1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2. Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik). Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema. Õigussuhte subjektid Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud
• Juriidiline kohustus - käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides • Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt, mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime
· mis tekib õigusnormi alusel.õigusnormita ei saa tekida suhet,millel on õiguslik,juriidiline iseloom · mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: · Kahepoolselt - ostu-müügi leping · Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik) 4 slaid Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse
Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse. 3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. Niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus (juriidiline fakt), tekivad inimesele, keda see fakt puudutab, vastavad õigused ja kohustused, tekib õigussuhe, suhe, mille subjektid seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Õigussuhe on reaalsuses Maila Rumessen JU148 eksisteeriva materiaalse või faktilise suhte juriidiliseks vormiks. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Eeldused õigussubjektsusele määravad ära ühiskondliku elu tingimused
-kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e. juriidiline fakt, niipea tekivad inimeste........... S
5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing Avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt ERR, Tartu Ülikool jne (saab olla ka riik, linn või vald)
Õigussuhte tunnusteks on: Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mille säilimise tagab riik; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhted Tsiviilõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tsiviilõigussuhe tekib lepingu või lepinguvälise kohustuse kaudu. Tsiviilõigussuhte alusel tekivad õigussuhtes osalejate vahel erinevad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus) Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. * ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE. Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. Õigusnorm abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi. Avaldub õigusaktid tekstis. Säte õigusakti teksti väiksem osa. Normi struktuur *Eeldused osa normist, mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib
poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11. Mille poolest õigussuhe erineb teistest suhetest? *õigussuhe tekib õigusnormide alusel *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga *õigussuhe kannab individualiseeritud iseloomu NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus. Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises. Nii võib õigussuhtes
Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts) Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool,
): Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni määrus jõustub selle allakirjutamise päevale järgneval päeval. Käskkiri(haldussisene üld- või üksikakt): Käskkiri jõustub allakirjutamise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud teist kuupäeva. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks
Õigussuhte olemus ja mõiste Inimkäitumise aktid, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohu...
Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda ) Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad tahteavaldused üheskoos moodustavad õigussuhte. ( nt ostu-müügileping ) juriidiline fakt - elus asetleidnud juhtum, sündmus või inimese kätumisakt, mille tulemuseks on mingite subjektiivsete õiguste või juriidiliste kohustuste tekkimine, muutumine või
teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla: 1) inimesest sõltuv tegu, mis võib olla õiguspärane või õigusvastane, st õigusnorme eirav 2) inimtahtest sõltumatu sündmus ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing · avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
KAASUS (koos lahenduskäiguga) 1. Kirjutada välja tekstis olevad subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt, objekte võib olla mitu, mitmekülgne tehing. 3. Teostada subjektide kontroll- kas olemas või mitte. Kui ei ole olemas, puudub õigussuhe. (õigussuhtel 2 poolt). 4. Välja tuua õigussuhte sisu- õigused ja kohustused objekti suhtes. 5. Kontrollida abstraktsiooni printsiipi- lisaks VÕL, kas vastab omandi üleandmise nõudele. Õigussuhte objekt või ese on see millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu objektiks on näiteks raha. Ost- müügi puhul on objektiks ese ja ka raha. Subjektid : Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatilkud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Lk 85, pt 4 1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
õigusnorme ja üldkohustuslikult. Näiteks vormikandmise kohustus sisekaitseakadeemias. Õigussuhe Õigussuhe- põhineb abstraktsel õigusnormil, kuid on alati konkreetne, kuna see tekib konkreetsete inimeste vahel, konkreetsel hetkel ja asjaoludel. Tekib kui keegi järgib või kasutab õigusnormi võiriik rakendab kellegi suhtes õigusnormi. Riik tagab õigusnormi sunni rakendamise võimalusega. Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja
muutub piiratult teovõimetuks või sureb või kuulutatakse välja tema pankrot, välja arvatud juhul, kui võib eeldada esitaja tahet selleks. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhtest võib tuleneda suhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistuslikkuse põhimõttel. 15. Lepingu vormi nõuded (§11)
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
- sanktsioon õigusnormi loogilise struktuuri see osa, mis viitab abinõudele, tagajärgedele, mis saabuvad siis kui subjekt ei täida õigusnormis ettekirjutatud normi. 5. Õigussuhe on kui õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side, mille osalised on varustatud subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustustega. Õigussuhtel on õigusliku reguleerimise mehhanismis keskne koht. Õigussuhe tekib alati õigusnormide alusel. Kui õigusnorm on üldine, siis õigussuhe on alati konkreetne. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus on alati üksteist eeldavad. Õigusel ilma kohustuseta ei saa olla mingit tähendust. Juriidiline sisu on see mis on puhtalt juriidiline st subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus võetuna nende ühtsuses. Subjektiivne õigus on õigustaud isikule käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks ja mis on tagatud teise isiku juriidilise kohustusega. Juriidiline kohustus
On tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingu pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. V: Lepingu vormi nõuded; võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline vorm) 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) V: võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb õhe isiku (kohustatud isik e. võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e. võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegremata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Subjektid on võlgnik või võlausaldaja. 14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) V: Vastavalt seadusele ja lepingule. Heas usus(?) ja mõistlikult, arvastades praktikat ja tavasid. 15
( see, millised tingimused) Kokkuleppe puudumine Lepingu sõlmimine esindaja poolt lepingut võib sõlmida ka esindaja kaudu. Kinnituskiri Kinnituskirjaks nim. pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Eelleping Tüüptingimused lepingu sõlmimisel 1.3 Lepinguline õigussuhe. Lepinguline õigussuhe elemendid: Subjektid- - pooled (võlgnik, võlausaldaja) - kolmandad isikud. Lepingu ese- kohustused, õigus, tööleping ( ese- asi- hüve) TsÜS § 48 esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi- on kehaline ese. Kinnisasi- on maapinna piiritletud osa ( maatükk) Asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi Lepingu sisu lepingu tingimused ( lepingu tingimustes tulevad õigused ja kohustused) - olulised tingimused;
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda,
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda,
Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. 9. MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema:
individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. ÕIGUSNORM JA TEMA TUNNUSED MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik
a) fikseerib isikute ringi, kellele konkreetsed õigusnormid kohalduvad b) näeb ette nende isikute konkreetse käitumise (peavad, võivad, ei või) c) tingimuseks riigi võimaliku sekkumise puhul nendevahelisesse suhtesse § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. · Seega võib õigussuhe tekkida (ka muutuda) neljast alusest. a) tehingust sõltub inimese tahtest ning suunatud õigussuhte tekkimisele b) sündmusest ei sõltu otseselt inimese tahtest c) toimingust (õiguspärane tegu) sõltub inimese tahtest d) õigusvastasest teost sõltub inimese tahtest Tehingu mõiste (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed
Õige vastus on: otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.. Küsimus 11 Mis on võlasuhe? Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse küsimus täitmist Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või
taastamisel? 19.august 1991. Ülemnõukogu võttis vastu kaks akti. 1)"Riigipöörede kohta NSVL-s" 2) Otsus erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogudele. 20 aug Ülemnõukogu võttis vastu 2 dokumenti Pöördumise maalma riikide parlamendie ja valitsuste poole. Eesti riiklikust isesisvusest. Põhiseaduse rahvahääletus toimus 28. Juunil 1992. Eek käibele võtt 20 juuni 1992. Õigussuhe 1) Mis on õigussuhe? 2) Kes on õigussuhte osalised? 3) Mis on õigussuhte tekkimiseks vajalik? Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhtega on tegu on tegu kui me rikume kellegi asjad. Õigussuhte kindlaks tegemisel peame leidma kolm elementi. 1) Õs sisu. 2) Õs objekt. 3) Õs objekt. Kui inimese käitumine on reguleeritud. Õigusega, siis tekib: · Ühel õigus- subjektiivne õigus · Teisel kustuses- juriidiline kohustus
Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine) Tsiviilsuhe- on tsiviilnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe 3 elementi tsiviilõigussuhetel: *Tsiviilsuhte sisu-moodustavad subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuulub konkreetne õigus.(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes õigussuhetes on alati üheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist välja kirjutada subjektid Kui laps lõhub lasteaias mänguasja, ja lasteaed nõuab lapsevanemalt hüvitamist Subjektid: 4a laps, lasteaed, lapsevanem Ese: Raha(sest lasteaed nõuab hüvitamist rahaliselt, mitte uut männguasja) Subjektide kontroll: võb juhtuda et subjekte pole märgitud
juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi eelduste kaudu õiguslik tähendus. 1. Mida tähendab õigussuhe? Ava selle olemus ja mõiste! Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Õigussuhe tekib siis, kui isik kasutab või järgib õigusnormi või organ rakendab isiku suhtes õigusnormi. Õigussuhe põhineb seega alati õigusnormil ning on selle õigusnormi poolt kindlaks määratud. Õigussuhe on tagatud riigi poolt
Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse täitmist sisu- õigused ja kohustused osaõigussuhe jaguneb relatiivseks õigussuhteks (hakkab kehtima eseme üleandmisest) (laenuleping) ja konsensuaalseks õigussuhteks (hakkab kehtima kokkuleppe saavutamisest) (ostu-müügileping) Õigussuhte 2 poolt - õigustatud pool(tekib subjektiivne õigus) ja kohustatud pool (tekib juriidiline kohustus) subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile kuuluv õigus
Õiguseaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv: Teatava aja jooksul Teatavate isikute suhtes Teatud territooriumil Kehtestatud õigusakt reeglina ei oma tagasi ulatuvat jõudu. Aga on erandeid: Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad (ainult eraõiguslikes sidemetes) näiteks päranduse suhtes, kriminaal seadus omab tagasiulatuvat mõju, kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud õigussuhe. Eristatakse 3 elementi: õs sisu õs objekt õs subjektid kui inimese käitumine on reguleeritud õigusnormidega, siis ühel poolel tekib õigus , teisel poolel on kohutus. Kokku moodustavad õigussuhte sisu. Konkreetseld käitumisakti, mis õigusega on reguleeritud nim juriidiliseks faktiks. Juriidiline fakt: inimesest sõltuv tegu a) tegevus b) tegvusetus 2. sündsus presumptsioon nt sündmuse presumtsioon seaduse.
Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on valitsuse poolt seadusest madalam normatiivakt, jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata teisiti. Käskkiri on üksikakt üksikjuhtumile (ei oma normatiivset sisu). Jõustub koheselt peale allakirjutamist, kui teisiti ei sätestata. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhe erineb teistest selle poolest, et tekib õigusnormi alusel ja selle säilimist tagab riik. Õigussuhte elemendid –subjektid, objekt, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu pooles väärtuses, peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), ümbertöötamine/segamine/ühendamine (heauskselt omaniku nõusolekul vallasasja ümbertöötamisel kuulub see asi ümbertöötajale, juhul kui töö on väärtuslikum vanast asjast), jagamine, loodusvilja omandamine. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Selline suhe omakorda saab tuleneda eelkõige lepingust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis
seadusesse endasse ei ole see teistmoodi kirjutatud. Üldiselt kehtib seadus kuni selles määratud tähtajani või siis uue seaduse vastuvõtmiseni. Muutuda võivad ka ainult mõned osad seadustest jne. Presidendi määrused jõustuvad allakirjutamise hetkest. Õigusakt kehtib riigi territooriumil ja reeglina kõigi sellel viibivate inimeste suhtes, kuigi on erandeid (nt diplomaatilise puutumatuse kaitse alla kuuluvad diplomaatilised töötajad) 7. Mis on õigussuhe? Õigussuhe on eri osapoolte omavaheline õigusalane suhe, mis toetub kirjapandud seadustele ja riigi kehtestatud kontrollile. 8. Kes on õiguse subjektideks? Need on õigussuhtes osalevad osapooled, kes saavad selles reaalselt osaleda (inimene, riik, asutused, firmad jne) 9. Kas määrus võib olla seadusega vastuolus? Teoreetiliselt mitte aga kas see ka praktikas nii sajaprotsendiliselt on, kaheldav. 10.Mis on õigussuhte objektideks?
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste
kasutama õigusnorme, mis tagab riik. - Õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos: … mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks; … mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad õigussuhtes); … mille säilimise tagab riik; … mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla
riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele
Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele
(staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010. (vt Töötuskindl.seadus) 10. Nimetage ja kirjeldage lühidalt abielu varasuhete erinevad võimalused uue (01.07.2010 kehtima hakkava) perekonnaseaduse kohaselt! Digiloengul põhinevad küsimused: 1. Mis on õigusnorm (mõiste)? Kas seadus on õigusnorm? Jah ___ Ei ___ 2. Loetlege õigussuhte elemendid: 3. Kas abielu on õigussuhe? Jah___ Ei ___ , põhjendus: ____ Aga vabaabielu? Jah___, Ei ___, põhjendus:___ Kas vabaabileus ühiselt ostetud korter teeb kooselust õigussuhte? Jah___ Ei___
kehtestab õigusnormid, siis jälgib ta ka nende täitmist ehk õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil 4) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt Õigussuhte struktuursed elemendid 1) Õigussuhte subjektid eht suhte pooled 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad 3) Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)
välja. Presidendi nõunikud kontrollivad seaduse vastavust põhiseadusega. President kuulutab seaduse otsusega välja, läheb Riigikogusse, kust saadetakse justiitsministeeriumisse. 33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise koosseis: - Subjekt: vastutusõiguslik isik. Võib olla ka juriidiline isik. - Subjektiivne koosseis: isiku suhtumine käitumisse. Vastutama saab panna ainult siis, kui süü on tuvastatud. - Objekt: õigussuhe, mis on normiga kaitstud. - Objektiivne koosseis: tegevus, tegevusetus, mille kaudu sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu),
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
