BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng (0)

BIOLOOGIA
FOTOSÜNTEES
6CO2 + 12H2O – C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole..
Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada . Paikneb taimeraku kloroplastides.
Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia .
Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas.
FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST
1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4
Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme.
Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi.
2H2O – 4H+ + 4e- + O2
Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale.
NADP + 2e- + 2H ↔ NADPH2
2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel
Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas .
Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli.
6CO2 + 12NADPH2 – C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
Saadus : glükoosi süntes.
18 ATP – 18 ADP + Pi (i alaindeks )
Sünteesi protsessis energiat kasutatakse.
Fotosünteesi tähtsus
*Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks
* Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides
* Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel
*Fossiilsete kütuste teke ( nafta , kivisüsi, maagaas)
CO2/ O2?
*Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus.
*Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1
*Fossiilsete kütuste ( nafta , kivi- ja pruunsüsi, maagaas) põletamisel saadavad inimesed atmosfääri süsiniku, mis sealt miljoneid aastaid tagasi fotosünteesijate poolt välja korjati.
*CO2 hulk atmosfääris änapäevaö 0.039%, see on järsult tõusnud viimase 100 aasta jooksul.
Puu kasvab- mõlemat (võetakse ja eraldatakse) CO2
Puu kõduneb- eraldub
Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks- eraldub
Vulkaan purskab - eraldub
Surnud organismid vajuvad merepõhja-
Puitu kasutatakse kütteks- eraldub
Puitu kasutatakse majade ehitamiseks – väheneb, sest co2 seotakse puidu sisse ja see jääbki majasisse
Mets põleb- eraldub
Fotosüntees sõltub:
* Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv.
* Teatud piirini tõuseb ja siis jääb stabiilseks.
* Kolmas tegur, temperatuur. Igal taimel on teatud temperatuur või temperatuuri vahemik, kus ta kõige rohkem fotosünteesib- Ideaaltemperatuur.
Sobiv hulk vett ja minraalaineid. Taim peaks olema ilma haigusteta. Nooremad lehed, on intensiivsemad.
Aeglase kasvu ja kiirekasvuga taimed.
28.02.2014 ESITLUS
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE
ATP, glükoos, glükogeen ja siis rasv. Kasutatakse kõige ennem glükoosi ja siis alles kui vaj ahakatakse rasva.
Rakuhingamine ja glükoosi lagundamise 3 etappi.
ÕPIKUST LEHEKÜLG 28
Glükoosi lammutamine algab tsütoplasmavõrgustikus.
Tsitraaditsükklisse pannakse liikuma.
1 ETAPP: Glükolüüs. - 6 süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhutakse 2ks 3süsinikuliseks ühendiks.
Lõhustamisel energia vabaneb, vesinikud seotakse vesinikkandjatega
2 ETAPP: Tsitraaditsükkel. - Püroviinamarihappe edasine lagundamine: Toimub palju reaktsioone. Eralduvad CO2 molekulid, tekkinud vesinikioonid seotakse vesinikkandjale.
3 ETAPP: Hingamisahela reaktsioonid. - Vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energiaga arvelt saab sünteesida 36ATP molekuli.
Glükoosi lagundamine piisava hapniku puhul.
3.03.2014 glükoosilagundamine hapnikuvaeses keskonnas. ESITLUSEGA
Anaeroobne- Ilma hapnikuta/ piisava hapnikute
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine- glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, millekäigus üruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks.
Piimhappekäärimine- teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loodame lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape .
Etanoolkäärimin e- teostavad osa bakteritest ja pärmseened, saaduseks etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.
Anaeroobsel glükolüüsil on ainult glükolüüsi etapp, ehk ainult 1 etapp.
Tekib 2 pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP'd ja 2 NADH2. Hiljem muudetakse püruvaat piimhappeks või etanooliks.
Glükoos lammutatakse ja saadakse kaks 3süsinikulist.....
LACTOBACILLIUS ME-3.. Kokku pandud inimeste poolt, mitte looduslik.
B. Lihastes hapniku puudusel. Tekib piimhape, mis põhjustab valu, väsimust ja krampe. Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks)
Etanoolkäärimine.
Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine)
Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades.
Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's.
Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs.
KORDAMINE
10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA
Tsentrioolid - niitide kinnituskohad .
Niidid- jagavad DNA'd kaheks.
ANAFAAS :
Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel)
Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt.
TELOFAAS :
Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis.
Tekivad tuumaksesed.
Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!!
Tuuma jagunemine on lõppenud.
Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees)
MEIOOS.
Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv on tütarrakkuses väheneb kaks korda.
Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile .
Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid , eosed)
MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS.
Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire.
Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust.
1. METAFAAS
*Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid .
1. ANAFAAS
*Kromosoomid lahknevad poolustele.
1. TELOFAAS
*Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu.
MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile.
Telofaas
Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile.
Kõikide sees on erinev DNA.
TEINE TUND ESITLUSEGA
Sugurakkude areng inimesel.
SUGURAKKUDE TUNNUSED:
*Haplodse kromosoomistikuga.
*Pärilikelt omadustelt erinevad.
*Küpsed sugurakud ei jagune enam.
*Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse.
Spermid:
* Viburid , et nad saaksid liikuda .
*DNA on tihedalt kokku pakitud.
Spermatogenees , ehk spermide areng:
*Spermid moodustuvad munandites.
*Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid
*Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku.
*Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi.
Munarakkude valmimine:
*Munarakud on toitainete rikkad, suuremõõtmelised ja kaetud kestadega.
*Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas.
*Munaraku eellased on ovogoonid .
*Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
*Kuni menopausini (45-55 eluaastani)
*Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk.
MUNARAKK
EHITUS
SPERM
Puudub
vibur
olemas
Suuremõõtmeline, loomorganismide üks suurimaid rakke
suurus
Väike
Kaitsvad kestad
Kaitsev kest
Ei ole.
ARENG
Viljastamus võimeliste rakkude arv ühe eellasraku kohta.
Murdeeast- menopausini
Viljastamis võimeliste rakkude tekkimise aeg
Murdeeast elulõpuni
Arenemiskoht
11.märts 2014 ESITLUSEGA
Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast.
Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast tsükli algust.
Umbes 12h viljastumisvõimeline.
Menstruaaltsükkel- ajavahemiks ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni . (25-36 päeva)
VILJASTUMINE
Munaraku ja seemneraku ühinemine.
Toimub MUNAJUHAS.
Viljastumisel määratakse inimese sugu. Naissoost inimese sugukromosoomid ...........
Naise organismis on XX, meessoost määravad XY, spermide sees saavad olla nii X kui ka Y kromosoomid.
Teoreetiliselt on võrdne võimalus, mõlemast soost järglaste tekkeks.
Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid.
Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist,
Abort on raseduse katkemine või katkestamine.
Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt.
1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast,
2, viljastumine 3.viljastunud munarakk
Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad .
Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega.
Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed .
Välimine looteleht - sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht).
Keskmine looteleht ehk mesoderm
skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid
Lootekestad - ajutised organid , mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
Allantois ehk kusekott :
Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat
Koorion ehk kõld või irdkest
kujuneb platsentat
PLATSENTA:
Kujuneb välja kuu vanusel embrüol
Ema annab lootele: toitained , hapnik, antikehad , toodab hormoone
LOODE ANNAB:
Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu,
EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED
NABANÖÖR
Ühendab loodet platsentaga.
Lootevesi- kaitseb põrutuste eest, kaitseb müra ja valjude helide eest, ühtlustab valgust ja temperatuuri.
Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju.
ARENG:

• 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed.
  
• 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud , kõrvad ja nina
  
• 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud , silmavärv, liigutused
  
• 4.arengukuu, 15cm , 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis - ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised
  
• 5 arengukuu, ainult kiire kasv,
  
• 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad
  
• 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile .
  
• 8 arengukuu, 40cm , kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud
  
• 9arengukuu,
  

Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat
SÜNNITUS,
protsess, millega looteline areng lõpeb.
Kaks viisi sünnitamiseks,
Normaalne ja keisrilõige.
Sünnitamise 3 perioodi:

• avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm 'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST
  
• väljutusperiood
  
• päramisteperiood
  

24.03.2014
SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID .
ÕPIK LK 78-81
Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne.
Puberteet e. murdeiga - Suguküpsuse kujunemine.
Generatiivne arengustaadium- Algab murdeeaga . Periood, mille jooksul on võimalik järglasi saada.
Vananemis staadium- Järk järguline füüsiliste ja vaimsete võimete langus.
Vanuriiga on ainult inimestel, loomadel see ei eksisteeri.
KASVAMINE
Mõõtmete suurenemine.
Piiramatu- taimed.
Piiratud- imetajad . Kasvatakse teatud suuruseni ja siis kahanetakse.
Perioodiline- puud.
ARENG
Uute omaduste tekkimine.
1) Otsene areng- imetajad, linnud , roomajad .
2) Moodne areng- kalad , kahepaiksed , lülijalgsed.
Vaegmoone- MUUTUSED VÄIKSEMAD Muna- Vastne - Valmik REPEAT ( Prussakad , täid, lutikad, ritsikad , tirtsud)
Täismoone- Muna- Vastne (Täiskasvanust erineb toit ja kuju)- Nukk ( Moone )- Valmik(Valmikul on toit vastsest erinev ja see vöhendab liigisisest konkurentsi). (Liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad )
INIMARENGU SAADIUMID
Vananemine- Algab viljastumise hetkest. Geenide poolt määratud ja oluliselt keskkonna poolt mõjutatud.
Vananemist kiirendavad: Päevitamine, haigused, toitainete vaesus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisõime langus.
Vananemise tunnused:

• Luude hõrenemine
  
• Närvisüsteemi ja meeleelundite halvenemine
  
• Kopsumahu vähenemine
  
• Südamemahu vähenemine
  
• Neerude uriinitootmise vähenemine
  
• Seedehäired
  
• Lihasjõu vähenemine
  
• Lihastoonuse ja organite tööjõu langus.
  

SURM
Organismi elutegevus lõpeb.
* Agoonia -Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse , krambid.
*Kliiniline surm- (5-7 min- selleks ajaks on organismil hapnikuvarusid) Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Võimalik päästa, ehk elustada.
*Bioloogiline surm- Ajusurm. Kehta temperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine - VEEPUUDUS, algab pehmete kudede lagunemine.
Esitlus: SUGULISEL TEEL LEVIVAD NAKKUSED
Herper- viirus jääb organismi püsima.
Tripper- lastetuse põhjus.
Klamüdioos-
Süüfilis- vanemaid ja tuntumaid sugulisel teel levivaid haigusid.
Kandidoos-
28- 14ndal
30- 15ndal
Sellele lisatakse +/- kaks päeva. Meeste sperm on 3 päeva naise sees.
Kõige loomulikum ja kõige vähem organismi kahjustavadfl gejiarbnwf
Mehhaanilised vahendid:
Hormonaalsed vahendid:
Hormoonid takistavad munarakkude valmimist, ehk siis ovulatsiooni...
VÕI viljastunud munaraku kinnitumist.
100% kindlad
SOS pill katkestab juba tekkinud raseduse. 72H
Suur hulk on muud vms.
Steriliseerimine
NAINE- munajuha lõigatakse läbi ja suletakse. Takistab sperma jõudmist munarakuni.
MEES- Lõigatakse läbi seemnejuhad .
Kastreesimine- eemaldatakse munasarjad,
- eemaldatakse munandid
ÕPIK 144-145
PALJUNEMINE
- on üldine eluavaldus , millle eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
JAGUNEB KAHEKS
ESITEKS: Mittesuguline paljunemine

• Üks vanem
  
• Vanema kehaosad , keharakud
  
• Järglased- sarnased
  
• Kiirem
  
• Muutlikkus väike
  

TEISEKS: Suguline paljunemine

• Vaja on kahte vanemat
  
• Tekivad sugurakud
  
• Järglased erinevad
  
• Aeglane
  
• Muutlikkus suur
  

Mittesuguline jaguneb veel kaheks
Esiteks: Vegetatiivne

• Bakterid
  
• Ainuraksed
  

Taimedel näiteks risoomidega
Teiseks: Eoseline

• Sõnajalgtaimed
  
• Seened
  
• Sammaltaimed
  
• Vetikad
  

Taimedel toimub suguline paljunemine seemnete abil.
SUGULINE PALJUNEMINE JAGUNEB KAHEKS
Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke . Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu.
Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebaoodsate tingimuste eest.
INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM
Inimene on fnktsioneeriv tervik
mõisted.
Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine.
Sidekude: Rakuvaheainet palju.
Lihaskude:
* vööt- tahtele alluvad liigutused
* silelihas - maos, ei allu tahtele.
* südamelihas- töötab automaatselt
Organist püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homöostaasi
Homöostaasi tagamiseks hakkavad tööle närvisüsteem ja hormoonid.
Rakud suhtlevad omavahel kas keemiliste signaalainetega või elektriliste närviimpulsidega.
Parakriinne sigaliseerimine- Signaalained (kasvufaktorid, sh hormoonid) mõjutavad läheduses olevaid takke
Endokriinne signaliseerimine- Kaugel asetsevate rakkude mõjutamine vereringe vahendusel liikuvate signaalainetega
INIMESE NÄRVISÜSTEEMI ÜLDSINE EHITUS JA TALITUS
1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju )
Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad.
2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid)
Ülesanded: Info liikumine.
*PNS'is asuvad närvirakkude pikad jätked.
a) Somaatiline ehk kehaline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi ( skeletilihased )
b) Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed)
VASAK JA PARM AJUPOOLKERA
Närvirakud,
Sensoorsed , tundenärvid..
Närviraku ehitus.
Suuraju - Õppimise ja mälu keskus.
Õppimine- Suurendab ajurakkudevahelisi kontakte
Mälu- närvisüsteemi võimet asju meelde jätta ja meelde tuletada
Lühimälu
Sensoorne - 10 sekundit hästi meeles
primaarne- meeldejätmiseks, korrata , ümber kirjutada,
....
VÄIKEAJU
Juhib lihaste koostööd ja tasakaalu.
PIKLIKAJU
Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamist ja südametegevust)
KESKAJU
Tagab närviimpulsside liikumise pea- ja seljaaju vahel, ning tagab lihase pindesisundi ehk toonuse.
VAHEAJU
Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri.
SELJAAJU
Seljaaju ülesanne on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtuda tingumatuid reflekse (lihtsamaid liigutusi)
SUURAJU
Õppimise ja ....
Kuna närviülekanded peavad olema väga täpsed ja kiired, siis ei tohi ajju sattuda verd ega kahjulikke aineid. Seetõttu lasevad aju veresoonte seinte rakud läbi väga väheseid aineid. Sellist omadust nimetatakse aju-vere barjääriks.
HORMOONIDE ABIL ORGANISMI MÕJUTAMINE
* Sisenõrenäärmed- näärmed, mis toodavad hormoone.
* Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes . 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt.
* Humoraalne regulatsioon - Organismi mõjutamine hormoonide kaudu
SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115!
Munasarjad- östrogeen, progesteroon
Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin , glükagoon
Kilpnääre- türoksiin
Hüpofüüs ehk ajuripats - Kasvuhormoon , lutropiin , follitropiin , prolaktiin
Neerupealis - adremaliin
Munandid- Testosteroon
Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi.
TAGASISIDEREGULATSIOON
Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks.
Mäningaid protsesse (nt sünnitus, oksendamine ) reguleeritakse ka positiivse tagasiside mehhanismi (võimendatakse kõrvalekallet) abil.
Regenereerumine- vigastatud rakkude, kudede või organite tagasikasvatamine.
Dementsus - ajurakkude hävimse tulemusena vaimsete võimete ulatuslik vähenemine või kadumine varem normaalsete võimetega inimesel.
Neurodegeneratsioon- Närvirakkude funktsiooni või struktuuri süvenev kadumine.
KNS on kahjustuste eest paremini kaitstud kui PNS, kuid KNS kahjustuste mõju organismile on suurem.
Kesknärvisüsteemi haigused- Epilepsia aju hapnikuvaegus , insult , selgroovigastused.
Piirdenärvisüsteemi haigused- eristatud üle 100 PNS haiguse, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud.
Omandatud haiguste põhjuseks võivad olla tarumad , kasvajad , mürgid ja ainevahetsehäired. Sageli võivad närve ulatuslikult kahjustada vitamiinipuudus ja alkoholism.
Ühendeid, mis võivad põhjustada loote väärarenguid nimetatakse teratogeenideks.
INIMKEHA KOLM KAITSELIINI
Kaasasündinud kaitsemehhanismid :
1) Kaitse katete poolt

• Nahk
  
• Eritised
  
• Limaskestad
  

2) Immuunsüsteem

• Fagotsüüdid (õgirakud)
  
• Mikroovidevastsed valgud
  

Omandatud immuunsus :

• Antikehad
  
• Tapjarakud
  

Kaasasündinud immuunsus.

• Nahk ja limaskestad moodustavad tõhusa mehhaanilise kaitse mikroobide vastu
  
• Nahal on ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (Ntks konkurents , muudavad naha happeliseks )
  
• Limaskestad (koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lühenemise eest atab viskoosne lima) katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid
  
• ....
  
• Samal ajal hakkavad vereliistakud vigastatud kohta verehüübimisprotsessiga parandama.
  
• Valged verelibled, mis tekivad luuüdis, kasutavad verd üksned liikumisteena, et pääseda sinna, kuhu on tunginud mikroobid .
  
• Mitmesuguste valgeliblede reaktsioon haigustekitajatele nimetatakse immuunvas......
  
• Esmane immuunsus ründab kõiki haigustekitajaid ühtemoodi. (Palaviku teke, õgirakud söövad haigustekitaja ära, tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid)
  
• Organismis tekib põletik.
  
• Esmane immuunsus kaitseb organismi kiirelt. Nii pea kui haigus tekib, hakkab keha võitlema, kuid pikema aja jooksul võib olla organismile kahju. Ku ikeha temp on kaua liiga kõrge siis juhtub....
  
• Kuni 38 C on palavik , kus see hävitab haigustekitajaid. (võitleb haigustekitajate vastu)
  

LÜMFIRINGE

• Koosneb lümfisoontest ja lümfisõlmedest
  
• Lümf sisaldab: lümfotsüüdid, koevedelikust pärit olevaid aineid, rasvaosakesi.
  
• Puhastatud lümf liigub tagasi vereringesse.
  
• Lümfisoonte koondumiskohtades- lümfisõlmed.
  
• Hävitavad baktereid ja võõrkehasid.
  
• Suuremad lümfisõlmes on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosa, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas.
  

OMANDATUD IMMUUNSUS

• Lümfotsüüdid toodavad antikehasid.
  
• Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid.
  
• Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini.
  
• Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse.
  
• Vaktsiin - surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide vastu antikehi ja suudab tulevikus sama haigustekitajat hävitada. NB! Vaata õpik lk 128!
  

Iga vaktsiin annab kaitse ainutl kindla haigustekitaja suhtes. '
IMMUUNSUS PROBLEEMID
SISEKESKKONNA STABIILSUST TAGAVAD MEHHANISMID
Mõisted.
Homöostaas- organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda
Veresuhkru tase- glükoosi hulk veres
Insuliin- veresuhkrust reguleeriv pankreasehormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme tõusu korral. KÕHUNÄÄRME HORMOON , MIDA TOODETAKSE VERERUHKRU TASEME TÕUSU KORRAL.
Glükagoon- veresuhkrutaset reguleeriv pankreasehormoon, mida toodetakse veresuhkru taseme languse korral.
Glükogeen- loomne varuaine/ tärklis, millest veresuhkrutaseme languse korral on võimalik toota glükoosi
Oska joonise järgi jutustada, LK 137
HOMÖOSTAAS
Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest
Stabiilsena tuleb hoida neid parameetreid:

• pH ( happelisus )
  
• Glükoosi kontsentratsioon
  
• CO2 sisaldus veres
  
• Vee hulk
  
• Erinevate ioonide kontsentratsioon
  
• Temperatuur
  

VERE HOMÖOSTAAS
Organismisisese tasakaalu hoidmisel on kõige olulisem hoida stabiilsena veri ja selle homöostaasi tagavad järgmised organid:

• Neerud- Reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldus
  
• Kopsud- O2 ja CO2 sisaldus
  
• Maks ja pankreas- glükoositase
  
• Maks ja nahk- Temperatuur
  
• Organite tööd homöostaasi tagamisel juhivad hormoonid ja närvisüsteem.
  

Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb , kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8.
HINGAMINE

• Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min.
  
• Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele
  
• Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid.
  

Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus:
O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4%
CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1%
Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi.
CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus.
Sissehingamisel :

• Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided
  
• Diafragma lameneb ja rindkere suureneb
  
• Atmosfääriõhk liigub kopsudesse
  

Väljahingamisel:

• Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja
  
• Diafragma tõuseb ülespoole
  
• Roided langetuvad
  

VERERINGE
Südametööd mõjutab:

• Hingamisgaaside sisaldus vees
  
• Jäsemete liigutamine
  
• Vererõhk (kõrge vererõhu puhul sõdame löögisagedus väheneb)
  
• Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk.
  
• Noradrenaliin - tekitab viha
  

Adrenaliin aitab meid hoida erksana a tegutsemisvalmis. Kiireneb südametöö, hingamine, higistamine . Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam.
VERESUHKUR
Kui veres on glükoosi vähe- oleme väsinud ja võime minestada.
Kõhunääre, ehk pankreas eritab :

• Insuliini- mis annab maksale korralduse eemaldada verest üleliigne glükoos.
  
• Glükagoon- ...................................
  

Lihasrakkudes ja maksas tehakse glükogeen....
SUHKRUHAIGUS
Ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest.
Seda võib põhjustada:

• Verevarustushäired
  
• Silmade kahjustusi
  
• Neerude kahjustusi
  
• Infarkt (süda), insult (aju)
  

Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l
MAKSA ÜLESADNED

• Toodab sappi- mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide.
  
• Toodab verevalke- mis osalevad vere hüübimisel (albumiim, fibrinogeen ), loote punaste vereliblede tootmisel.
  
• Talletab varuaineid- vitamiinid [(A, B) Rasvlahustavad vitamiinid], suhkruvarud (glükogeen).
  
• Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid .
  

MAKSAHAIGUSED:

• Maksapõletik, ehk A- hepatiit . Maksapõletiku korral satub sapp verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks.
  
• Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.
  

VEEBILANSS JA JÄÄKAINETEST VABANEMINE

• Vesi moodustab u 70% inimese kaalust . 2/3 sellest paikneb rakkudes ja 1/3 väljaspool rakke koevedelikud, vereplasmas ja lümfis.
  
• Vee hulka stabiilsena hoidmise, anorgaaniliste ioonide hulga reguleerimise ja verest jääkainete eemaldamine on neerude ülesanne. VAATA ÕPIK LK 138
  
• Jääkainete eemaldamisest võtavad osa ka kopsud ja nahk.
  

TERMOREGULATSIOON

• Termoregulatsiooni (keskus hüpotaalamus) tõttu püsib kehatemperatuur üldjuhul kindlas vahemikus, hoolimata sellest, missugused on välisolud.
  
• Anatoomiliselt paiknevad põhilised soojatootvad organid keha sisemuses- enamik soojusest vabaneb skeletilihaste, maksa, südame ja aju töö tulemusena
  
• Erinevate kehaosade temperatuur on erinev (hoitakse 36-37 kraadi juures)
  
• Inimene on üks vähestest loomasest, kelle nahas on higinäärmed. Higi aurustumine keha pinnalt aitab üleliigset soojust eraldada.
  
• Lisaks toimub soojuskadu nahalähedaste väikeste veresoonte kaudu.
  
• Külmemates oludes aga lõpetatakse higi tootmine ja suuremad veresooned , mis toovad verd väiksematesse veresoontesse tõmbuvad kokku. Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse.
  
• Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstijalalihased, mille tõttu tekib „kananahk“. Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota.
  
• Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid.
  
• Rasvkude on hea soojus isolaator.
  

TOIDUPÜRAMIID
Keskmiselt vajavad:
14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal ; naised 2000 kcal
14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas.
REFLEKS
Jagatakse kaheks.
TINGIMATUD
TINGITUD
Tahtele allumatud kaasasündinud reaktsioonid.
Kogemuste ja õppimise varal kujunenud refleksid
Näiteks: Neelamis -, haaramis-, imemisrefleks, põie ja pärasoole tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks
Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid, kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine,
Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus.
Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju.
REFLEKSIKAAR
Impulsi teekond organismis.
Retseptor ehk närvirakk. Võtab info vastu -------närv, viib KNS----> KNS, peaaju, seljaaju –-----närv, toob info-----> ELUND , mis reageerib.
Refleksikaar põlverefleksi korral
Puutetundlik rakk nahas---närv viib KNS--- seljaaju -------- närv toob info----jalalihas., mis reageerib. (lihased)
maitsetundlikud rakud keelel—närv viib info KNS'i-- peaaju--- närv toob info--