Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Kõrg- ja hiliskeskaeg, KT kordamine. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid linnade taastekke põhjused aeg ja kohad Euroopas?
  • Mida kujutas endast Idamaakaubandus kaubad kaubalinnad kaubateed?
  • Mida kujutas endast hansakaubandus kaubad kaubalinnad kaubateed?
  • Milline oli õpe kloostri- toom- ja linnakoolides?
  • Miks millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid?
  • Kuidas toimus õpe?
  • Milles seisnes Miks kus millal algas?
  • Mida avastas kuhu jõudis?
  • Millised olid selle põhjused miks ei suudetud seda maha suruda?
  • Millised olid M Lutheri elu tähtsamad sündmused saavutused ja vaated?
  • Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal?
  • Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust?
  • Millised olid J Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis?
  • Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas?
  • Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega?
  • Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534a Supremaadiaktiga?
  • Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega?
Vasakule Paremale
Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #1 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #2 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #3 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #4 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #5 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #6 Kõrg- ja hiliskeskaeg-KT kordamine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SushiOO Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik. Arhitektid Bramante, Raffael, Michelangelo (kuplijoonised), sisekujundus Bernini. Paavstialtar baldahiini all. Kuppel 136 m kõrge, 42 m läbimõõt. 10000 m2 mosaiikpõrandat. Paavstide hauakambrid. Leonardo da Vinci teosed- Mona Lisa ja Pühaõhtu söömaaeg. Michelangelo teosed: Sixtuse kabeli lagi ja altar. 5. Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika (Diaz, da Gama 1498) meretee Ameerikasse (Kolumbus 1492, Vespucci), ümber maailma (Magalhaes 1519-22)

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

lunaraha saada. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks, tuli võistelda ausalt. Rüütliväe tähtsuse langus-jalavägi täiustus ja õppis rüütliväele järjest edukamalt vastu seisma. Sveitsi jalaväelased võtsid kasutusele uue relva hellebardi, mis ühendas endas oda ja sõjakirve. Kasutusele tulid ka 4-5 m piigid, millega tihedalt rivistunud jalaväelased moodustasid rüütliratsaväele läbimatu kaitevööndi. XIV sai tulid kasutule tulirelvad, nende käsitlemine oli hõlpsam ja paugud sisendasid hirmu. Osustavaks relvaliigiks kujunesid tulirelvad alles uusajal. Rüütlivägi püüdis muutustega kohaneda. XV saj alguseks kujunes välja täisraudrüü, mis muutis rüütli seinisest raskemaks ja kohmakamaks.. kuid piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg ­ ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kas

Ajalugu
thumbnail
4
pdf

Keskaeg kordamine

Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirend

Ajalugu



Lisainfo

1.Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft)2.Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas?3.Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused.4.Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? 5.Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed?6.Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides?7.Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas.Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; 8.Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? 9.Milles seisnes? Miks, kus, millal algas?Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo. Püha Peetruse katedraal Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? 10.Kuidas avastati: 11.Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks?12.Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated?Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? 13.Augsburgi usurahu 1555. 14.Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? 15.Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis?Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega?16.Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas?17.Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga?

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun