Bioloogia õpik 11 klass II (0)

Q: Mis toimub pärast viljastumist?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpik 11 klass II

Q: Kust saab inimene energiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia õpik 11 klass II

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis toimub pärast viljastumist?
Kust saab inimene energiat?

1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku
Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat.
Kolmest allikast;
A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid
B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest . Nt bakterid
C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest.
Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada

Orgaanilistest ainetest

Anorgaanilistest ainetest
Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest.
Heterotroofid - org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt.
2.Energia vahendajaks on ATP
Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel.
Rakuhingamine *- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O
Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides.
ATP*- adenosiintrifosfaat ; koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast.
Energia vabaneb kui ATP laguneb, tekkivat energiat kasutatakse valkude sünteesiks ja molekulide transpordiks . Lagunedes kaotab ATP ühe oma fosfaatrühmadest. Sidemete katkemisel vabaneb energia ning ATP-st saab ADP ( adenosiindifosfaat). Edasi võin ADP muutuda AMP-ks ( adenosiinmonofosfaadiks)., kuid selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse palju harvem. ATP lagunemine toimub ensüümide toimel, mis kindlustab et ATP kasutatakse õigel ajal ja õiges kohas. ATP sidemed on energia rikkad, kuid idemete lõhkumiseks ei ole vaja kulutada palju energiat.
ATP universaalsus - ATP-d kasutavad samal viisil kõik elusorganismid.

Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad aga päikesevalguse käes olema.
ATP toodetakse mitokondrite membraanis paiknevate ensüümi ATP-süntaasi abil, mille käivitab vesinikioonide kosentratsiooni erinevus kahel pool membraani. Ioonid liiguvad läbi ATP-süntaasi kanalite kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama poole. Sellest saadud energia abil liidab ensüüm ADP ja fosfaatrühma.

ATP tootmine inimorganismis

Fosfageeni süsteem- kui lihastel on vaja äkki suurtes kogustes energiat, siis süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiirest , kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad. (max 10s)

Glükogeeni-piimhappe süsteem- varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks hapniku. Lagundatakse anaeroobselt lihaskudedes varuaine glükogeeni, tekib piimhape. Liharakkude keskkond muutub happeliseks. ( u 1,5 min)

Aeroobne hingamine - ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel valkude lagundamisest. ( kui pingutus üle 2 min)
3. Fotosünteesis muudetakse valgus keemiliseks energiaks
Fotosüntees *- protsess, mille käigus CO2 muudetakse orgaanilisteks ühenditeks , eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat.
Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine
Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees.
Bakterites toimub fotosüntees raku sisemust täitvas tsütoplasmas. Päristuumsetel spetsiaalses organellis, mis leidub kõikide taimede ja vetikate rohelistes osades. (30-40 tk ühes rakus)
Fotosünteesi valgust vajavad etapid toimuvad tülakoidi membraanis. Tülakoidi kogumikke nim graaniks. Membraanid sisaldavad pigmente, olulisem neist klorofüll. Kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ja DNA molekul .
Fotosüntees toimub kahes etapis

Valgustaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Lähteaineks on vesi ja lõppsaaduseks hapnik, vesinikioonid, ATP.

Pimedusstaadium . Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Reaktsioonideks vajaminem energia ATP saadakse valgusreaktsiooni tulemusl. Lähteaineks on vesinikioonid ja CO2, lõppsaaduseks glükoos .
4.Fotosünteesi tähtsus

FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks.

FS võimaldab toota CO2-st suhkruid.

FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapniku.

FS-i käigus toodetud süsivesikud on paljude organismidele toiduks ja energiallikaks .

FS-tavatelt organismidelt saab peale toidu muide eluks vajalikke mateeriale( ny puit ja puuvill).

Fosiilsed kütused on tekkinud kunagi elanud FS-vate organismide elutegevuse tagajärjel.

FS kontrollib atmosfääri CO2 ja hapniku taset.
Fotosünteesi intensiivsus sõltub valgusest ja temperatuurist. Fotosünteesiks on vaja vett, CO2 ja toitaineid. Üleliigne vesi aurustub õhulõhede kaudu. Osalevad mitmed keemilised elemendid nagu fosfor , kaalium , lämmastik . Mida kõrgem on CO2 kontsentratsioon seda kiiremini toimub fotosüntees. Ei saa toimuda üle 40 C.
5. Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel
Rakuhingamine koosneb kolmest etapist:

Glükolüüs - protsess rakkude sisemuses, glükooslõhutakse kaheks kolmesüsinikuliseks pürovaadimolekuliks.

Tsiraaditsükkel- keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub glükoosi lõplik lagunemine.

Hingamisahel-mitokondrite sisemembraanide sopistustes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees.
C6H12O6+ 6O2 > 6CO2+ 6H2O + energia
Pürovaat*- ühen, mis tekib glükoosi lagunemisel glükoosil, nim püroviinamarihappeks
NAD ja FAD*- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel.
6. Energiat saab toota ka ilma hapnikuta
Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükoosil ehk käärimisel.
Ühest glükoosi molekulist saab ilma hapnikuta energiat 2 ATP molekuli tootmiseks. Anaeroobse glükolüüsi tulemusena muudetakse püruvaat sõltuvalt organismist piimhappeks, etanooliks või mõneks muuks aineks. Neid nim piimahappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks(nt pärmseened ).
Anaeroobne hingamine*- terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides nt väävli, nitraate või rauda.
Käärimist kasutatakse veinide , õllede valmistamiseks. Taina kergitamiseks . Jogurtite valmistamine. Hapukurgid, hapukapsas . Reovee puhastamine. Biokütus.
1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel
Mitoos *- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku.
Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Eukarüootsed rakud e päristuumsed *- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid , taimed , seened, loomad)
Prokarüootsed rakud e eeltuumsed - rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid)
Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist
Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni
10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees .
90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon , suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine)
Replikatsioon e DNA kahekordistumine

Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA-kaksikheelik avaneb .

Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge.

Lõpuks tekib kaks identset kasikahelat, milles üks on uus ja teine vana ahel.

Mitoosi tulemuseks on identsed tütarrakud
Kromosoom *- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid
Kromatiid *- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast
Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid lahtikeeratud kujul

Meioos võimaldab suguliselt sigida
Meioos hoiab kromosoomistiku stabiilsena
Diploidne kromosoomistik *- kõik kromosoomid esinevad kahes korduses e homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi)
Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes .( in 23 kromosoomi)
Kromosoomide ristsiire *- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse.

Sugurakkude areng inimesel
Mehe sugurakud arenevad munandites.
Mehesugurakkude e spermide areng toimub munandites asuvates seemnetorukestes, milles seinas asuvad spermide eellas rakud.Moodustub kahte tüüpi rakke, ühed lähevad varuks, millest hiljem moodustuvad uued eelasrakud ja teised arenevad meioosi teel edasi.
Naise sugurakud moodustuvad munasarjades
Naise sugurakkude e munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellrakud. Naisel lõpeb eelasrakkude mitoodiline paljunemine looteeas. Seal algab meioosi profaas . Edasine küpsemine jätkub puberteedieas. Sealt edasi tsükliliselt. Munarakud valmivad mõlemas munasarjas u 28 päevaste tsüklitena. Edasi algab ovulatsioon .
Menstruaaltsükkel nim tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. (Keskm 28 p). Teismeeast- 45-55 aastaseks saamiseni .
1.p menstruatsiooni alguspäev
3-7 päeva irdub emakaseina paksenenud limaskest koos verega. Samal ajal saadetakse signaal munasarja uue munaraku küpsemiseks.
Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel.
14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline.
Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel .

Järglaste saamine on bioloogiline elu eesmärk
Paljuneda saab suguliselt ja mittesuguliselt
Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alguse vaid ühest vanemast. St , et geneetiliselt on see isend vanematega identne. See on kõige lihtsam paljunemis viis. See võib toimuda kas vegetatiivselt või eoste e spoorid vahendusel. Evolutsiooniliselt on see vanim. St isendite vähest geneetilist varieerus ja väiksemat edukust parasiitidele ja bakteritele vastu seista. Esineb alamatel loomadel, selgroogsetel ei esine.
Pooldumine - vanemorganism jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast ( nt bakterid, algloomad, üherakulised seened)
Pungumine - Järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ning eraldub küpseks saanuna ( nt pagaripärm, hüdra, mõned käsnad)
Taimede vegetatiivne paljunemine- uus organism tekib taimekudedes oevatest eritumis. Ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Vegetatiivse paljunemise organiteks võivad olla sibulad , mugulad, risoomid , pistikud, lehed. ( nt pajud, taimed)
Paljunemine spooridega e eostega- Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. See hakkab tootma haploidseid sugurakke, mis viljastuvad ning millest areneb diploidne organism. Spoorid võivad moodustuda ka mitootolise jagunemise teel või viljastunud rakkudest.( nt seened, samblad , osjad , sõnajalad )
Sugulisel viljastumisel tekib uus organism kahe organismi geneetilisel materiali kombineerimisel. See on keerulisem, kuna tuleb leida teine partner . Sugurakud peavad omavahel ühinema ning organism saab paljuneda anda vaid pooled geenidest. See annab võimalusse üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Sugurakkude ühinemist nim viljastumiseks. Toimub meioos.
Kehaväline ja sisene viljastumine .
Kehaväline viljastumine
Suur sugurakkude arv, vajalik vee keskkond, kuna sugurakud kuivad ja surevad õhu käes kiiresti, Viljastumise tõenäosus on väike võreldes keskkonda lastud sugurakkudega, haiguste ülekandumine on väike.
Kehasisene viljastumine
Seemnerakkude arv suur, kuid munarakke küpseb vähe; viljastumine toimub ema kehas; viljastumise tõenäosus oluliselt suurem; haiguste ülekande tõenäosus suur, kuna loomad peavad kehavedelikega kokku puutuma .
Hermafrodiit*-ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isasugurakke tootvad organid .
2.6 Inimese viljastumine
Munarakk viljastatakse munajuhas
Seemnepurske ajal purskub mehe sugutist naise tuppe 200-300 milj seemnerakku. Sellest jõuab munajuhadeni ja vaid üks viljastub ovulatsioonil munasarjast vabanenud munaraku. Et viljastumine õnnestuks, peab seemnerakk jõudma munarakuni ning tungima läbi munarakku katvate kihtide. Seemneraku pea siseneb munarakku, vibur jääb väljapoole. See järel tekib munaraku ümber kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad.
Mis toimub pärast viljastumist?
Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni. ( sisaldab nüüd 23 kromosooni ja seda nim pronukleuseks). Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum.
Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel
XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y.
1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene.
Raseduse katkemine
Nimetatakse abordiks.
U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul.
Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil.
2.7 viljastunud munarakust sünnini
Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat.
Sügoot*- viljastunud munarakk
Embrüo - loode
Embrüogenees - loote areng, lõpeb sündimisega

Kobarloode- toimub lõigustumine ehk sügoodi kiire mitootiline jagunemine, mille käigus sügoodi mõõtmed eriti ei suurene.

Põisloode e blastotsüst- kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode , ülejäänud rakukihist moodustub lootekest . Selles staadiumis kinnitub loode emakaseinale.

Karikloode - Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid

Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema.
Lootelehed
Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem
Keskmine rakukiht( mesoderm )- kehaõõned, vereringeelundkond , erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude.
Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid.
Apotoos *- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud.
Lootekestad
Kõldkest - moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta , mis ühendab areneva lootega.
Kusekott- lootekest, mille ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus . Sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät.
Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus asub arenev loode. Vedelik kaitseb loodet mehhaniliste mõjutuste eest ning hoiab loodet kuivamast.
Laps sünnib
Sünnituse perioodid

Avanemisperiood- avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel 10- sentimeetriliseks

Väljutusperiood - tõukavad väitlused ( emaka kokkutõmbed sünnitusel) ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja.

Päramisteperiood- Väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad.
Enneaegne*- laps kelle sünnikaal alla 2500g või kes on sündinud enne 37.rasedusnädalat.
2.8 Sugulisel teel levivad haigused
Bakter tekitajad :
Gonorröa ehk tripper - Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole .
Klamüdioos- on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit
Süüfilis - jõudis Euroopasse keskajal ning tõi surma miljonitele.
Viirus levivad:
Herpes -
Papülloomiviirus- vaktsineerimisega väditav, mida kannavad enamik suguliselt aktiivseid. Võib põhjustada vähki.
AIDS- kahjustab valgeid vereliblesid ja nõrgestab immuunsüsteemi
B- hepatiit - kahjustab maksarakke
2.9 Sugulisel teel levivate nakkuste ja rasedus vältimine
Meeste kondoom
Naiste kondoom
Kombineeritud hormonaalsed meetodid( pillid , plaaster , tuperõngas )
Ainult kollaskehahormoonid sisaldavad tabletid e minipillid
Süstitav hormonaalne meetod
Hädaabi e SOS – pillid
Emaka sisene vahend
Hormonaalne emakasisene vahend
Spermitsiid
Füsioloogiline e rütmimeetod
2.10 Selgroogsete loomade lootejärgsed arenguetapid

Juveniilne arengustaadium (0- teismeline )- org kasvamine, aju areng, suguküpsuse saavutamine

Generatiivne arengustaadium- ( teismeline- menopaus / surm) – paljunemine

Seniilne- vananemine
Moondega areng e metamorfoos
Lootejärgses arengus toimuv järsk muutus kehaehituses, millega tavaliselt kaasneb ka muutus looma elupaigas, käitumises ja toitumises. Vaegmoondega -Nt kalad ja kahepaiksed . Kulles> konn, maim> kala
Täismoondega ( liblikad )
2.11 Inimese areng lõpeb surmaga
Vananemisega kaasnevad muutused

Tugikoed kaotavad elastsuse
Närvirakud hävivad
Kasvuhormooni eritamine väheneb aegamisi
Lihasmass kahaneb
Rasvkoe hulk suureneb
Meelte talitus nõrgeneb
Neeru ja maksa taltus aeglustuvad
Suguhormoonide eritus vähenb

Eutanaasia *- alastussurm
Bioloogiline surm*- organismi elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine
Ajusurm*- kui aju on liiga kahjustatud ja pole enam võimeline toimima
Kliiniline surm*- bioloogilise surma eelne seisund, is väljendab südametöö ja hingamise seiskumises ja aju talituse pidurdumist, mõningal juhul tagasipööratav ( 10-15 min)

Inimene on hulkrakne organism
Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastatud munarakust. Esimese jagunemise tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud . Tüvirakke iseloomustab enese taastootmise ja erinevateks rakutüüpideks kujunemise e diferentseerumise võime. Algselt on neil võime muutuda ükskõik , milliseks rakutüübiks, kuid hiljem see võime väheneb. Täiskavanud organismis on igas koetüübis oma tüvirakud, mis uuendavad vanu ja kahjustunud rakke. Kindla ülesande rakus avalduvad vaid sellele vajalikud geenid, ülejäänud blokeeritud.
Kude*- ühesuguse ehitusega, talitusega ja päritoluga rakud koos vaheainega.
Eristatakse nelja tüüpi:

Epiteelkude
Jaguneb kaheks pinna- ja näärmeepiteel
Pinnaepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Seda koetüüpi leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks.
Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone.

Lihaskoed
Silelihaskude , vöötlihaskude , südamelihaskude

Sidekide

Närvikude
Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele
Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke
Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke.
Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke.
3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus
Neuraalne regulatsioon - organismi talitluse reguleerimine närvide talitusel.
Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust
Närvisüsteem jagatakse kaheks:

Kesknärvisüsteem - pea ja seljaaju . Peaaju koosneb paarikümnest miljardist närvirakust e neuronist ning neurogliiast e närvitoesest ( gliiarakkudest )

Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju
Piirdenärvisüsteem jaotatakse veel kolmeks:

Somaatline närvisüsteem- lihaste töö reguleerivad motoorsed närvid

Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid

Autonoomne närvisüsteem- näärmed , süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud)
Autonoomne närvisüsteem jagatakse kaheks:

Sümpaatiline närvisüsteem- akriviseerub stressi ja füüsilise koormuse ajal. ( kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid) „ põgene või võitle“

Parasümpaatiline närvisüsteem- talitab puhkeseisundis, kontrollib seedimist „ puhka ja seedi “
Närviraku ehitus
Närv koosneb närvikiududes, närvitoest e gliiarakkudest, sidekoest ja veresoontest.
Dendriidid- enamasti lühikesed ja väga hargnenud jätked , mis võimaldavad vastu võtta signaale ning juhivad nad edasi rakukeha poole.
Neuriit e akson - pikk ja otsast hargnenud. Seda on alati üks. Koos müeliintuppega moodustab neuriit närvikiu. Neuriitide laienenud otsad moodustavad närvilõpmed
Müeliintupp-valkudest ja lipiiditest koosnev isoleerkiht, mis kiirendab impulsi kulgu .
Rakukeha- tuum ja organellid
Kesknärvisüsteemi närviraku kehad paiknevad hallaines, piirdenärvisüsteemi omad aga närvideedel närvisõlmedes e ganglionides ja organite seintel närvipõimikutes. Aksonid paiknevad kesknärvisüsteemis hallaines ja piirdenärvisüsteemis närvides.
Sensoorsed tundenärvid on ühenduses meeleelunditega
Motoorsed liigutajanärvid on ühenduses lihastega. Need on pikimad .

Signaali ülekanne närvirakus
Signaalid liiguvad närvirakkudes elektriliste impulssidena- elektrilaengu muutumine närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus sisepind negatiivne ja välispind positiivne.
Membraanipotensiaal e puhkepotensiaal*- membraani pinge puhkeolekus rakkus, mille põhjustab laengute erinevus rakumembraani sise- ja välisküljel (väljaspool rohkem positiivse laenguga ioone ja sees poole rohkem negatiivse laenguga)
Ioonikanalid
Lasevad läbi vaid teatud ioone (nt naatriumi kanalid naatriumioone, kaaliumikanalid kaalium ioone)
Liikumine toimub tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema poole
Mõned on pidevalt avatud, kuni kontsentratsioon ühtlustub
Osad avanevad signaalide toimel, kontsentratsioon püsib erinev mõlemal poolel
Ioonpumbad
Lasevad läbi teatud ioone ( nt Ka/ Na pump viib rakust välja naatriumioone ja toob sisse kaaliumioone)
Liikumine toimub nõrgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa.
Vajalik lisaenergia
Toimivad kindlate signaalidega
Aktsionipotensiaal*- ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotensiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustavad ioonkanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasianda.
Sünaps*- närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele
Ülekandeaine e transmitter e virgatsaine *- aine, mida keemilistes sünapsides kasutatakse teise raku ergastamiseks
Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt

Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa.

membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö

Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku.

Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse

Ioonkanalid , mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone.

Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe.

Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida
Refleks toimub vastusena ärritusele
Tingimatud refleksid

Tahtele allumatud
Kaasasündinud
Kaitserefleksid
Kiired
Võivad avalduda eri elu perioodidel

Tingitud refleksid

Õpitud, omandatud elujooksul
Muutlikud
Võivad kaduda

Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet.

Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid

Somaatilised- mõjutavad lihaseid
Nt põlverefleks

Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt

Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule

Erutuse liikumine seljaajju

Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihastele

Lihase kokkutõmme

Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd
Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses
Peaaju

Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist
Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot
Reageerib vastavalt infole
Võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi
Võimaldab õppida, mäletada ja tunda

Aju verevarustus

ajuvere barjäär - süsteem, mis takistab vere otsest ligipääsu pea- ja seljaajule, kaitseb aju nii keemiliste mõjutuste kui ka haigustekitajate eest.
Peaaju kaitsevad peaaju kestad . Väljas kõvakest, mis ühtlasi toetab peaaju

Peale seda ümbritsevad aju kolju ja seljaaju selgroog

Organismi talitust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid
Humoraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid.
Neuraalne regulatsioon*- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem
Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ( e endokriinnäärmetes), kust hormoonid otse vereringesse väljutatakse.
Sisenõrenäärmed

Hüpotalamus- mõõdab vere koostist ja temp. Ja reguleerib ajuripatsi hormooni eritust
Hüpofüüs e ajuripats - ( jaguneb kaheks- ees ja tagasagaraks)

Eessagar - reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd ja kasvuhormooni ning opiaate( valu tundlikust)
Tagasagar- osa kesknärvisüsteemist, vastutab

Neerupealis- adrenaliin ( füüsiline vastupidavus koormuse ja stressi ajal)
Käbikeha
Kilpnääre - ainevahetus , norm asv areng
Kõrvalkilpnäärmed
Kõhunääre - ( insuliin - glükoosi liikumine vereringesse)
Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus
Munandid - suguhormoonid

Rasv - ja vesilahustuvad hormoonid
Steroidhormoonid

Rasv lahustuvad
Suudavad läbida membraane
Akriveerivad geene
Testosteroon , östrogeen

Pepiidhormoonid

Vees lahustuvad
Ei läbi membraane
Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli
Insuliin, kasvuhormoon

Närvisüsteemihaigused
Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused.
Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks

Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus)

Elustiilihaigused ( insult )

Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9
Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast.
Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus
Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus
Dementsus - ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine
Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise
Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust

Inimkeha kolm kaitseliini

Kaitseliin - nahk ja limaskestad

Kaitseliin- valgelibled
Valged verelibled *- immuunvastust teostavad veres rinflevad rakud
Nemad alustavad kohe lahingut, algatavad verhüübimis protsessi
Valgelibled on õgirakkud ja tapjarakkud. Õgirakud haaravad sissetunfija enda sisse ning hävitavas selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgised ained, mis hävitavad sissetungija nakatanud rakud. Nende hävitus tegevuse tagajärjel tekib põletik.

Kaitseliin- lümfotsüüdid
Lümfotsüüdid*- valged verelibled, mis osalevad omandatud immuunvastuse töös
Nemad eristavad ja tunnevad ära sissetungija.
Antikehad *- suured Y kujulised valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohuks muutmiseks.
Antigeen *- organismile võõras molekul , mis kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse.

Levinumad immuunsüsteemi häired

Sisekeskkonna stabiilsust tagavad mehhanismid
Homöostaas *- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. ( PH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, ioonide kontsentratsioon, temp.)
Neerud - reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Reguleerivad anorgaaniliste ioonide hulka ning eemaldavad jääkaineid.

Kui vee hulk veres väheneb muutub veri paksemaks. Hüpotalamus registreerib muutuse ja vabastab aajuripatsi kaudu hormooni verre. Uriini eritub vähem ning see on kangem. Hüpotalamus tekitab janutunde.

Kopsud - reguleeriivad hapniku ja CO2 sisaldust. Veri kannab kopsudes CO2 ära ja saab asemele hapnikku. Kopsude hapniku sisaldus peab olema suur ja CO2 oma väike. Kui CO2 sisaldus on vers liiga madal, siis tõuseb vere pH tasee veri muutub aluseliseks. Muutusest võib tekkida häired lihase- janärvitalituses.
Maks ja kõhunääre- reguleerivad glükoosi hulka veres e veresuhkru taset. Pankreas toodab veresuhkru taset reguleerivaid hormoone. Maksarakud saadavad gkükoosi verre. Maks reguleerib ka keha temp. Maks toodab punavere liblesid ning likvideerib kahjulikke aineid.
Närvisüsteem ja hormoonid- juhivad organite tööd homöostaasi tagamisel .
Termoregulatsioon - selle tõttu püsib keha temperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, välisoludes 36-37C.
Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotalaamus, mis reguleerib soojuskadu. Kui keha vaja jahutada, siis soojuskao suurenemiseks hakkab inimene higistama ning veri liigub nahalähedastesse väiksematesse veresoontesse.
Kui keha soojuskadu on vaja vähendada, siis lõpetatakse higi tootmine ning veresooned tõmbuvad kokku. Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsud ning tekivad külmavärinad. Glükoosist hakatakse soojust tootma.

Kust saab inimene energiat?
Inimene saab energiat toidust. Seeddimise käigus lõhustatakse toit olekulideks, mida rakud kasutada saavad. Lõhustumisprotsessides vabaneb energia.
70% moodustab füsioloogiliste protsesside käigus hoidmine ( aju tarbib 20% sellest)
20% moodustub kehaline aktiivsus
10% läheb seedimisele

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nepeta Õppematerjali autor

11. klassi bioloogia õpiku 2. osa kokkuvõte

rakud signaal munarakk munarakk kana limaskest bakter rasedus erutus kromosoomid viljastumine piirdenärvisüsteem ensüüm peaaju valgusenergia

Sarnased õppematerjalid

docx

organismide aine-energiavahetus ja areng, inimese talituse regulatsioon

BI2 KORDAMISTEEMAD Metabolism organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia- rohelised taimed, fotosünteesijad, H2O keemiline energia - väävlibakterid meres, kemosünteesijad, H2S anorgaaniline aine muutub orgaaniliseks heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (dissimilatsioonil) loomad, seened, enamik algloomi ja osa baktereid saprotroofid - seened, toituvad surnud orgaanilisest ainest jalaseen vaid elusast org ainest

Bioloogia

rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini. · Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse. · Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide vastu antikehi ja suudab tulevikus sama haigustekitajat hävitada. NB! Vaata õpik lk 128! Iga vaktsiin annab kaitse ainutl kindla haigustekitaja suhtes. ' IMMUUNSUS PROBLEEMID SISEKESKKONNA STABIILSUST TAGAVAD MEHHANISMID Mõisted. Homöostaas- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Veresuhkru tase- glükoosi hulk veres Insuliin- veresuhkrust reguleeriv pankreasehormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral. KÕHUNÄÄRME HORMOON, MIDA TOODETAKSE VERERUHKRU TASEME TÕUSU KORRAL.

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile

BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD

Bioloogia

docx

Aine- ja energiavahetus

Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle

Bioloogia

docx

Bioloogia koolieksam 2013

NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

Algoloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja ?

Bioloogia

doc

Paljunemine

5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodu

Bioloogia

docx

Bioloogia eksam gümnaasiumis

Bioloogia 1.Inimeste koed(ehitus, alarühmad, ülesanded). Epiteelkude-rakud on koes pikad, paiknevad tihedalt, rakuvaheainet minimaalselt Nt: nahk Paikneb:eelkõige organismi vabadel pindadel nahal ja limaskestadel Ül:katta, kaitsta, ümbritseda Sidekude Liigid: Kohev sidekude-elastne, venib Rasvkude:paikneb naha all ja siseelundite ümber, vähe rakuvaheainet, ül: kaitsta vigastuste ja külma eest Kõhrkude:elastne ja sisaldab kollageeni kiude, rakuvaheaine elastne, liigese pinnad, liigeste vahel, lülivahekettad Luukude:paikneb luudes ja kõhredes, ül: keha toetamine, liikumise abistamine, rakuvaheaine kõva Lihaskude-rakud pikad ja tõmbuvad kokku ja seejärel lõtvuvad Jaguneb:sile,vööt ja südamelihaskoeks, ül:liigutustalitlused Sidekude-veri-vedel sidekude, ül:transpottida hapnikku Närvikude-koosneb närvirakkudest, ül:ärrituste vastuvõtt, edasijuhtimine ja analüüsimine 3. Elu tunnused, näited, võrdle elus organismi ja elutut

Finantsarvestus

Rohkem sarnaseid