50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nepeta
Õppematerjali autor
BI2 KORDAMISTEEMAD Metabolism organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia- rohelised taimed, fotosünteesijad, H2O keemiline energia - väävlibakterid meres, kemosünteesijad, H2S anorgaaniline aine muutub orgaaniliseks heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (dissimilatsioonil) loomad, seened, enamik algloomi ja osa baktereid saprotroofid - seened, toituvad surnud orgaanilisest ainest jalaseen vaid elusast org ainest
OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini. · Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse. · Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide vastu antikehi ja suudab tulevikus sama haigustekitajat hävitada. NB! Vaata õpik lk 128! Iga vaktsiin annab kaitse ainutl kindla haigustekitaja suhtes. ' IMMUUNSUS PROBLEEMID SISEKESKKONNA STABIILSUST TAGAVAD MEHHANISMID Mõisted. Homöostaas- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Veresuhkru tase- glükoosi hulk veres Insuliin- veresuhkrust reguleeriv pankreasehormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral. KÕHUNÄÄRME HORMOON, MIDA TOODETAKSE VERERUHKRU TASEME TÕUSU KORRAL.
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja �
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodu
Bioloogia 1.Inimeste koed(ehitus, alarühmad, ülesanded). Epiteelkude-rakud on koes pikad, paiknevad tihedalt, rakuvaheainet minimaalselt Nt: nahk Paikneb:eelkõige organismi vabadel pindadel nahal ja limaskestadel Ül:katta, kaitsta, ümbritseda Sidekude Liigid: Kohev sidekude-elastne, venib Rasvkude:paikneb naha all ja siseelundite ümber, vähe rakuvaheainet, ül: kaitsta vigastuste ja külma eest Kõhrkude:elastne ja sisaldab kollageeni kiude, rakuvaheaine elastne, liigese pinnad, liigeste vahel, lülivahekettad Luukude:paikneb luudes ja kõhredes, ül: keha toetamine, liikumise abistamine, rakuvaheaine kõva Lihaskude-rakud pikad ja tõmbuvad kokku ja seejärel lõtvuvad Jaguneb:sile,vööt ja südamelihaskoeks, ül:liigutustalitlused Sidekude-veri-vedel sidekude, ül:transpottida hapnikku Närvikude-koosneb närvirakkudest, ül:ärrituste vastuvõtt, edasijuhtimine ja analüüsimine 3. Elu tunnused, näited, võrdle elus organismi ja elutut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid