematerjali autor

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA:SajSÜNDMUSED5.saj•Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine.•Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu.6.saj•529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.•Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj•622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.•630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.•Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine.

ISLAM RISTIUSk ajalugu Frangi riik Monte Cassino moslem

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse. Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja koraan - islami püha raamat Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks: sunniidid, šiiidid . Muhamed sündis 570 Mekas, oli kaupmees. 40aastasena sai ilmutuse Jumala saadikult, kes

Ajalugu

docx

Ajaloo KT keskaeg

Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste

Ajalugu

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik. Õigeusu kiriku pea Konstantinoopoli patriarh. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma kirik jäi ladina keelseks, kreeka kirik kreeka keelseks. Dionysius Exiguus arvutas välja Kristuse sünniaja Beda Venerabilis kirjutas Inglismaa kiriku ajaloost Araablased ja islamimaad Meka linna tähtsus araablaste ajaloos enne islamit, islami tekkega seoses ja tänapäeval: 1. enne islamit sinna korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid, tähtsaim usukeskus, kaupmeestel tänu palverännakutele suur tulu 2. islami tekkega seoses palvetamisel pöörati nägu Meka poole. 3. tänapäeval on usukeskus, tehakse sinna palverännakuid, tänapäeval on see Saudi-Araabia linn Seosed Meka linna ja Muhamedi vahel Muhamed levitas islamiusku Mekas, kus aga temasse vaenulikult ja umbusklikult suhtuti

Ajalugu

rtf

Vara-keskaeg

Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga

Ajalugu

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid

Ajalugu

docx

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel, kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad). *Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist). *622

Keskaeg

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk