Aine- ja energiavahetus (0)

Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus
1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited  
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast 
saadavatest anorgaanilistest ainetest.  Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad  sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine 
oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides 
toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva 
keskkonnaga-metabolism
 Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, 
valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised 
ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees
Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis 
sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 
Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning 
eraldub soojusena (60%).
?Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ja millal lagundamisprotsessid?
Haiguse ajal on inimesel ülekaalus dissimilatsiooniprotsessid.  Noorematel inimestel on võrreldes vanematega  ülekaalus assimilatsiooniprotsessid. 3)ATP ehitus ja tähtsus organismis ATP   on   nö   keha   kütus,   millesse   salvestatud
energiat on vaja • makromolekulide sünteesiks (valgusüntees); • lihaste  kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks;


• rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1


4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. 
Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist 
energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad 
kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse 
käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks:  kui piim, kapsas, kurk hapneb  juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel     Piimhappekäärimine lihastes
Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud.  Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid.  Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal  püroviinamarihappeks, mis liigub edasi  tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine 
• Suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. 
• Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. 
• Eraldub süsihappegaas. 
• Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel 
• Kui   veini   kääritamise   protsessile   ei   ole   takistatud   õhuhapnikku   juurdepääs   –   oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel.  • Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamiseks.
• Eralduv süsihappegaas tagab taigna kerkimise, tekkiv alkohol aurustub. 5)Glükoosi aeroobne lõhustamine. Kus toimub, etapid, lähteained ja produktid. 
Glükoos on peamine organismisisene energiallikas.
Enamasti   talletatakse   glükoosivarud   organismis   polüsahhariididena,   mis   lagundatakse
monomeerideks.
Tärklis (polüsahhariid)  glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühtemoodi  nii loomades, seentes, 
kui ka taimedes. Etapid
1.Glükolüüs 
• Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul.
• Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (püruvaadi) molekuli ning 4 vesiniku iooni.


• Eraldunud H-ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2.Tsitraaditsükkel
• Toimub mitokondri sisemuses
•  Teise nimetusega Krebsi tsükkel.
• Vahetult enne Krebsi tsüklit eraldub CO2  ning vesinik seotakse NAD molekuliga; tekib 2 NADH molekuli Püruvaat on muundatud atsetüül CoA-ks • Eralduvad vesiniku ioonid, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest;
• H-ioonid seotakse NAD või FAD poolt  6 NADH ja  2 FADH2 (mis suunduvad  hingamisahelasse); • tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli
• Krebsi tsüklile eelnenud vaheetapist eraldub jääkproduktina CO2, mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk) ja 2 NADH molekuli • Glükolüüsil moodustus 2 ATP ja  2 NADH molekuli
• Vaheetapis 2 NADH molekuli
• Tsitraaditsüklis 6 NADH ja 2 FADH2 ja 2 ATP molekuli
• Mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse.
(Lihtsutatuna Krebsi tsükkel koosneb paljudest  reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult 
H ioonid, mis seotakse NAD ja FAD molekulidega jaGTP) 3.Hingamisahel
• Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 
• Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH ja FADH2 molekulidest.
•  Moodustunud NAD ja FAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis. • Eraldunud  vesinik seotakse 
hapnikuga  (O2) ja moodustub  H2O. • Vabaneva 
energia arvel saab  30 - 38 ATP 
molekuli.


2
6)Fotosüntees ja selle tähtsus. Kus toimub, etapid, lähteained ja produktid.
 Fotosüntees on protsess, mille tulemusena valmistatakse veest ja süsihappegaasist valgusenergiat 
kasutades glükoos ja hapnik. 
• Fotosüntees toimub rohelistes taimedes.
• Fotosünteesivõimelised on ka tsüanobakterid. 
• Klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaolised graanid.
• Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida lähteainetest CO 2  ja H 2 O orgaanilis  ühendeid. Etapid: 1. Valgusstaadium 
• Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidi mebraanides ainult valgusenergia mõjul.
• Ergastunud pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. Eralduvad  vesinikioonid ja elektronid. • Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri.
• Ergastunud pigmendid osalevad NADPH moodustamisel
• Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud  atmosfääri. • Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi  pimedusstaadiumi reaktsioonideks. 2. Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel
Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas.
•  Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO 2 . • Vesinikuallikaks on NADPH
• Energiaallikaks on vaja ATP molekule
NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides.
• Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise.
• Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.


3 Fotosünteesi 
tähtsus: • Anorgaaniliste st ainetest  esmase orgaanilise aine loomine;  •  Glükoos on põhiline energiallikas enamikes organismides;
• Toiduahela esimeseks lüliks;
• Lähteaineks teiste orgaaniliste ainete sünteesis; 
• Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.
• Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal;
• Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Paljunemine
7)Mittesugulise paljunemise viisid erinevatel organismidel
Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Enamus
taimi ja alamad loomad.
Eoseline (vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, seened) Vegetatiivne paljunemine-  evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vaja ühte vanemorganismi. 
Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga 
ühesugused. Pärilik muutlikkus on väga väike või puudub (mutatsioonid keharakkudes) 
evolutsioneeruvad aeglaselt.
• Pooldumi ne (bakterid, protistid) • Pungumin e (pärmiseened, hüdra, käsn) • Risoomid ega (piparmünt, orashein, maikelluke) • Mugulate ga (kartul)


• Sibulateg a (sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke) • Võsundite ga (maasikas, hanijalg) • Võrsikute ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine 
Vanemorganismi   keha   jaguneb   mitmeks   osaks,   igast   osast   areneb   uus   organism   (okasnahksed;
meritäht). 4
9)Sugurakkude areng ja viljastumine
Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.  Spermid moodustuvad munandite  vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad 
kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb 
kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel.  Moodustuvad vaheldumisi kummaski  munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese 
eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 
1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine 
Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja 
kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot.  10)Kunstlik viljastamine
Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või 
doonorsugurakke.
• Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis.
• Kehavälise viljastamine korral ( In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis  loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees 


Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote 
rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste 
kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode
Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist)
Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene
Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga)
Blastoderm-kattekoe rakkude kiht
(Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. 
Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.)
Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.  Amnion e. vesikest : 
Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.  Allantois e. kusekott : 
Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat.  Koorion e. kõld või irdkest : 
Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.   5
Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm 
(välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid  Epidermis - marrasnahk, küüned,  piimanäärmed, juuksed, karvad  ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja 
maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud;  Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane.
12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb 
• Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega
• Väljutusperiood (pressid)
• Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora
• Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele
• Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine
13)Platsenta roll embrüonaalses arengus
• Kujuneb välja kuu vanusel embrüol
Platsenta ülesanded
1.Ainevahetuslik
2.Platsenta barjäär
3.Loote varustamine antikehadega
4.Toodab hormoone
14)Teratogeenid
Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed 
kuud ning sünnitus.
a)bioloogilised teratogeenid
• Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid.
• Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos.


• Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid,  alkaloidid. b)keemilised teratogeenid
• Alkohol ja narkootikumid
• ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid.
• Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid.
c)füüsikalised teratogeenid
• Alajahtumine ja kuumarabandus
• Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon.
• Kiirgused-– röntgen-, UV-kiirgus.
15)Selgroogsete organismide areng
Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja 
kiire kordus.
16)Sagedasemad sugulisel teel levivad nakkused ja nende ennetamine
• Kl amüdioos on kõige sagedasem sugulisel teel (sh päraku- ja suuseksiga) leviv haigus Eestis. 
Haigustekitajaks on bakter Clamydia trachomatis. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu 
urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust 
või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • G onorröa ehk tripper levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda sünnitusteede kaudu. 
Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu 
urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust 
või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • M ükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda 
täiesti sümptomitevabalt, naistel võib esineda rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust, 
alakõhuvalu ning meestel võib esineda limane eritis kusitist või valulik urineerimine. Tüsistusena 
võib põhjustada emakavälist rasedust ja viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • Tr ihhomoniaas levib sugulisel teel. Haigustekitajaks algloom Trichomonas vaginalis. 
Haigustunnusteks on naistel ebameeldiva lõhnaga vahutav voolus, meestel enamasti 
haigustunnused puuduvad. Antibiootikumidega ravitav. • Sü üfilis levib sugulisel teel, verega ja emalt lapsele raseduse ajal. Haigustekitajaks bakter 
Treponema pallidum. Esimene staadium - kuni kolm kuud pärast nakatumist võib tekkida üks või 
mitu enamasti valutut haavandit selles piirkonnas, kust pääses sisse haigustekitaja. Haavandid 
kaovad alati iseenesest, kuid süüfilisetekitajad jäävad organismi. Teine staadium - mõni kuu 
pärast nakatumist esinevad erinevad naha ja limaskestade lööbed või lümfisõlmede suurenemine, 
mis mõne aja mõõdudes kaovad. Kolmas staadium - aastaid pärast nakatumist kahjustuvad 
mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Haigus on antibiootikumidega ravitav esimeses ja 
teises staadiumis. • G enitaalherpes (HSV-2) levib suguelundite limaskesta ja suguelundite piirkonna naha mikrolõhede
kaudu. Haigustekitajaks viirus Herpes Simplex tüüp 2. Suguelunditele tekivad punetavad, 
valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmasel avaldumisel esineb 
sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt 
stress) toimel uuesti. • In imese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või 
-limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel 
kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema 


tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja
ravida. • AI DS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse 
viirus HIV. Viirus levib sugulisel teel, verega, emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise 
ajal. Viiruste paljunemist ja levikut on võimalik kontrollida viirusevastaste ravimitega, kuid 
nakkust ei ole võimalik välja ravida ega ennetada vaktsiiniga. • B akteriaalne vaginoos ja kandidoos ei levi sugulisel teel, vaid on enamasti põhjustatud organismi 
tervislikust seisundist (haigused, stress) ja/või välistest teguritest (ravimid, sünteetiline pesu, 
lõhnastatud hügieenitarbed vms). Haiguseid põhjustab kas pärmseente (kandidoos) või 
anaeroobsete bakterite (vaginoos) liigne vohamine tupes. Haigustunnuseks on enamasti 
rohkenenud ja ebameeldiva lõhnaga voolus tupest. Kandidoosi puhul kasutatakse seenevastaseid 
tupekuule või kreeme. Bakterite vohamisest tingitud vaginoosi ravitakse antibiootikumidega. !!!Ainus rasedusest hoidumise vahend, mis kaitseb ka sugulisel teel levivate haiguste eest, on 
kondoom. 17)Rasestumisvastased vahendid ja need toimemehhanismid
Meestekondoom 
• Takistab  sperma sisenemist vagiinasse  • Võib  kaitsta suguhaiguste eest (ainult lateks ja polümeer kondoomid võivad kaitsta HIV eest)  Naistekondoom
• Väldib  rasedust kogudes sperma endasse  • Võib  kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest Pessaar
• Vähesel  määral vähendab suguhaiguste üle kandumise ohtu, HIV eest ei oma mingit kaitset. Väike emakakaela kate
• Osaliselt  täidetud rasestumisvastase vedelikuga  Progestiini süstid
• Iga kolme kuu tagant uus süst  • Takistab  munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist  munarakuni  Progestiini protees
• Paigaldat akse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. Vaginaalsed spermitsiidid (kreemid, geelid, vahud, käsn)
• Keemilise lt loodud sperma tapmiseks Hormonaalsed tabletid


1)Kombineeritud pillid
• Takistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast
2)Minipillid 
• Emakakaela limaskest muutub spermidele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et  viljastatud munarakk ei saa kinnituda. Rasestumisvastased plaastrid ja tuperõngas
• Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega.
Hormoonspiraal 
• Emaka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela  kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud. SOS pill
• Väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või  takistades munaraku kinnitumise. Emakasisene metallspiraal
• Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku  kinnitumist emaka limaskestale. Pöördumatud meetodid 
Naiste steriliseerimine
• Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. 
Meeste vasektoomia
• Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi  Inimene
18)Kudede põhitüübid ja näited Kude-Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega
1.Epiteelkude
•  Rakud tihedalt kõrvuti
• Pinnaepiteel
• Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda
• Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel
• Näärmeepiteel
• Välis- ja sisenõrenäärmetes
• Eritab organismile vajalikke nõresid
2.Närvikude
• Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest
• Info vahendamine rakkude vahel
• Rakutalitluse reguleerimine
3.Lihaskude
• Kokkutõmbumisvõimelised
• Võimaldavad liigutusi sooritada
• Kolme tüüpi:
• Silelihaskude
• Vöötlihaskude
• Südamelihaskude


4.Sidekude
• Seob organismi tervikuks
• Moodustab kudesid toetava süsteemi
• Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded
Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust
Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna 
näärmetesse viivad 
närvid(tahtele allumatud KNS-st skeletilihastesse 
viivad motoorsed närvid 
(tahtele alluv) Retseptoritest kulgevad 
tundenärvid tahtele alluv Sümpaatiline-aktiivne 
füüsilise pingutuse või 
stressi korral
Parasümpaatiline-aktiivne 
puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps


Närvirakkude kehad 
• KNS hallaine
• PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked
• KNS Valgeaine
• PNS närvid 
• Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng,
kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab
membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid
1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine)
3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 
4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 
5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse)
6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine)


Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad
sisenõrenäärmed 
• Erineva toimeajaga
• Rasvlahustuvad
• Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed
1.Hüpofüüs ehk ajuripats
• Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd
• Kasvuhormoonid
2.Käbikeha
• Reguleerib ööpäevaseid rütme
• Une regulatsioon
• Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut
• Hormoon: melatoniin
3.Kilpnääre
• Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust
• Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin
4.Neerupealised
• Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi  ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini
5.Kõhunääre
• Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse
• Tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumist
• Hormoonid: insuliin, glükagoon
6.Sugunäärmed
• Munandid-testosteroon
• Munasarjad-östrogeen, progesteroon Homöostaas- Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas 
toimuvatest muutustest.
23)Homöostaas – veresuhkur
• Rakud kasutavad energiaks glükoosi
• Veresuhkru tase – glükoosi hulk veres
• Kõhunääre eritab:
• Insuliin – veresuhkrutaset reguleeriv hormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral
• Glükagoon – veresuhkrutaset reguleeriv hormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme languse  korral


24)Homöostaas – veebilanss
• 70% inimese kaalust vesi
• Vedeliku hulka reguleerivad neerud
• Jääkaineid eemaldavad neerud, kopsud ja nahk Kui organismi veesisaldus langeb: 
•  5%  tunneme janu
•  20% sureme
• Janutunne – on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse  aju keskmises piirkonnas. •  Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva.
• Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 25)Homöostaas - energiabilanss
•  Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. 
• positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana. 
• negatiivne -  lagundatakse keha varuaineid              Energiabilansi valem
E=A+K+M+V+U+T Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab.  E toidu ja joogiga saadav energia A ainevahetus  K kasv


M soojuskiirgusena eralduv energia V väljaheide  U uriin  T töö mida tehakse 26)Immuunsüsteem
Kolm kaitseliini 
• Nahk
Mitmekihiline
Higi-ja rasunäärmed
Bakterid
• Limaskestad
Õhuke rakukiht ja seda kattev limakiht
• Õgirakud haaravad mikroobi endasse ja hävitavad rakus olevate ainetega
• Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad mikroobiga nakatunu 
• Mittespetsiifiline immuunvastus tekitab põletiku
• Lümfotsüüdid
 Kuuluvad valgelibelede hulka
Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise
Antikeha – immuunsüsteemi valk, mis reageerib teda esile kutsunud antigeeniga
Kaasasündinud immuunsus
Looteeast alates, mittespetsiifiline immuunvastus
Omandatud immuunsus
Kujuneb elu jooksul
Keskkond
Mikroobidega kokkupuude

Document Outline

• ATP on nö keha kütus, millesse salvestatud energiat on vaja
• makromolekulide sünteesiks (valgusüntees);
• lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö);
• närviimpulsside liikumiseks;
• rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks.
• Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse.
• Eraldub süsihappegaas.
• Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel
• Kui veini kääritamise protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs – oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel.
• Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamiseks.
• Eralduv süsihappegaas tagab taigna kerkimise, tekkiv alkohol aurustub.
• Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks.
• Tärklis (polüsahhariid) ® glükoos (monosahhariid)
• Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühtemoodi nii loomades, seentes, kui ka taimedes.
• Etapid
• 1.Glükolüüs
• Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul.
• Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (püruvaadi) molekuli ning 4 vesiniku iooni.
• Eraldunud H-ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada.
• 2.Tsitraaditsükkel
• Toimub mitokondri sisemuses
• Teise nimetusega Krebsi tsükkel.
• Vahetult enne Krebsi tsüklit eraldub CO2 ning vesinik seotakse NAD molekuliga; tekib 2 NADH molekuli Püruvaat on muundatud atsetüül CoA-ks
• Eralduvad vesiniku ioonid, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest;
• H-ioonid seotakse NAD või FAD poolt ® 6 NADH ja 2 FADH2 (mis suunduvad hingamisahelasse);
• tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli
• Krebsi tsüklile eelnenud vaheetapist eraldub jääkproduktina CO2, mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk) ja 2 NADH molekuli
• Glükolüüsil moodustus 2 ATP ja 2 NADH molekuli
• Vaheetapis 2 NADH molekuli
• Tsitraaditsüklis 6 NADH ja 2 FADH2 ja 2 ATP molekuli
• Mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse.
• (Lihtsutatuna Krebsi tsükkel koosneb paljudest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult
• H ioonid, mis seotakse NAD ja FAD molekulidega jaGTP)
• 3.Hingamisahel
• Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
• Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH ja FADH2 molekulidest.
• Moodustunud NAD ja FAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis.
• Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga (O2) ja moodustub H2O.
• Vabaneva energia arvel saab 30 - 38 ATP molekuli.
• Pooldumine (bakterid, protistid)
• Pungumine (pärmiseened, hüdra, käsn)
• Risoomidega (piparmünt, orashein, maikelluke)
• Mugulatega (kartul)
• Sibulatega (sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke)
• Võsunditega (maasikas, hanijalg)
• Võrsikutega (mustsõstar, karusmari)
• Juurevõsudega (sanglepp, vaarikas)
• Pistikutega (paju, mustsõstar)
• Lehtedega (havisaba, aas-jürilill)
• Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine
• Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht).
• Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
• Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat.
• Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
• Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond
• Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad.
• Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane.
• Autonoomne
• Motoorne
• Sensoorne
• Sisekeskkonna näärmetesse viivad närvid(tahtele allumatud
• KNS-st skeletilihastesse viivad motoorsed närvid (tahtele alluv)
• Retseptoritest kulgevad tundenärvid tahtele alluv
• Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral
• Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus
• Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab.
• E toidu ja joogiga saadav energia
• A ainevahetus K kasv
• M soojuskiirgusena eralduv energia
• V väljaheide U uriin
• T töö mida tehakse