Facebook Like

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
BIOLOOGIA
FOTOSÜNTEES
6CO2 + 12H2O – C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole..
Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada . Paikneb taimeraku kloroplastides.
Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia .
Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas.
FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST
1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4
Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme.
Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi.
2H2O – 4H+ + 4e- + O2
Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale.
NADP + 2e- + 2H ↔ NADPH2
2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel
Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas .
Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli.
6CO2 + 12NADPH2 – C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
Saadus : glükoosi süntes.
18 ATP – 18 ADP + Pi (i alaindeks )
Sünteesi protsessis energiat kasutatakse.
Fotosünteesi tähtsus
*Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks
* Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides
* Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel
*Fossiilsete kütuste teke ( nafta , kivisüsi, maagaas)
CO2/ O2?
*Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus.
*Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1
*Fossiilsete kütuste ( nafta , kivi- ja pruunsüsi, maagaas) põletamisel saadavad inimesed atmosfääri süsiniku, mis sealt miljoneid aastaid tagasi fotosünteesijate poolt välja korjati.
*CO2 hulk atmosfääris änapäevaö 0.039%, see on järsult tõusnud viimase 100 aasta jooksul.
Puu kasvab- mõlemat (võetakse ja eraldatakse) CO2
Puu kõduneb- eraldub
Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks- eraldub
Vulkaan purskab - eraldub
Surnud organismid vajuvad merepõhja-
Puitu kasutatakse kütteks- eraldub
Puitu kasutatakse majade ehitamiseks – väheneb, sest co2 seotakse puidu sisse ja see jääbki majasisse
Mets põleb- eraldub
Fotosüntees sõltub:
* Valguse tugevusest. Alates teatud valguse intensiivsusest on fotosünteesi kiirus püsiv.
* Teatud piirini tõuseb ja siis jääb stabiilseks.
* Kolmas tegur, temperatuur. Igal taimel on teatud temperatuur või temperatuuri vahemik, kus ta kõige rohkem fotosünteesib- Ideaaltemperatuur.
Sobiv hulk vett ja minraalaineid. Taim peaks olema ilma haigusteta. Nooremad lehed, on intensiivsemad.
Aeglase kasvu ja kiirekasvuga taimed.
28.02.2014 ESITLUS
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE
ATP, glükoos, glükogeen ja siis rasv. Kasutatakse kõige ennem glükoosi ja siis alles kui vaj ahakatakse rasva.
Rakuhingamine ja glükoosi lagundamise 3 etappi.
ÕPIKUST LEHEKÜLG 28
Glükoosi lammutamine algab tsütoplasmavõrgustikus.
Tsitraaditsükklisse pannakse liikuma.
1 ETAPP: Glükolüüs. - 6 süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhutakse 2ks 3süsinikuliseks ühendiks.
Lõhustamisel energia vabaneb, vesinikud seotakse vesinikkandjatega
2 ETAPP: Tsitraaditsükkel. - Püroviinamarihappe edasine lagundamine: Toimub palju reaktsioone. Eralduvad CO2 molekulid, tekkinud vesinikioonid seotakse vesinikkandjale.
3 ETAPP: Hingamisahela reaktsioonid. - Vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energiaga arvelt saab sünteesida 36ATP molekuli.
Glükoosi lagundamine piisava hapniku puhul.
3.03.2014 glükoosilagundamine hapnikuvaeses keskonnas. ESITLUSEGA
Anaeroobne- Ilma hapnikuta/ piisava hapnikute
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine- glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, millekäigus üruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks.
Piimhappekäärimine- teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loodame lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape .
Etanoolkäärimin e- teostavad osa bakteritest ja pärmseened, saaduseks etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.
Anaeroobsel glükolüüsil on ainult glükolüüsi etapp, ehk ainult 1 etapp.
Tekib 2 pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP'd ja 2 NADH2. Hiljem muudetakse püruvaat piimhappeks või etanooliks.
Glükoos lammutatakse ja saadakse kaks 3süsinikulist.....
LACTOBACILLIUS ME-3.. Kokku pandud inimeste poolt, mitte looduslik.
B. Lihastes hapniku puudusel. Tekib piimhape, mis põhjustab valu, väsimust ja krampe. Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks)
Etanoolkäärimine.
Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine)
Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades.
Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's.
Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs.
KORDAMINE
10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA
Tsentrioolid - niitide kinnituskohad .
Niidid- jagavad DNA'd kaheks.
ANAFAAS :
Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel)
Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt.
TELOFAAS :
Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis.
Tekivad tuumaksesed.
Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!!
Tuuma jagunemine on lõppenud.
Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees)
MEIOOS.
Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv on tütarrakkuses väheneb kaks korda.
Meioosin on kaks jagunemist. Teine jagunemine on väga sarnane mitoosile .
Meioosi tulemusena tekivad sugurakud ja eosed. (märksõnad: sugurakud, spermid , eosed)
MEIOOSI JA MITOOSI ERINEVUS.
Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire.
Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust.
1. METAFAAS
*Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid .
1. ANAFAAS
*Kromosoomid lahknevad poolustele.
1. TELOFAAS
*Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu.
MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile.
Telofaas
Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile.
Kõikide sees on erinev DNA.
TEINE TUND ESITLUSEGA
Sugurakkude areng
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #1 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #2 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #3 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #4 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #5 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #6 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #7 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #8 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #9 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #10 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #11 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #12 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #13 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #14 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #15 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #16 BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anmanna Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
15
pdf
Bioloogia eksamiks
3
doc
Bioloogia - Paljunemine
62
doc
Üldbioloogia materjal
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
12
doc
Bioloogia paljunemise osa



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun