värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39. Apotoos raku programeeritud surm. 1. Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh inimorganism) 10astmel 14 rakku ja selleks, et hoida seda rakkude hulka kontrolli all ei ole vajalik mitte ainult rakkude taastootmine, vaid ka rakkude programeeritud surm ehk apotoos füsioloogilistes tingimustes. 40. 2. Apotoos võib käivituda nii välimise tee abil, mis tähendab väliskeskkonna mõjutusi, või mingi kasvufaktori rakku mitte jõudmisel. 3
replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta 1 kromosoomi kromatiidid on omavahel üendatud tsentromeeri abil, tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks, need on kromosoomi õlad Apotoos- kontrollitud raku surm, mida juhib valm p53, vajalik: vanade rakkude kõrvaldamiseks, sõrmede, varvaste tekkimisel, mutatsiooniga rakkude hävitamiseks Mitoos -päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kae tütarraku geneetiline identsus -enne mitoosi DNA replikatsioon -järgneb DNA õigsuse kontroll 4 faasi Profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks). Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad
mis ise ei pooldu. 43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt. närvirakud, silmaläätserakud, kõrvakuulmisretseptorid, südamelihasrakud. 44. Jagunemisvõimelised diferentseerunud rakud: rakud, mis on diferentseerunud, aga on säilitanud oma jagunemisvõimelisuse, nt. maksarakud. 45. Jagunemisvõimetud diferentseerunud rakud: diferent. rakk, mis ei jagune 46. Apotoos- raku enda poolt käivitatud surm, kontrollitud raku surm 47. Nekroos- keskkonnast tingitud raku surm.
3. Karikloode- Embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nim lootelehtedeks.Kolmest lootelehest hakkavad arenema elundid 4. Loode- 3.nad lõpuks on elundkonad hakanud arenema. Lootelehed Välimine rakukiht ( ektoderm)- nahk ja närvisüsteem Keskmine rakukiht( mesoderm)- kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid ja tugi- ja lihaskude. Sisemine kiht( entoderm)- hingamis ja seedeelundid. Apotoos*- programmeeritud rakusurm eemaldab embrüost ülearused rakud. Lootekestad Kõldkest- moodustub balstosüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, kasvab kõldkest emaka limaskestaga kokku ja moodustub platsenta, mis ühendab areneva lootega. Kusekott- lootekest, mille ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus. Sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät. Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus asub arenev loode. Vedelik kaitseb
ringile). taset ;) Tähelepanu ei tööta täisvõimsusel kogu aeg. Kui infot liia palju, tekib ummistunud LOENG 14 pudelikaelasündroom. Valikutegemiseks kulub mingi hulk aega. Millist hulka infot valida töötlusesse, on tähelepanu ülesanne. Nt maanteel kui peale sinu pole kedagi muud, siis saab Apotoos – mitte midagi ei jää järgi. (aga mida mitte midagi?) 12 Nekroos – jääb mingi jälg, magentiga saab nt vaadata. Aju on plastiline – ehk võime muutaoma funktsioone. Väikestel lastel siis kui on kasvaja, Väga hästi mõjub, kui rase naine saab taktiilset stimulatsiooni!! Ehk puudutus!
annaabi.ee 
