Bioloogia eksam gümnaasiumis (0)

Bioloogia 1.Inimeste koed(ehitus, alarühmad, ülesanded). Epiteelkude-rakud on koes pikad, paiknevad tihedalt, rakuvaheainet 
minimaalselt Nt: nahk Paikneb:eelkõige organismi vabadel pindadel nahal ja limaskestadel Ül:katta, kaitsta, ümbritseda Sidekude Liigid: Kohev sidekude-elastne, venib Rasvkude:paikneb naha all ja siseelundite ümber, vähe rakuvaheainet, ül: kaitsta
vigastuste ja külma eest Kõhrkude:elastne ja sisaldab kollageeni kiude, rakuvaheaine elastne, liigese 
pinnad, liigeste vahel, lülivahekettad Luukude:paikneb luudes ja kõhredes, ül: keha toetamine, liikumise abistamine, 
rakuvaheaine kõva Lihaskude-rakud pikad ja tõmbuvad kokku ja seejärel lõtvuvad Jaguneb:sile,vööt ja südamelihaskoeks, ül:liigutustalitlused Sidekude-veri-vedel sidekude, ül:transpottida hapnikku Närvikude-koosneb närvirakkudest, ül:ärrituste vastuvõtt, edasijuhtimine ja 
analüüsimine 3. Elu tunnused, näited, võrdle elus organismi ja elutut olendit Kõik organismid koosnevad rakkudest, keeruline organiseeritus, aine ja 
energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, püsiv ja stabiilne sisekeskkond, 
paljunemine, kasvamine ja arenemine, reageerimine ärritustele


4. Fotosüntees, staadiumid ja selle tähtsus Protsess, mille käigus muudetakse süsinikdioksiidid orgaanilisteks ühenditeks, 
toimub kloroplastis, Valgusstaadium-vajatakse päikese valgusenergiat, reaktsioon toimub kloroplasti 
tülakoidi membraanis Pimeedusstaadium- ei vajata valgusenergiat, reaktsioon toimub kloroplasti 
stroomas Tähtsus-võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks, võimaldab 
toota süsinikdioksiidist suhkruid, fs kontrollib süsinikdioksiidi ja hapniku taset, 
fs käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja 
energiaallikaks 5.Meioos. Faasid ja tähtsus Sugurakkude jagunemine Esimene profaas-kromosoomide ristsiire, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide 
vahele Esimene metafaas-kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasandile Esimene anafaas-kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest 
lahku Esimene telofaas-moodustub kaks tütarrakku Teine telofaas-kromosoomid pakitakse lahku, moodustub 4 tütarrakku, 
moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed Vajalik, et tekiks ühte sugurakku 23kromosoomi ja et lapsed vanematest erineks. 6.Võrdle rakuhingamist ja fotosünteesi Fotosüntees-toimub kloroplastis, vajab valgust, lähteained vesi ja süsihappegaas,
saadused glükoos ja hapnik, energia neeldub, assimilatsioon Rakuhingamine-toimub mitokondrites, ei vaja valgust, lähteained hapnik ja 
glükoos, saadused süsihappe gaas ja vesi, energia vabaneb, dissimilatsioon


7.Loote arengu etapid Ovogenees-geenide avaldumisest tuleneb kudede teke Välimisest lootelehest-närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Keskmisest-luud ja lihased, vereringe, sugu Sisemisest-seede ja hingamiselundkond Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja 
elundkonnad 8. Taimeraku ehitus ja organellide ülesanded Taimerakus on olemas kõik raku struktuurid, mis loomarakuski. Taimerakul on kaks kesta Rakk koosneb 80%tselluloosist, valkudest ja lingiinist Organellid Rakukest-toetab, annab kuju Vakuool-veemahutiks, sisaldab varu ja jääkaineid Plastiidid-muudavad mingid taime osad väljapaistvateks, nt õied, viljad Mitokonder-energia tootmine Golgi kompleks-pakitud ainete transport rakku ja rakust välja Tuum-raku elutegevuse kontrollimine 9.Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Bakteri rakku ümbritseb üks rakumembraan, mis koosneb valkudest ja 
lipiididest. Membraanist väljaspoole jääb kest. Kest võib olla kaetud 
karvakestega ja sellel on vibur. Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab 
tuumapiirkond, kus paiknen rõngasjas kromosoom.  Bakteri organellid: tsütoplasma, ribosoomis, gaasivakuool Bakterid paljunevad pooldudes.


Bakterid inimtegevuses- kasutatakse toiduainetööstuses nt jogurti või juustu 
tootmisel Bakterid looduses- osalevad aineringes: muutes surnud orgaanika 
anorgaanilisteks ühenditekd. 10. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist. Näited areng. Kehaväline viljastumine-sugurakkude arv suur, viljastumine toimub 
veekeskkonnas, viljastumise tõenäosus väike, vanemate vahel haiguste 
ülekandmise tõenäosus väike Nt kalad, konnad Kehasisene viljastumine-sugurakkude arv emasloomal väike, viljastumine 
toimub emaslooma sees, viljastumise tõenäosus suur, haiguste ülekandmise 
tõenäosus partnerite vahel suur Nt inimene, karu 11.  Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides ja nende tähtsus. Rakkudes olevad keemilised elemendid jagunevad: Makroelemendid-põhielemendid ja neid vajatakse palju. Nt hapnik, süsinik, 
vesinik Mikroelemendid-vajatakse väikestes kogustes, kuid elutegevuseks vajalikud. Nt 
raud, naatrium, kaltsium Organismides olevad keemilised elemendid jagunevad: Anorgaanilised ained Vesi ja mineraalsoolad, anorg. Ained moodustuvad ligi 80% organismis 
olevatest ainetest


Orgaanilised ained-kõik biomolekulid. Nt rasvad, valgud, süsivesikud, 
nukleiinhapped 12. Organismide varustamine energiaga. ATP tähtsus Energiaga varustamiseks kasutatakse-sahhariide, rasvu ja valke ATP-makroenergiline lühend Organismile vajalik energia vabaneb toitainete protsessist, mida nim 
rakuhingamiseks. Selle käigus toimub glükoosi lõplik lagundamine, mille 
tulemusena salvestatakse vabanev energia makroenergilistesse ühenditesse nt 
ATP. ATP- on peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja 13. Orgaanilised ühendid: valgud, nukleiinhapped ja nende ehitus ning ülesanded. Valgud koosnevad aminohapetest. Nt ala, met Aminorõhm- n, h Karboksüülrühm-oh,o,c 4struktuuri: Esimest järku struktuur: nim aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis Nt insuliin Teist järku struktuur: tekib siis kui primaarstuktuuriga valgu molekul keerdub 
spiraaliks või voltub kokku. Koosneb peptiidsidemetest ja vesiniksidemetest Nt keratiin Kolmandat järku struktuur- tekib siis kui sekundaarstruktuuriga molekul 
kägardub kokku. Nt munavalge Eristatakse kerajas ja niitjas Neljandat järku struktuur-koosneb mitmest komandat järku struktuuri valgu 
molekuist 


Nt hemoglobiin Ül: Valgud on ensüümid, mille abil toimuvad rakkude keemilised reaktsioonid. Ehituslik ülesanne- kuuluvad raku või organismi ehitusse. Nt keratiin juustes. Kaitse ül-kuuluvad antikehade koostisesse, kaitsevad haiguste eest Nukleiinhapped-nukleotiididest koosnevad biomolekulid, mis sisaldavad raku 
tegevusjuhiseid, nukleiinhapete hulka kuuluvad RNA ja DNA Nukleotiidid koosnevad paljudest väiksematest molekulidest DNA molekulid kõige pikemad molekulid looduses DNA päriliku info säilitaja, asub tuumas Nukleotiidid koosnevad suhkrust nimga desoksüriboos, fosfaatrühmast ja 
lämmastikalusest. RNA ül on dna s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta 
toimetamine. 14.Orgaanilised ühendid: rasvad, sahhariidid ja nende ehitus ning ülesanded. Rasvad. On lihtlipiidid  Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappe jäägist Jagunevad: Küllastamata rasvhapeed-õlid nt oliivõli Lisaks üksiksidemetele sisaldavad ka kaksik ja kolmiksidemeid süsiniku 
aatomite vahel Ül:taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks. Küllastunud rasvhapped-loomarasv, tahke nt seapekk Sisaldavad süsinike aatomite vahel üksikuid sidemeid Ül: talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Rasvadest saame kõige rohkem energiat. Ehituslik ül-kuuluvad rakumembraani koostisesse.


Sahhariidid ehk süsivesikud koosnevad: Süsinikust, vesinikust, kapnikust Ül:loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana Jagatakse kolme gruppi: Monosahhariidi-kõige lihtsmad süsivesikud, koosneb 3-6 süsiniku aatomist nt 
viinamarjasuhkur ehk glükoos, fruktoos Oligosahhariidid koosnevad 2-3monosahhariidist nt laktoos, sahharoos Polüsahhariidid-monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega 
pikkadeks ahelateks nt tärklis, tselluloos Ül: Energeetiline ül Kaitse ül-kaitseb külmumise eest 15. Loomaraku ehitus ja organellide ül Loomarakul jaotatakse organellid 2ks Membraanist organellid nt vakuool, tsütoplasma  Mittemembraanist organellid nt viburid, ripsmed, ribosoomid Organellid Rakutuum-elutegevuse kontrollimine, pärilikkusaine jaotamine raku jagunemisel Rakumembraan-ainete transport rakku või rakust välja Golgi kompleks-pakitud ainete transport rakku v rakust välja, uute membraanist 
organellide tootmine Mitokonder-energia tootmine Ehitus: rakku ümbritseb rakumembraan ja rakku täidab tsütoplasma 16.Võrdle seenerakku, loomarakku ja bekterirakku. Bakterirakk väiksem kui looma või taimerakk. Bakterirakul puudub tuum, aga loomarakul ja taimerakul on tuum Timerakul on vakuool aga loomarakul pole.


Taimerakk on autotroof aga loomarakk heterotroof. Loomarakul pole kesta, tal on ainult membraan, taimerakul on ka rakukest Bakteril on DNA-d vähe, aga Seenerakul on palju.  17. Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. Anaeroobne glükolüüs-raku tsütoplasmas, etanool,piimhape,äädikhape, ei vaja 
hapnikku, 2ATP molekuli   Aeroobne glükolüüs-mitokondris, süsihappegaas ja vesi, vajab hapnikku, 38ATP
molekuli 18. Selgita organismide sünnijärgset arengut, moondega, näited Otsene areng-vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmetelt 
väiksem nt imetajad, nt koer või inimene Moondega areng-vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, 
muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid, iseloomulik selgrootutele, 
kaladele, kahepaiksetele nt konn Moondega areng jauneb 2ks Täismoondega areng-muna-vastne-nukk-valmik Nukul puudub otsene elutegevus ja on ümbritsetud tiheda kestaga nt liblikas Vaegmoondega areng muna-vastne-valmik nt rohutirts Vastne erineb vanematest nii välis kui ka siseehituslikult


19. Organismide aine ja energiavahetuse põhijooned assimilatsioon ja 
dissimilatsioon Energgiavahetuse protsessid dissimilatsioon- hingamine, seedimine, keerulistematest ühenditest tekivad 
lihtsamad ühendid, lõhustamine toimub ensüümide abil, orgaanilisi aineid 
lagundatakse valkudest aminohapped
  assimilatsioon-moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid assimilatsioon vajab dissimilatsioonist tekkinud lahteaineid ja energiat, 
lihtsamatest ühenditest tekivad keerulisemad ühendid, suund ainete tekkele fotosuntees, aminohapetest valgud 20.Inimese sugurakkude areng, võrdle spermatogeneesi ja ovogeneesi munarakud valmivad munasarjades, ovogoneedide paljunemie lõppeb  looteeas, 
ovogeneesil valmib 4rakku, millest ainult 1 on voimeline, munarakk valmib 
28paevaga spermatogenees-pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal 
temperatuuril, meioos kestab spermatogeneedil umb 3 kuud, korraga tekib palju 
sperme ja need talletatakse munandimanuses, spermatogenees kestab meestel 
kõrge anesni 21.Loodet kahjustuvad tegurid. Biogeneetiline reegel Biogeenetiline reegel-kõikidel organismidel on esimesed 3kuud looteline areng 
samasugune
  Loodet kahjustuvad tegurid:


liiga kitsaste pükste kandmine-vereringehäired, kiirgused-muundavad rakke nt 
röntgen, kodukeemia, põrutused, meelemürgid- mürk jõuab ema vereringest ka 
loote vereringesse 22.Teadusliku meetodi rakendamine, näited Kõige üldisemalt nim lähenemist, mida loodusteadlased oma uurimistöös 
kasutavad teaduslikuks meetodiks. Selle abil jõutakse teaduslike faktideni. Näiteks rakendatakse seda herneste idanemise kiiruse mõjutajate otsimiseks. Nt 
tehakse katse kahe erineva temperatuuri juures, kus idandatakse sama herne sort 
ja vaadeldakse millises temperatuuris hakkavad herned kiiremini idanema. Nt kuidas temeperattur mõjutab herne idanemist 23.Interfaas ja mitoos, faasid ja tähtsus Raku aineevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosi eelses interfaasis. 
Inerfaasis valmistutakse jagunema: organellide arv suureneb, toimub ATP 
süntees Profaas-Dna keerdub võimalikult tihedalt kokku, ilmneb nähtavale kromatiidne 
kromosoom, raku tuuma membraan hakkab kaduma, tsentrosoom jaguneb 
kaheks tsentriooliks, mis liiguad erinevatele rakupoolustele, nende vahele 
tekivad kääviniidid Metafaas 2kromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaalsele tasandile, 
kääviniidid kinnituvad tsentrioolide külge Telofaas Mõlemal pool rakku on võrdne arv ühe kromatiidilisi kromosoome, hakkavad 
tekkima tuuma membraanid kromosoomide ümber, eralduvad kaks tütarrakku Tätsus: 24.Võrdle eeltuumseid ja päristuumseid, too näiteid eeltuumsetel ei ole rakus tuuma nt bakter päristuumsetel on rakus tuum nt loomarakk


25.Inimese elundkonnad Tugi ja liikumiselundkond Koosneb skeletilihastest ja skeletis Ül:toetab ja annab kuju, võimaldab liikumist, kaitseb siseelundeid Vereringeelundkond Koosneb:süda,veri,veresooned Ül:tagab ainevahetuse, toitainete ja hapniku transport kudedesse Katteelundkond Koosneb nahast ja nahaalusest rasvkoest. Ül katab ja kaitseb, eraldab higi ja rasu, meeleelundiks Hingamiselundkond Koosneb nina, keel, kõri, hingetpru, bronhid, kopsud Ül tagab organismi ja keskkonnavahelise gaasivahetuse, varustab verd 
hapnikuga Seedeelundkond-jaguneb 2ks seedekulgla ehk toidu liikumistee ja seedenäärmed Ül: Toidu mehaaniline peenestamine, seedimata toidujääkide kõrvaldamine, 
toitainete lõhustamine Erituselundkond-nahk, soolestik, kopsud Ül kahjulike jääkainete organismist väljaviimine nt süsihappegaasi Närvielundkond Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismitööd ja elutegevust Piirdenärvisüsteem-kogu keha ühendamine kesknärvisüsteemi


26. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine, võrdlus ja näited Suguline-alati kaks geneetiliselt erinevat vanemat, saab enamasti alguse 
viljastunud munarakust nt selgroogsed loomad nt karu Suguline paljunemine taimedel Taimedel tekib sugurakkude ühinemisel seeme Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine, see on 
õietolmu lendamine emakasuudmele. Nt õunapuu Eostega nt sõnajalad, seened Mittesuguline paljunemine 1Eostega 2. Vegetatiivne 2.1Pooldumine nt bakterid, kingloom 2.2pungumine nt käsnad, hüdra 2.3Võsundid nt maasikad 2.4 juure abil nt põldohakas 2.5 mugulatega nt kartul, sibul 2.6 risoom nt maikelluke 27. Eluslooduse organiseerituse tasemed, näited 1.Molekulaarne tase Kõige esmane elu organiseerituse tase, mida nimetatakse 
molekulaarbioloogiaks. Nt DNA, valud, lipiidid Tegeleb biomolekulide uurimisega.Molekulaarne tase uurib orgaaniliste ainete 
molekule, mis esinevad elusorganismides. 2. Raku tase Tegeleb organellide uurimisega, mis täidavad mingeid kindlaid ül. Rakk on elu 
esmane organiseerituse tase, kus on kõik elu omadused.


Hulkraksetel eristatakse veel: -koe tase nt lihaskude -organi tase-uuritakse organeid nt süda, maks Organisüsteemitase-uuritakse elundkondasid nt hingamiselundkond 3. Organismi tase Anatoomia-uurib organismi ehitust Füsioloogia-uurib organismi talitlust, seda mis moodi miski töötab 4.Poplatsiooni tase-moodustavad ühte liiki organismid, kes elavad ühel ajal 
samas kohas. Nt ülemiste järve ahvenad, peipsi kilud 5.Liigi tase-moodustavad sarnase sis ja välisehitusega organismid, kellel on 
kindel levila, kes võivad omavahel ristuda ja saada viljakaid järglasi nt euroopa 
naarits 6.Õkosüsteemi tase-moodustab elukooslus ja ümbritsev keskkond nt taimed 
niidul, puud metsas. Eri liiki organism ühisel alal 7.Biosfääri tase-on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tasemeid, selle 
moodustab maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Nt lääne eesti saarestiku kaitseala.