Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse. Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja koraan - islami püha raamat Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks: sunniidid, šiiidid . Muhamed sündis 570 Mekas, oli kaupmees. 40aastasena sai ilmutuse Jumala saadikult, kes
Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste
Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik. Õigeusu kiriku pea Konstantinoopoli patriarh. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma kirik jäi ladina keelseks, kreeka kirik kreeka keelseks. Dionysius Exiguus arvutas välja Kristuse sünniaja Beda Venerabilis kirjutas Inglismaa kiriku ajaloost Araablased ja islamimaad Meka linna tähtsus araablaste ajaloos enne islamit, islami tekkega seoses ja tänapäeval: 1. enne islamit sinna korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid, tähtsaim usukeskus, kaupmeestel tänu palverännakutele suur tulu 2. islami tekkega seoses palvetamisel pöörati nägu Meka poole. 3. tänapäeval on usukeskus, tehakse sinna palverännakuid, tänapäeval on see Saudi-Araabia linn Seosed Meka linna ja Muhamedi vahel Muhamed levitas islamiusku Mekas, kus aga temasse vaenulikult ja umbusklikult suhtuti
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga
Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest saadab kõikjal ime. See on Jumala juuresoleku ja huvitatuse märk. Need ideed panid oma pitseri kristliku ühiskonna vaimsele elule. See peegeldus ühiskonna kommetes, tavades, maitsetes, harjumustes, moraalis, seadustes, kunstis ja filosoofias. Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid
Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel, kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad). *Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist). *622
a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja
Kõik kommentaarid